LÄBIMÕÕT 6-12mm. KOLLAKEHA – LÕHKENUD FOLLIIKULI KOHALE MOODUSTUB KOLLAKEHA (CORPUS LUTEUM), MIS TOODAB HORMOON PROGESTEROONI. ERISTATAKSE MENSTRUATSIOONI- JA RASEDUSKOLLAKEHA. MENSTR.KOLLAKEHA MOODUSTUB JUHTUDEL, KUI VILJASTUMIST EI TOIMUNUD. RASEDUSKOLLAKEHA TEKIB VILJASTUMISE KORRAL (JÄÄB PÜSIMA PIKEMAKS AJAKS). VALKJAS KEHA – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE PROGESTEROON – NAISSUGUHORMOON (STEROIDHORMOON) MIDA SÜNTEESITAKSE KOLLAKEHAS, TEKIB MUNASARJADES ÖSTROGEEN – TEKIB MUNASARJADES, REGULEERIB MENSTRUAALTSÜKLIT, NAISSUGUHORMOON LUNAARKUU = 4 NÄDALAT. RASEDUSE KESTUS ON 10 LUNAARKUUD = 40 NÄDALAT. 20 9. MUNAJUHA lad.k.- TUBA UTERINA KREEKA K.- SALPINX
Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude valkjas keha Progestroon Hormoon, mis kiirendab seemneraku saba liikumist Östrogeen Naissuguhormoonid Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas
Täieliku valmimiseni jõuab väike osa folliikuleid (400-500) ja neis olevaid munarakke. Enamus neist taandareneb. Lõhkenud folliikuli kohale moodustub kollakeha ( corpus luteum), mis toodab hormoon progesterooni. Eristatakse menstruatsiooni- ja raseduskollakeha. Menstruatsioonikollakeha moodustub juhtudel, kui viljastumist ei toimunud; ta funktsioneerib ~2 nädalat. Raseduskollakeha tekib viljastumise korral ja jääb püsima pikemaks ajaks. Kollakeha taandarenemisel jääb tema kohale armkude - valkjas keha. http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ovary0.gif http://medcity.com/image/oocyte.gif MUNAJUHA tuba uterina Munajuha on keskmiselt 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha
Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted: 1) Folliikulid - munasarjanääpsud 2) Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid 3) Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast 4) Kollakeha - munasarjas eraldunud munaraku kohale tekkiv kollane moodustis; toodab progesterooni 5) Valkjas keha - kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude 6) Progesteroon - naissuguhormoon (kollakeha hormoon); soodustab raseduse säilimist ja laste arengut 7) Östrogeen - munasarjades ja platsentas tekkiv naissuguhormoon 8) Menstruatsioon - emaka limaskesta kohandamine viljastatud munaraku vastuvõtuks; suguküpse naise emaka tsükliline vereeritus Menstruaatsiooni kestus on 3-7 päeva Menstruaaltsükli kestus on 28 päeva Ovolatsioon toimub menstruaaltsükli 14. päeval
kollaskeha taandarengut. Proteiinhormoon säilitab kollaskeha. Miks raseduse ajal kollaskeha ei taandarene ja jätkab hormoonide tootmist- toodab progesterooni, mis on raseduse säilitamiseks vajalik hormoon Emaka sisekest menstruatsiooni ajal-tertsiaalse foliikuli teeka ja granuloosa valmistavad östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta follikulaarfaasi. Sekretsioonifaas tekib kollaskeha progesterooni ja östrogeeni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb progesterooni tase ja algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda. Normaalne munaraku viljastamise koht-Munajuha
Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni tase, algab menstruaalverejooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on vähene ka nende tagasiside hüpotalamus- hüpofüüsisüsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli. NAISSUGUHORMOONID Östrogeenid(olulisem östradiool) Peamiselt östrogeenide, osalt ka neerupealiste androgeenide toimel tekivad ja arenevad naisel - Primaarsed sootunnused: Suguelundid: munasarjad, munarakud, tupp, emakas, rinnad ja piimanäärmed.
Munasarja kasv lõpeb alles puberteedieas. Naise reproduktiivse ea lõppedes algab munasarja mõõtmete ja kaalu vähenemine. Munasarja siseehitus Munasarja koe põhimassi moodustab rohkete kollageensete ja elastsete kiududega sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub
annaabi.ee 
