Eesti NSV valitsemine
Ülemnõukogu saadikute roll oli
tähtsusete, nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste
poolt.
PARTEI KILP JA MÕÕK
Liiduvabariigi valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu nn kilp ja
mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku
rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra
taagamisega, teine riikliku julgeolekuga, sh ka luure ja vastuluurega. Pärast mitut reorganiseerimist
moodustati 1954 aastal riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam
parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige
korrakaitse.
KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Ühest küljest tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et
kõikvõimalikud nn nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada
annaabi.ee 
