Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tšernoboli katastroof - sarnased materjalid

reaktor, imsus, plahvatus, elektrijaam, imsuse, stes, tuumaelektrijaama, aprillil, htuse, rgede, tagaj, vahetuse, purunenud, turbiin, rasused, liikumiskiirus, valgevenes, usutavam, kriitilise, tuumajaamad, jaamast, postimees, helepanu, plahvatanud, saastatud, tasemele, viiele, auruturbiin, ergutusm, udluse, eelnenud, lesandeks, ohutusn, meeskond, kandis
thumbnail
14
docx

Tšernoboli katastroof

Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõujaamadest läks ootamatult töökorrast välja. Kiievi võrgustiku-kontroller nõudis et edasisest jõulangusest tuleks otsekohe

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tšernobõli katastroof

.................................................12 Lõppsõna...............................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................................................................14 2 Sissejuhatus Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese

Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tšernobõli katastroof

Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendama

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tšernobõli katastroofi tagajärjed

Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust

Keskkonnageograafia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tuumareaktorid

olemas neist nelja suhtes. Loodetavasti soodustab see asjaolu viimaste kiiremat väljatöötamist. Tööd on arendusjärgus ja pole selge, kas kõik valitud tüüpidest end praktikas õigustavad. Ehituskõlblikeks peaksid nad saama ajavahemikus 2010-2030. Muidugi peab GIF silmas ka teisi arenguid täiustatud reaktorikontseptsioonide väljatöötamisel. Arendatavad reaktoritüübid on · Gaasjahutusega kiire reaktor GFR - i.k. Gas-Cooled Fast Reactor · Pliijahutusega kiire reaktor LFR - Lead-Cooled Fast Reactor · Sulasoolareaktor MSR - Molten Salt Reactor · Naatriumjahutusega kiire reaktor SFR - Sodium-Cooled Fast Reactor · Ülekriitilise veega jahutatud reaktor SCWR - Supercritical-Water-Cooled Reactor · Ülikõrgtemperatuurne reaktor VHTR - Very-High-Temperature Reactor IV põlvkonna reaktoritüüpe iseloomustavad näitajad Neutron- Soojus- Temp Kütuse- Võimsu

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Tšernobõli tuumaelektrijaam

Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum.

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika kirjand teemal Tuumajaamade ajalugu

Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati kindel olla ja sellepärast pidigi ,,kirvemees" reaktoril ise silma peal hoidma. Lisaks oli reaktori läheduses kolmeliikmeline vedelikukontrolli meeskond, kelle ülesandeks oli juhtvarraste tõsise rikke korral valada kogu seadeldis kaadmiumsoola lahusega üle. Tuumareaktor käivitati esimest korda 2. detsembril 1942. aastal, mil reaktor töötas 28 minutit ja andis paarisaja vatist võimsust. Juba järgmiseks aastaks valmis Ameerikas teine reaktor, mille ehitamisel kasutati ,,Chicago Pile-1" juppe. Vaatamata esimese reaktori lühikesele eluajale ja väikesele võimsusele, oli see suur samm tuumaenergia ajaloos. Esimest tuumaelektrit hakati samuti tootma Ameerikas reaktoriga EBR-1. See reaktor oli tegelikult valmistatud teadlastele uuringute tegemiseks. Nimelt uuriti, et kas on võimalik toota

Füüsika ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. 8 Inimese ökoloogiline jalajälg 26

Ökoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

uraanituuma suudavad lõhustada ainult aeglased neutronid. Kiired neutronid kas löövad tuumast osakese välja või põrkuvad lihtsalt eemale tuuma lõhustamata. Raske vesi on vesi, mille molekulis (H2O) on tavalise vesinik-1 (tuumas 1 prooton, 0 neutronit) asemel vesinik-2 ehk deuteerium ehk raske vesinik (tuumas 1 prooton, 1 neutron). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi. Nende kahe reaktoritüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani, millest 99% moodustab tuumareaktsiooniks kasutu uraan-238. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab uraan-235. Tuumareaktsiooni juhtimiseks (aeglustamiseks/kiirendamiseks), kasutatakse neutroneid neelavaid kaadmiumist juhtvardaid, mis vajadusel tõmmatakse reaktorist välja või lükatakse reaktori sisse. Ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Fukushima katastroof

9 magnituudi.  See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi.  Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused  Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise.  Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi tagajärjed Muudatused loomadel:  Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes.

Tuumafüüsika-katastroofid
3 allalaadimist
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli...
150 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa

Loodusõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumakütus, tuumapomm ja reaktor

Aeglustina kasutatakse :raske või tavaline vesi, grafiit. Milleks on juhtvardad :nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida paraja võimsuse juures ja vajdusel seisata. Miks on radioaktiivseid isotoope looduses vähe?: radioaktiivsed isotoobid on massiarvuga vahemikus 95 ­ 137. 2 põhjust miks ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonitega/toimel.: tuumades on ka prootonid (pos) ja siis toimuks elektrostaatiline jõud Miks ei saa reaktor neelajata töötada? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone Miks ehitatakse termotuumapomme selle asemel et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? terrmotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi

Termodünaamika
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Radioaktiivsus ja tuumaenergia.

2)Beetakiirgus-Beetakiirgus koosneb beetaosakestest ­ sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. 3)Gammakiirgus-koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. 4)Neutronkiirgus- tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Tuuma katastroofid ja nende tagajärjed: Üks maailma suurimaid ja tuntumaid tuuma katastroofe toimus 26. aprillil 1986 Tsernobõlis. Õnnetuse täpne põhjus on siiamaani teadmata, kuid on teada, et see plahvatas testi ajal. Kell 01.23 alustatakse katsega. Kuid reaktoris juhtub midagi ja toimub plahvatus. Suur radioaktiivne plahvatus toimus, millest jäi alles suur pilv. Esimesed kohale jõudnud tuletõrjujad surevad järgmise kuu jooksul, sellel hetkel ei mõistnud veel keegi, miks seda tuld ei suudetud kustutada. Kuid fakt mida teavad

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuumaelektrijaamast

kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. http://www.tuumaenergia

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mehhiko lahe naftakatastroof

... 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Sissejuhatus 20. aprillil toimus ühel Mehhiko lahes asuvatest naftaplatvormidest plahvatus, mis põhjustas seni suurima lekke naftatööstuse ajaloos. Naftaplatvorm ise uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil .Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak ­ 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Peale põlengut hakkas nafta puuraugust, mis

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO...............................................................

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Loodus katastroofist: Mehhiko lahe naftareostus

Loodus katastroofist Mehhiko lahe naftareostus Autor: Juhendaja: Tallinn 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda.Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. Vaid

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika materjal

Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m ­ mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²) Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ehk Tsornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tsernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 51°2322 N 30°0559 E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskatastroofid

See USA ajaloo kõige pikema elueaga ja kõige hävitavam tornaado läbis oma teel rekordilise vahemaa. Tornaado sai alguse Missouri osariigis ning lõpetas oma 350 km pikkuse teekonna mõne kilomeetri kaugusel Princetonist kirde pool. Tornaado keskmiseks laiuseks oli 400 m ning kihutas kohati edasi kiirusega 117 km/h. Kui tornaado lõpes, oli ta surmanud 689 inimest, vigastanud 1980-t ning teinud neli linna peaaegu maatasa. 1974. aasta tornaadod USA keskläänes -4. aprillil 1974 tekkis keskläänes Mississippist ida pool umbes 16 tunni ja 10 minuti jooksul 148 tornaadot, mis tapsid 322 ja vigastasid 5000 inimest. Tornaadod purustasid ligi 10 000 maja ning vigastasid 15 000 ehitist. Materiaalset kahju hinnati ühele miljardile dollarile. -9- Kokkuvõte Me rääkisime teile looduskatastroofidest, mis vapustasid maailma. Loodus-

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika Tuumafüüsikal on tähtis koht tänapäeval. Tänu teadlastele oleme teada saanud nii mõndagi tuumadest ning radioaktiivsetest ainetest. Me olme õpinud neid ained kasutama energeetilistel eesmärkidel, kuid ka kahjusk massirelvade tegemisel. Tänapaeva maailmas on elekter tähtsal kohal, ning selle tootmiseks on erinevaid viise. Kõige moodsamaks on tuumaelektrijaam. Jaama peamieks osaks on reaktor, kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks,

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

Nim. soojuslike neutronite kasuteguriks. Selle tagajärjel tekivad teise põlvkonna neutronid. Reaktori „kriitilised mõõdud“ (puhta küuse korral): U233→mkriitil=16 kg→R kriitil=6 cm U235→mkriitil=48 kg→R kriitil=8,5 cm U239→mkriitil=17 kg→R kriitil=6 cm 5 Neutronite effektiivne paljunemistegur: Kef= n2/n1= θ* ζ*μ*n1 Neutronite paljunemistegur K = järgneva põlvkonna neutronid / eelneva põlvkonna neutronid K = 1 kriitiline reaktor K < 1 alakriitiline K > 1 ülekriitiline Reaktorite reaktiivsus- dimensioonita suurus Olgu No esimese põlvkonna neutronid, siis No* Kef järgmise põlvkonna neutronid ζ= No* Kef -No/ No* Kef = Kef -1/ Kef, kus ζ – reaktori reaktiivsus Kui ζ=0, siis reaktor töötab konstantsel kiirusel Kui ζ>0, siis reaktori võimsus kasvab Kui ζ<0, siis reaktori võimsus kahaneb Neutronite peegeldi ülesandeks on vähendada neutronite leket reaktori aktiivtsoonist. 9

Tuumareaktorid
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kriisikommunikatsiooni analüüs

uurimise agentuur sai abituks. Kõige eredamaks näiteks, mis puudutab ebakorrektset planeerimist ja kommunikatsiooni võib välja tuua Tsernoboli tuumakatastroofi. Mitte ainult sellel tuumajaamal ei olnud ulatusliku avarii korral tegevuse käiku planeerimist, vaid ka terve tuuma energeetika, mis asus NSVL territooriumil sai kohmetuks ja ei olnud absoluutselt valmis asuda tegevuseks. Kõige suuremaks veaks, mida lasid juhid oli tragöödia fakti pikajaline vaikimine 26. aprillil 1986 a. Esialgu maailm ametlikult sai avariist teada alles 28.aprillil, ehk möödus 68 tundi peale õnnetust, lühikese teatena saates ,,Aeg". Esimene teade, mis pöördus linna elanikele, kõlas raadio kaudu 36 tnni pärast juhtunust. Teade kutsus inimesi ajutiselt evakueerida. Selleks hetkeks radiatsiooni tase tõstmisest oli teada mitmes Lääne Euroopa riikides. 27 aprillil, pühapäeval, kell 22 Rootsi territooriumil kontrolli aparatuur fikseeris radiatsiooni tase tõstmist

Personalijuhtimine
68 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

HIROSHIMA KATASTROOF

HIROSHIMA KATASTROOF Piia Pohlak SISSEJUHATUS Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pik

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumakatastroofid viimase 50

Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof

Loodusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumaenergia materjal

Tuumaenergia 2-59 3-50 2-100 Maagaas 389-511 4-15000 13-1500 Biomassi energia 15-101 12-140 701-1950 Tuuleenergia 7-124 21-87 14-50 Päikeseenergia 13-731 24-490 16-340 2002. aasta andmetel tootsid tuumaenegriajaamad 16% kogu maailma energiavajadusest. Maailmas oli kokku 441 tuumaelektrijaama, mis tootsid ligikaudu 2200 TW/h. Riigiti moodustas tuumaenergia tootmine kogu riigi energiavajadusest järgmise osa: Riik Tuumaenergia osakaal % Leedu 80,1% 80,1%; Prantsusmaa 78 Slovakkia 65,4 Belgia 57,3 Bulgaaria 47,3 Ukraina 45,7

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
198 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

Tegin nende kõigiga intervjuu ja hiljem analüüsin neid oma töös. Minu kolmas eesmärk on teada saada, kui paljud teavad, mis oli üldse Tšernobõli katastroof ja, mis nende arvates seal toimus. Selleks koostasin interneti küsitluse, millele vastanud on vanuses 16- 57 aastat ning mille tulemusi ma hiljem oma töös analüüsin. 3 TŠERNOBÕLI KATASTROOF Tšernobõli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986, plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi

Ajalugu
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun