Kõverjoonelise liikumise puhul pole keha trajektoor sirge. Ühtlase liikumisega on tegu, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöö...
ÜHTLANE RINGLIIKUMINE Ühtlasel ringliikumisel trajektoor on ringjoon ja kiirusvektori pikkus ei muutu. Samuti on konstantne nurkkiirus. Nurkkiirus on suurus, mida mõõdetakse pöörlemisnurga ja selle tekitamiseks kulunud aja suhtega. Z P z r P0 X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva. Liikumine algab punktist P0, millele vastab nurk 0. Seda nurka nimetatakse algfaasiks. Teatud aja t pärast on punkti asukoht P ja sellele vastav pöörlemisnurk . - 0 Nurkkiirus = t Nurka mõõdetakse radiaanides. Radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuseg...
Kordamisküsimused 10 kl. füüsika 5.kt PERIOODILISED LIIKUMISED. Tean: · mõisteid: ringliikumine-liikumine, mis toimub mööda ringjoonelist trajektoori NT VAATERATAS tiirlemine(keerlemine)-toimub juhul, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised NT KELLAOSUTI TIPP pöörlemine-kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni NT AUTORATAS, MAA ÜMBER OMA TELJE kõverusraadius- pöördenurk-nurk, mille võrra pöörub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus-võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga, joonkiirus-kirjeldab igasugust liikumist, kesktõmbekiirendus-suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti, võnkumine-keha liigub edasi-tagasi ühte trajektoori mööda, vabavõnkumine-süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, ...
Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel. Mehaanika jaguneb 1)Kinemaatika 2)Dünaamika 3) Staatika Liikumine on 1) keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul 2)pidev ajas ja ruumis 3) pidev ajas 4) pidev ruumis ei tähenda, et keha läbib trajektoori kõik punktid. Punktmass keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamatta. Trajektoor - joon, mida mõõda keha liigub. Aeg: vaadeldakse absoluutselt: voolab pidevalt, alati ühte moodi, pole algust ega lõppu. Taustsüsteem koosneb: 1)Taustkeha ( seotud kordinaadistik ja ajamääramise süsteem) 2)kordinaadistik (moodustavad mõõtmissuunad,-ühikud ja eeskirjad) 3)Aja mõõtmise süsteem. (alghetk ja mõõteühik). ). Kehade vastastikmõjuks nim. Nähtus kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Avaldub jõuna, 2 erinevat tagajärge :1)keha kiiruse muutumine 2) Keha kuju muutumine. Gravitatsioon , Maa külgetõmme on üks gravitatsioonilisi vastastikmõju väljendus....
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM205) Töö nimetus: Töö nr 2b Tsentrifugaalvalu parameetrid Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Osa 1. Horisontaalsesse vormi pikkusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. 1.1 Skitseerida protsessi skeem (tähistada HV, RV, T, P) 1.2 Leida horisontaalse valuvormi pöörlemiskiirus nhor Osa 2. Vertikaalsesse vormi kõrgusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. Nõutud on valandi minimaalne seinapaksus t1 . 2.1 Leida vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus nvert 2.2 Skitseerida vastav pind (tähistad...
RINGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlast ringjoonelist kiirust iseloomustab joonkiirus. Ringjooneline liikumine toimub kellaosuti liikumise suunas. Ühtlane ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Meeldetuletuseks: Ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on kiirendus. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. Valem a=(v-vO)/t Ringjoone pikkuse valem: c=2πr ehk c=πd (sest 2r=d) seega π=c/d (π on ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe) Meeldetuletuseks: π=3,14 Ringi pindala valem: S=πr2 1 radiaan (rad) on kesknurk, mis vastab kaarele pikkusega raadius. Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk. Joonkiiruse valem: v=2πr/T Joonkiirus on suunatud mööda puutujat ning on risti raadiusega. 360O=2π*rad ==> 1 rad=360O/2π=360O/6,28=57O18I Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra p...
Võnkumine © Rain Ramm, Hans Univer 2009 Võnkumine üks osa perioodiliselt korduvatest liikumistest. Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant. Nt: · Võnkumine on mootorikolvi üles-alla liikumine. Võnkumise liigid: · Vabavõnkumine · Sundvõnkumine · Sumbumatu võnkumine · Harmooniline võnkumine Vabavõnkumine Vabavõnkumine on võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõududega. Nt: · Niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiu...
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass Elektromagnetväli *1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas. *2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis. *3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes. *4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel. 9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks? Kondensaatorite liigid ja kasutamine....
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjo...
Tiirlemine - mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast vljaspool. Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkii...
Arvutused 1. Sademe massi leidmine P = P '-P0 = 43 - 38 = 5mg 2. Konstandi k leidmine 9 9 0,001 k= = = 0,0005687 2( - 0 ) g 2 ( 2420 - 1000) 9,8 3. Vaadeldavaks ajahetkeks täielikult settinud osakese raadiuse leidmine (näitena settimiskõvera punktis A) H 0,125 r =k v =k = 0,0005687 = 2,2478 10 -5 m tA 80 4. Fraktsiooni suhtelise sisalduse leidmine settimiskõvera ordinaattelje lõikude pikkuste suhete järgi (lõikude pikkused toodud tabelis 3) OO1 2,3 Q= 100% = 100% = 11,9% OP 19,4 5. Jaotusfunktsiooni väärtuste leidmine a) r = r1 - r2 = 2,0105 10 -5 - 1,8353 10 -5 = 1,7517 10 -6 b) Q = Q2 - Q1 = 19,1% - 11,9% = 7,2% Q 7,2 c) F = = = 375...
Perioodilised liikumised / see tähendab jagamist. Perioodilisteks liikumisteks nimetatakse liikumist, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant. Perioodilisi liikumisi võib jagada ringliikumisteks ja võnkumisteks. Ringliikumisel on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjoonel on olemas kõveruskeskpunkt , mille ümber liikumine toimub. Kui kõveruskeskpunkt on kehast väljaspool siis nimetatakse seda tiirlemiseks, kui aga keha sees siis nimetatakse seda pöörlemiseks. Ringliikumist iseloomustavad järgmised suurused: pöördenurka, keha punkti ja kõveruskeskpunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. Valem: = l/r. = pöördenurk(1rad) l = kaarepikkus(1m) r = raadius(1m) Radiaan nurgakraadiseks. Valem: xrad=x*180°/ 1rad=1*180°/ =57,3°=57°18' Kraadid radiaanideks Valem: x°=x°* /180° 360°=360°* /180° = 2rad = 6.28rad 180°= 180°* /180° = rad =...
Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r2 v2 s2 r1 v1 s1 O Järelikult pole erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Jooniselt on näha, et läbitud teepikkused s on võrdelised kaugustega r pöörlemisteljest. Suhet s ...
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
Sissejuhatus Füüsika uurib loodust ja sealhulgas ka liikumist. Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks muutvaid masinaid ehitama. Et masinaid täiustada, tuli lähemalt tundma õppida eelkõige neid nähtusi, mis masinates aset leidsid. Tuli uurida liikumist ning liikumist mõjutavaid tegureid. Sõna ,,mehaanika" ongi tulnud kreeka keelest (? -- masinatesse puutuv). Tänapäeval ei piirdu mehaanika ainult masinate ehitamisega, vaid uurib liikumist üldisemalt. Mehaanikat saab jaotada kolmeks haruks: Kinemaatika, dünaamika, staatika Alljärgnev referaat räägibki kinemaatika osast üldisemalt. Kinemaatika mõiste Kinemaatika (kreeka keelest kinma - liigutus, liikumine) on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega. Kinemaatikaks nimetatakse teoreetilise mehaanika osa, milles uuritakse mate...
PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendi...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline...
Navigatsioon Laeva triiv Tuule mõjul hakkab laev liikuma teatud nurga võrra allatuult. Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05 ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
Kordamisküsimused kontrolltööks „Võnkumised ja lained. Lainetega seotud nähtused“ 1. Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised, mis on sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 2. Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest, milline on selle jõu suund)? Esita harmoonilise võnkumise võrrand koos kõigi tähiste selgitusega ja esita graafik hälbe sõltuvusena ajast. Harmooniliseks nim sellist võnkumist, mis toimub hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul ning hälbe x kirjeldub võrrand...
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera...
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis ...
Def. Muutuva suuruse kõigi väärtuste hulka nimetatakse selle muutuva suuruse muutumispiirkonnaks. Def. Muutuvat suurust nimetatakse kasvavaks, kui tema iga järgnev väärtus on eelnevast suurem. Muutuvat suurust nimetatakse kahanevaks, kui tema iga järgnev väärtus on eelnevast väiksem. Vastavalt definitsioonile on funktsioon antud, kui on teada : a) funktsiooni määramispiirkond X, b) eeskiri, mis seab argumendi x igale väärtusele piirkonnas X vastavusse funktsiooni y väärtuse. Funktsiooni väärtused, mis vastavad kõigile argumendi väärtustele piirkonnas X, moodustavad funktsiooni muutumispiirkonna. Funktsiooni esitusviise: I Analüütiline esitus valemi abil II Geomeetriline esitus graafiku abil III Numbriline esitus tabeli abil Tabelilisel esitamisel kirjutatakse kindlas järjekorras argumendi väärtused 1 2, , ... ,n x x x ja neile vastavad funktsiooni väärtused 1 2 , , ... ,n y y y . 7. Funktsioonide liike Paaris- ja paaritud funktsioon...
MEHAANIKA Mehaanika on õpetus kehade liikumisest Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel Taustsüsteem on kella ja koordinaadistikuga varustatud keha mille suhtes me liikumist vaatame 1. Liikumisvõrrand, liikumisgraafik Ühtlane sirgjooneline liikumine – mistahes ajavahemikus läbib keha võrdsed teepikkused, trajektoor on sirgjooneline Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand x=x0+vt 2. Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutva liikumine – keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra Keha kiirendus näitab kui palju muutub keha kiirus ajaühikus a=(v-v0)/t kiirendusvõrrand v=v0+at Ühtlaselt kiireneva liikumise liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at²)/2 Nihkevõrrand? s=v0t+(at²)/2 3. Vabalangemine Vabalangemine on keha liikumine ainult raskusjõu mõjul Vabalangemise kiirendus on ligikaudu g=9.8 Kui õhutak...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE Kk15 TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 23.10.2010 Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku es...
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutum...
5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ring...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis e...
Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. ...
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegeli...
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedel...
1. Arvud, mis väljendavad risttahuka mõõtmeid moodustavad geomeetrilise jada. Risttahuka põhja pindala on 108 m² ja täispindala 888 m². Leia risttahuka mõõtmed. 2. Urnis on 5 musta, 7 kollast ja 4 punast palli. Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud kolme palli hulgas on. 1) vähemalt 2 kollast palli; 2) Kõik erinevat värvi pallid; 3) kõik ühtevärvi pallid. 3. Leia kõik reaalarvude paarid (x;y), mis rahuldavad võrrandit 2 x +1 = 4 y 2 +1 ja võrratust 2 x 2 y . 4. Kahe positiivse arvu vahe moodustab 1/19 nende kuupide vahest, nend4e korrutis on aga ½ võrra väiksem nende ruutude poolsummast. Leia need arvud. 5. Lahenda võrrand 3sin 9 + 3 = 3 vahemikus (-2; 2). 6. Võrdkülgsesse kolmnurka küljega a on kujundatud teine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud asuvad esimese kolmnurga külgedel jaotades need suhtes 1:2. Leia väiksema kolmnurga pindala. 7. Koonusekujulise veinik...
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dü...
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussa...
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Esitusviis : z=f (x , y ) z- sõltuv muutja, (x,y)- sõltumatud muutujad Näide: Funktsioon võib olla antud ilmutatud kujul z= f (x1 , x2 , x3 , … x n) (z=x2+y2-5) või ilmutamata kujul F ( x 1 , x 2 , ...
6.ptk Ruutvõrrand 8.klass Õpitulemused Näited 1.Arvu ruut - kahe võrdse teguri korrutis Ül.1262,1263 2 a a=a ; mistahes ratsionaalarvu ruut on Leida arvu ruut taskuarvuti abil. mittenegatiivne 2 2 2 2 15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - va...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Tuumafüüsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid, tema läbimõõt on suurusjärgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui ele...
Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond Nimi Proovitükk 815 Andmetöötluse alused I kodune töö Tartu aasta Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus............................................................................................................ 3 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................3 3.Risttabel, filtreerimine....................................................................................................4 4. Rühmitamine....................................................................................
annaabi.ee 
