1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine ...
reaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumis- protsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine). Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine). 49. Hapendus-taanduspotentsiaal, hapendus-taandusindeks. Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus
taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus
ja taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus- taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli (roheka) värvuse, tekivad gleilaigud
Raskel mulla, savimullal on raske kartulit kasvatada. Liivade ja saviliivadel kasvanud kartul on maitseomadustelt parem. Teraviljade puhul peab õhku olema 20-30% üldisest poorsusest. Kõige vähemnõudlikud on heintaimed-10-20%. Mulla on õhk ja eeskätt hapnik väga oluline, millest sõltub mullas kulgevate protsesside iseloom. Kui muld on õhustatud (hapnikurikas), siis on ülekaalus hapendusprotsessid ja vastupidi, liigniiskes mulla son ülekaalus taandusprotsessid. Hapnikuvaeses mullas orgaanilise aine lagundamiseks (mis on sisuliselt hapendamine) mikroorganismid kasutavad ära teatud mineraalide hapnikku. Mullas on terve rida hapendus-taandus süsteeme. Fe2O3-FeO süsteem näiteks. Kõiki süsteeme määrab ära mulla õhu ja mulla lahuses oleva hapniku sisaldus. Taandunud ühendid paljudel juhtudel mõjuvad taimedele toksiliselt. Mullast saab tavaliselt taim kätte vaid taandunud kuju, sest vaid FeO lahustub vees
annaabi.ee 
