- T tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Toodetud energiast on gaasiturbiini poolt toodetud energia osatähtsus 20 – 25% ja auruturbiini poolt toodetud energia osa on 75 – 80%. Kokkuvõtteks võib öelda, et põletamine rõhu all olevas keevkihis on üks progressiivsemaid põletamise tehnoloogiaid ja selle uurimiseks, täiustamiseks ja rakendamiseks tehakse suuri jõupingutusi kogu maailmas.

Energia ja keskkond konspekt

0

Teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks). Kui mingi variant toimub tõenäosusega 1, siis H=0. Järelikult suurus H näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks.

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

0

Teraviljakasvatuses on valdavaks muutunud õlgede pressimine erineva suurusega pallideks, mille tihedus ulatub sõltuvalt pressimistehnoloogiast ja pallide mõõtmetest 110 – 165 kg/m 3. Põhupallide koristamiseks põllult kasutatakse põllumajanduses laialt kasutatavaid tõstukeid, traktori järelkärusid ja muid sobivaid seadmeid.

Energia ja keskkond konspekt

0

Termiline kasutegur on ηc=1- 8.Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd teeb materjaalselt allub võrrandile T•ds/dT=c=const. Polütroopse protsessi q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja suletud termodünaamiline süsteem üleminekul põhivõrrand on –pvN =const absoluutsed temp algolekust lõppolekusse.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga.

Soojusmajanduse eksami vastused

0

Tagastatavaks nimetatakse protsessi, mis võib kulgeda läbi ühtede ja samade tasakaalu olekute (AI; AII; AIII; AIV jne.) nii otsesuunas (A-B) ja vastassuunas (B-A). Kõik reaalsed protsessid on tagastamatud, tagastamatust põhjustab see, et reaalsete protsesside korral on tegemist hõõrdumisega.

Soojustehnika konspekt

0

Tolmpõletuse tehnoloogia on hästi tuntud ja soojuselektrijaamades väga laialdaselt kasutatav tehnoloogia. Kivisöe või põlevkivi tolmpõletuskatelde jaoks peab elektrijaama tehnoloogilises skeemis olema ette nähtud veskid kütuse jahvatamiseks vajaliku peensusega kütusetolmuks.

Energia ja keskkond konspekt

0

Tagatiseks on PWR reaktorile omane negatiivne tagasiside: kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus.

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

0

Tellida on võimalik kaalusüsteem väga erinevatele seadmetele ja masinatele. Kaalu on võimalik ühildada juba olemasolevate seadmete, andurite, juhtimis- ja kontrollseadmetega. Kõik sõltub kliendi soovist, vajadustest ja rahakotist.

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

0

Temperatuurivahemikus - 50…+300°C on 0,16mV. Kahjuks selgus katseandmete põhjal, et antud mõõtmisviga kasvas üle lubatava 0,16mV. Sellest tulenevalt võime järeldada, et antud katses kasutatud taadeldav termopaar oli kasutuskõlbmatu.

Labor 1

0

Teenuse osutaja - Teenuse all peetakse silmas mingit liiki elektritööd või elektri edastamist. Teenuse osutajaks peetakse silmas firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat kes tegeleb elektritöödega või võrgu edastusega.

Elektriohutus ja seadusandlus

0

Termoelektriline termomeeter on seade, mis koosneb termopaarist ning termopikendusjuhtmetest ja vabade otste termo-emj kompenseerimiseks mõeldud süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga.

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

0

Td ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Termiline kasutegur on seda suurem mida kõrgem on ringprotsessi maksimaalne temperatuur ja seetõttu kasutataksegi sisepõlemismootorites TD kehana kütuse põlemisel tekkivaid gaase ja selle temp 1600-1800 kraadini.

Soojustehnika konspekt

0

Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ±2×2,5%. Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib reguleerimisastmeid olla rohkem.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Toodud tingimustest on kõige kriitilisem pingete vaheliste nurkade tingimus (kolmas tingimus), kuna just pingete faasidevaheline nurk põhjustab suuri voolutõukeid staatoris ja momente generaator-turbiin võllil.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Taoline segu on vedelas olekus homogeenne, kuid aurufaasis püüavad gaasid iseseisvuda ning seetõttu toimub aurustumis- ja kondenseerumisprotsessis väike temperatuurinihe ehk temperatuuri libisemine.

Soojuspumbad Konspekt

0

Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Termiline - kasutegur) Sellist protsessi, milles termodünaamiline keha peale rea vahepealseid muundusi (paisumine, komprimeerimine) tuleb tagasi algolekusse nimetatakse Ringprotsessiks.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Terex on korporatsioon, mis toodab m.h. ekskavaator-laadureid, frontaallaadureid ja miniekskavaatoreid, teerullle ja minikallureid, teleskooplaadureid ja muud tõstetehnikat jm.

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

0

Termiline piirikiht on kiht gaasi või vedeliku mis tekib näiteks välisõhu ja maja seina vahele ...mida rohkem õue poole seda külmemaks kiht läheb, mida lähemale majale seda soojemaks.

Soojus- ja massilevi I vastused

0

Termodünaamika – Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi)

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Tavapäraste õli - ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Kasutades õhk- vesi soojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3kW kütteenergiat.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Termiline takistus on väike. 2. Kalibreerimistegur arvestab mõõtevöö keskmisest temperatuurist tuleneva ebatäpsusega ja sellega läbi korrutades leitakse täpsem toru soojuskadu.

Soojustehnika labor nr.7.

0

Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5...50 cm on õhu elektriline tugevus ühtlases väljas El 30 kVm/cm, nagu mainitud ka laboratoorse töö juhendis.

„Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“

0

Taastuvad energiaallikad ehk taastuvad energiaressurssid on energiaallikad, mida saab kasutada pidevalt või mis taastub kiiremini, ilma et selle kogus inimtegevusega väheneks.

Energiaallikad

0

Tasapinnaline sein – dimensioonita temperatuur plaadi igas punktis igal ajahetkel : 2 ⋅ sin µ Θ=Σ ⋅ cos( µ ⋅ X ) ⋅ exp(−µ 2 ⋅ Fo) µ + sin µ ⋅ cos µ

Soojus- ja massilevi I vastused

0

Termodünaamilised protsessid nimetatakse isohoorne, isobaarne, isotermiline, adiabaatne, polütroopne. 1. Määratakse termiliste olekuparameetrite vaheline seos antud protsessis.

Soojustehnika konspekt

0

Temperatuuri gradiendiks – nimetatakse mingisuguses punktis temperatuuuri juurdekasvu piirväärtust isotermide vahelise ristlõigu pikkusele [ lim(dt/dn) ] joonis.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Termodünaamiliseks kehaks nimetatakse keha, mille abil toimub soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks (soojusmootorites). Nendeks kehadeks on gaasid ja aurud.

Soojustehnika konspekt

0

Taandatud viga on absoluutse vea suhe mõõteriista mõõtepiirkonda või kui alumiseks mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri.

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

0

Termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja soojuslikult isoleeritud temp. Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis tingimustes.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Termodünaamilised kehad – gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektorid - kiirgusneelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik.

Päikeseenergeetika

0

Temperatuuridel on aga viskoossus vähenenud sedavõrd, et dipoolid saavad orienteeruda praktiliselt ilma sisehõõrdejõudusid ületamata.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Teoreetilised e. Nn. Kontrollpinnad 2. Reaalsed pinnad Termodünaamilised süsteemid jagatakse: Homogeenne süsteem Heterogeenne süsteem

Soojustehnika konspekt

0

Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml).

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.6

0

Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Tiiviku taga on tuule kiirus (v2) väiksem kui ees (v2

Energia ja keskkond konspekt

0

Termodünaamilisteks parameetriteks nimetatakse suurusi, millede abil iseloomustatakse termodünaamilise keha (gaasi või auru)mistahes ajamomendil.

Soojustehnika konspekt

0

Termofikatsioon - Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine tsentraliseeritud soojusvarustuseks.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Tasakaaltemp - i. Tasakaalu temp kujutab endast: On selline väliõhu temp millest madalama temp-i vajatakse kütmist.

Hoonete soojussüsteemid

0

Tabelist 3 on näha, et kõige odavam liin on alajaama 1 ja tuumaelektrijaama vahel, see on ka kõige lühem liin.

9 sõlmega elektrivõrk ja selle maksumus

0

Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel

TOLM

0

Temperatuur tk1 on külmliite temperatuur millele vastavad parandid (ΔE ja ΔE1) on saadud gradueerimistabelitest.

Termopaaride kalibreerimine

0

Tallinn 2002 – 35 lk. 9. Institutional Handbook for Combined Heat and Power Production with District Heating.

Energia ja keskkond konspekt

0

Tegur a on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Tootlikkus on enamasti 2 kuni 3 liitrit minutis ja energiakulu ootetalitluses 1 kuni 3 kWh ööpäevas.

Elektriküte

0

Tingimustest nim. piirde sooju omastatavusest ja tähistatakse s. Soojus voolu amplituut AQ ja temp.

Hoonete soojussüsteemid

0

Tahkedielektrikute elektrijuhtivus on tingitud dielektriku enese struktuurist vabanenud ioonidest ja lisandite ioonidest.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Temperatuuriväli – Temperatuuri väärtused mingi süsteemi  või keha kõikides punktides.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel.

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

0

Toruliini põlvedel on suur raadius (235 mm), mis vähendab kulumist ja pikendab masina kasutusiga.

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

0

Termodünaamiline süsteem – süsteemiks nimetatakse osamonteeriast, mis on eraldatud uurimisest.

Soojustehnika konspekt

0

Tehniline töö – Kasutatakse lahtiste TD süsteemide korral kui rõhk ka muutub.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Tarbijateks on küttesüsteemid ja paraleelselt saab toota ka kuuma tarbevett.

Soojustehnika konspekt

0

Trafo - magistraalskeem Isn – sulari nimivool: I – arvutuslik vool.

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

0

Trafo y - mähise maandamata neutraali tuleb kaitsta liigpingepiirikuga.

Kõrgepingetehnika

0

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest.

Soojustehnika konspekt

0

Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Temperatuuri arvväärtus on ühtselt seotud molekulide keskmise kineetilise energiaga.

Soojustehnika konspekt

0

Tootlikkus on sõltuvalt kütusest kummalgi 60 – 90 tonni auru tunnis.

Energia ja keskkond konspekt

0

Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilise keha oleku muutuse protsessi.

Soojustehnika konspekt

0

T p - oC keskmine temp alaneb peab küttekeha küttepind olema

Hoonete soojussüsteemid

0

Taastuvenergia kasutusele on pühendatud Eestis viimastel aastatel suurt tähelepanu

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

0

Tasakaalustatud mõõtesillad on levinumad. Otsitava termotakisti takistuse lihtsustatud

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

0

Termo - emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel.

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

0

Takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt.

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Tasakaaluolukord nimetatakse tasakaalseks Termodünaamiliseks protsessiks.

Soojustehnika konspekt

0

Teiseks võimaluseks on väljendada kütteväärtus kuivaine kilogrammi kohta.

Energia ja keskkond konspekt

0

Trafoalajaam – alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer

Elektrivõrk

0

Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse.

Digitaaltehnika

0

Tavatarbijale on vooluvõrgus faasipinge 230 V ja liinipinge 400 V.

ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE.

0

Taastuv energia — mittefossiilsetest allikatest saadav energia.

Energia ja keskkond konspekt

0

Taastuvenergiaallikad on keskkonnasõbralikud energiatootmise vahendid.

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

0

Tippkoormuse katmisel on aga oluline, et püsikulud oleksid madalad.

Energia ja keskkond konspekt

0

Tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Teadlikkust on tõstnud probleemi suur meediakajastus.

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

0

Temp vahe on väike tuleb torude läbimõõt suurem.

Hoonete soojussüsteemid

0

Teekatte - ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus.

Soojusmajanduse eksami vastused

0

Termofikatisoon - elektrienergia ja soojuse koostootmist.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Tootlikus on suurem. Paigaltatakse torustiku peale.

Hoonete soojussüsteemid

0

Toru sees on mingid labad, mis hakkavad tiirlema.

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

0

Tasakaalu olukord nimetatakse tasakaalseks protsessiks.

Soojustehnika küsimuste vastused

0

Termiline kasutegur on alati suurem mistahes ringprots.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Tegelik õhukogus on liigõhuteguri kordsena suurem.

Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus

0

Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall.

Elektrivõrgu releekaitse

0

Teatud f - n. Soetamiskulud on suuremad.

Infosüsteemid

0

Toiteseadmed - karburaator mootoritel

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Tahkeid osakesi on lihtsam filtreerida.

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Tavapärased surve - ja keevvesireaktorid.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Temperatuuri muutus on maksimaalne ja temp.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Termodünaamiline väliskeskond – kõik ülejäänud.

Soojustehnika konspekt

-1

Trafo tühijooks on olukord, kus primaarmähis on ühendatud võrguga ja sekundaarmähis avatud (I 2=0). Trafo koormusolukord tekib sekundaarmähise sulgemisel tarbijaga Z t, tekib vool I2.

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

-1

Temperatuuritundlikkus on muutuv nii sesoonselt, päevasiseselt kui päevatüüpide kaupa.

Elektrijaotustehnika: Elektrivõrgu koormus