korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata. Lihtsamad inimesed võisid jääda, kuid mitte aadlikud, preestrid ja juudid. Alaljäänud taandada ,,helootrassi" tasandile e pmslt orjastaatusesse. H siht oli kogu Euroopa etnilise kaardi ümberkujundamine. Frank juhtis peamisi ringkondasid Poolas H käe all. Poolas toimus haritlaste hävitamine. Poolas oli juute 1/10. Neil oli suur roll tööhõives. Nende hävitamine oleks Poola majanduse taandarenguni viinud. Ei teatud mida juutidega teha kas välja saata kuhu?-, ala hoida vastu pm-tele- või tappa. Himmlerstadt 1940. a kevadel reisisid Himmler (riigikomissar) ja Hanns Johst (natsist luuletaja, SS-i auliige) mööda Poolat. Zamosci linn vaimustas Himmlerit nii väga oma kultuursusega, et ta nimetas selle linna ümber Himmlerstadiks. Hs.-st sai esimene linn, mida saksastati.
· Alatoitlus- madal magneesiumi, kaltsiumi, fosfori, tsingi, raua, vase, A,K,E,C (D vitamiin seal ,kus ei ole piisavalt päikesevalgust) põhjustab luude hõrenemist · Kõrge toidu proteiinisisaldus · Kehakaal ja kehaline inaktiivsus- Luukoe arengut teismelises eas stimuleerivad kehalised harjutused. Täiskasvanu eas füüsiline aktiivsus aitab säilitada luude massi või tõsta seda 1-2%. Vastupidiselt füüsiline passiivsus viib märgatava luukoe taandarenguni (kaasaarvatud osteoporoos ülekaalulistel) · Raskemetallid nagu kaadmium ja plii põhjustavad luukoe kahjustusi · Gaseeritud magusate jookide joomine (millest paljud sisaldavad fosforhapet) võivad põhjustada luude hõrenemist
rajavad käike ning segavad mulda.*organismide eritised toimivad mullas kleepainetena,mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.Inimtegevus-inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetisannuseid*kui mulla puhverdamisvõime(vastupanuv välismõjutustele) ületatakse,võib see viia mullaviljakuse taandarenguni-selle lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks-kõrbestumine-ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine.see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D
vaegmälu , amneesiat ehk mälulünka ,hüsteerilist amneesiat , afektiivset amneesiat ja joobes oleku mälulünki. Seni pole aga leitud ravimeid ,et mälu või õppimisoskust parendada. Mäluhäirete suurus ühiskonnas areneb üha enam ,kuna suureneva inimkonna alusel tekkib rohkem liiklusõnnetusi ,mille tagajärjeks on pea põrutused või ajurabandused .Teiseks tähtsaks põhjuseks on ka inimeste suurenev joove aastate lõikes ,mis tekitab mälulünki ja muid ajukahjustusi kuni mälu taandarenguni. Kokkuvõte Õppimist ja omandamist võib seletada väga erinevatel viisidel ja käistlustes. Kõige laiemalt haarab seda aga psühholoogia valdkond. Tähtis on mälu seotus õppimisega ja oskus oma mälu laiendada ,et uusi teadmisi omandada. Selleks on loodud kaheksa erinevad õppimisseadust. Inimene suudab oma õpioskust parandada ka siis , kui uurib välja oma mälutüübi ja toetub selle alustele. Mäluliigitussüsteemid ulatuvad juba kaugele ajalukku , mille töötas välja Endel
küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse 2) Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett 3) Inimtegevus kultuuristamine: kuivendamine, niisutamine, maaharimine. Kui mulla puhverdusvõime ületatakse , võib see viia mullaviljakuse taandarenguni. Mullahorisondid. Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht. Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest. A huumushorisont. Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega. B sisseuhte kiht. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine. C lähtekivim, mis pärandab mullale omadused. D aluskivim
Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni. Selle tulemuseks võib olla mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks, seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. *Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. O metsakõdu, A huumushorisont, B sisseuhtehorisont, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, C lähtekivim, D aluskivim -A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga
lihtsamateks) 7. Taimed On tähtsaim mullatekke tegur. Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele. 8. Inimene Muldade degradeerumine ja mullakaitse. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Mulla puhverduvõime on mulla vastupanuvõime välismõjutustele. Kui puhverdusvõime ületatakse, viib see mulla viljakuse taandarenguni. Kultuurmuldade puhverdusvõime on väga väike. MULDADE DEGRADATSIOONI PÕHJUSED I. Kiirendatud erosioon Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ärakanne. Erosioon jaguneb: 1. Looduslik erosioon Põhjustajaks: nõlva kalle, paduvihmad, lähtekivimi pudesus II. Kiirendatud erosioon- inimtegevuse tagajärjel Põhjusteks: i) Põldude rajamine künka või mäe nõlval ii) Suurte põldude rajamine
toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1. Huumushorisont (A) taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Muld on kobe, sest peened mineraalosakesed seotakse org ainega sõmerateks. See on toitainerikas (N ja C) ja tumeda värvusega. 2
keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus näitab: must huumushorisont-mulla viljakus, hall- toitainetevaesem, väheviljakas, sinakashall- viitab savi mineraalidele ja et muld on olnud liigniiske, roostetäpid- rauaühendid, hele horisont huumushorisondi all- väljauhud toitainevaesed.
annaabi.ee 
