SÔnu seletav sÔnaraamat

Teiste sĂ”nadega on Ă”igus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole vĂ”imalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lĂ€htuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (Ă”iguse subjektidest). Õigus haarab endasse kĂ”ik selle, mis on seotudd inimkĂ€itumise Ă”iguslikult relevatse osaga.
TÔesuspuude abil on vÔimalik tÔestada lausearvutuse asendusreegleid, seda tehaksegi mitmes Ôpikus. Lausearvutuse asendusreeglid on tautoloogiad, seega peavad nende eitused olema kontradiktsioonid. Kui meil Ônnestub nÀidata, et mingi valemi eituse pÔhjal koostatud tÔesuspuu on suletud, siis on asendusreegel loogiliselt kehtiv.
Tehnoloogiline skeem on enesekontrolli rakendamise aluseks ning see peab kajastama protsessi tooraine vastuvĂ”tmisest lĂ€bi töötlemisprotsessi kuni turustamiseni. Tehnoloogilistel skeemidel kirjeldatakse kĂ”iki toiminguid alustades tooraine vastuvĂ”tust/hankimisest ja lĂ”petades tarbijale (teisele kĂ€itlejale) ĂŒleandmisega.

TsiviilmenetlusĂ”igus on   kĂ”ik   eraĂ”iguslikud   vaidlused(kohtutegevuse   korraldamine,   protsessi   osalised   tĂ”endid,     tĂ”endamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni­ ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). ‱   Haldusmenetlus   – reguleerib avalikĂ”iguslikke vaidlusi. ‱   Kriminaalmenetlus   – reguleerib, kuidas mÀÀrata karistusi,Â ĂŒlesandeks on kuritegevuse tĂ€ielik avastamine, objektiks on  kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine.
Tööandja on eelkÔige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja Ôigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenÀhtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevÔtte huvidest lÀhtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
TĂŒhine on kokkulepe: (1) millega vĂ€listatakse vĂ”i piiratakse reisikorraldaja vastutust tahtlikult vĂ”i raske hooletuse tĂ”ttu tekitatud kahju eest (2) millega piiratakse reisikorraldaja vastutust reisija surma pĂ”hjustamise, talle kehavigastuse tekitamise vĂ”i tema tervise kahjustamise eest Lepingu ĂŒlesĂŒtlemine vÀÀramatu jĂ”u tĂ”ttu (1) Kui reisiteenuse osutamine muutub vĂ”imatuks vĂ”i oluliselt raskendatuks vĂ”i ohtlikuks vÀÀramatu jĂ”u tĂ”ttu, vĂ”ib kumbki lepingupool lepingu ĂŒles öelda.

Tavanormid on pidevalt muutunud ja teisenenud aegruumis, kuid samas on selekteerunud nende seast teatud ĂŒldiste vÀÀrtuste pĂŒsikogum, milliseid tĂ€napĂ€eval tuntakse nn rahvusvaheliselt ĂŒldtunnustatud tavadena. NĂ€iteks teise riigi saadikute puutumatus ehk immuniteedipĂ”himĂ”te vĂ”i tava tĂ€histada riigi tekke tĂ€htpĂ€eva ametlike pidulike tseremooniatega (riigipea avalik esinemine; relvajĂ”udude paraad; riiklike autasude andmine), aga ka spetsiifilised kĂ€itumisnormid, nt parlamentaarsed tavad.
Taotluse vorm on kĂ€ttesaadav elukohajĂ€rgses Sotsiaalkindlustusameti bĂŒroos, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse tĂ€itmisel vĂ”i Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis „Blanketid/ekspertiisi blanketid”. Kui inimene taotluse tĂ€itmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole vĂ”imalik minna Sotsiaalkindlustusameti bĂŒroo klienditeenindusse, vĂ”ib taotluse tĂ€ita ka pĂŒsivat töövĂ”imetust taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja vĂ”i keegi muu abistaja.
Time charter – laev antakse kasutamiseks koos laevaperega Bareboat charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta 5. Lastivedu (veoleping). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 2 peatĂŒkk § 4. Lastiveoleping (1) Lastiveoleping on veoleping, millega ĂŒks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks ĂŒleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal ĂŒle kauba vastuvĂ”tmiseks Ă”igustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu.

Tsiviilkohtu - ja kriminaalmenetluses ning menetluses haldusĂ”iguserikkumiste asjades lĂ€htutakse teose koopia kĂ€sitamisel piraatkoopiana autori, tema Ă”iguste valdaja, autoriĂ”igusega kaasnevate Ă”iguste valdaja vĂ”i nende esindajate poolt antavatest ĂŒtlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast vĂ”i muudest eelnimetatud isikutelt lĂ€htuvatest faktilistest andmetest vĂ”i autoriĂ”igusega kaasnevate Ă”iguste objektil vĂ”i selle pakendil nĂ”uetekohase erimĂ€rgistuse puudumisest.
Tenant – ĂŒĂŒrnik 200. landlord – omanik 201. a MP – member of a parliament 202. matrimonial property – abieluline vara 203. the public opinion polls – avaliku arvamuse kĂŒsitlus 204. court system reform – kohtusĂŒsteemi reform 205. the Courts Act – kohtuteseadus 206. the Status of Judges Act – kohtunike seadus ??? 207. constitutional basis for– pĂ”hiseaduslik alus 208. adopted by a referendum – vastuvĂ”etud referendumil 209. county and city courts – maa- ja linnakohtud
Tööandja on kohustatud: 1) viima lĂ€bi sĂŒstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille kĂ€igus ta kavandab, korraldab ja jĂ€lgib töötervishoidu ja tööohutuse olukorda ettevĂ”ttes, analĂŒĂŒsima igal aastal selle korraldust ja tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinĂ”ud muutunud olukorrale; 2) viima lĂ€bi uue töökeskkonna riskianalĂŒĂŒsi, mille kĂ€igus ta selgitab vĂ€lja töökeskkonna ohutegurid, mÔÔdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mĂ”ju töötajate tervisele.

Tootmisteguriteks on töö, kapital ja maa. Tulusiirded TR – toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ĂŒmberjaotamisel riigielarve kaudu Valitsuse kulutused G – hĂ”lmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ĂŒlalpidamiseks, ministeeriumite, politsei jne ĂŒlalpidamiseks Otsesed maksud Td - tulumaks Kaudsed maksud Ti – aktsiisimaks, kajastuvad toote hinnas SÀÀstud S – raha kogumine, sissetuleku kĂ”rvale panemine.
Tegemisele on   tsiviilprotsessi   korras   tehtud   kohtuotsused,   mille   tagajĂ€rjel   tuleb   kanne   teha,   nt   pankrotiotsus   vĂ”i   ĂŒhingu  sundlĂ”petamise otsus. Kolmandaks on vĂ”imalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantudÂ ĂŒhingul vara reaalselt puudub  vĂ”i pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakseÂ ĂŒhing registrist.
Tööandja on kohustatud andma töötaja nĂ”udmisel andmeid temale arvutatud ja makstud vĂ”i maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat vĂ”i töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12). 13. Tööandja on kohustatud mitte avaldama töötaja nĂ”usolekuta vĂ”i seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud vĂ”i maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg2 p 13). 14. Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushĂŒvitist.

Territoriaal - ja siseveed  Õhuruum nende kohal  MaapĂ”u nende all  AtmosfÀÀris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid  Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all  SĂ”jalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes Eesti riigipiir  Riigipiiri seadus – „..katkematu ja suletud mĂ”tteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapĂ”u ja Ă”huruum.
Tubakatoote mĂ”iste on toodud TubS §-is 3. LĂ”ike 1 kohaselt on tubakatoode kas tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, nĂ€rimiseks, imemiseks vĂ”i ninna tĂ”mbamiseks. LĂ”ike 2 kohaselt rĂŒhmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks. LĂ”ike 3 kohaselt on suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas alkoholi-, tubaka-, kĂŒtuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lĂ”igete 2–4 tĂ€henduses.
TĂ€itemenetuslik immuniteet – tagab tĂ€iendava kaitse lisaks kohtumenetuslikule immuniteedile ning vĂ€listab vara arestimise ja selle vÔÔrandamise kohtuotsuste vĂ”i muu nĂ”ude tĂ€iteks c.iii. Valduste, vara ja arhiivide puutumatus – valdustesse ei tohi siseneda ning selle vara ja arhiivid ei kuulu lĂ€biotsimisele, rekvideerimisele, arestimisele ega allu tĂ€itementlusele c.iv. Finantsprivileegid – liikmesriigid ei tohi teha takistusi finantsvahendite omamisele, vahetamisele ning siirdamisele

Tööandja on kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4). 5. Tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevÔtte huvidest lÀhtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu-koolitamiskohustus (TLS § 28 lg 2 p 5).Tööandja peab tagama vaid sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevÔtte huvidest lÀhtuvalt.
TĂŒhine haldusakt on kehtetu algusest peale (ex tunc). TĂŒhisus tuleneb otse seadusest ja tĂ€hendab, et haldusakt on algusest peale kehtetu. Haldusakt on tĂŒhine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pĂ€dev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema Ă”igusrikkumise; 5) sellest ei selgu Ă”igused ja kohustused, kohustused on vastukĂ€ivad vĂ”i seda ei ole muul objektiivsel pĂ”hjusel kellelgi vĂ”imalik tĂ€ita.
Tahtlus tÀhendab vÔlgniku poolt Ôigusvastase tagajÀrje soovimist ehk kaalutletud kohustuse rikkumist nt kohustuse mittetÀitmisel (vÔlgnik kaalub tÀitmise ja mittetÀitmise majanduslikke tagajÀrgi ja vÔib eelistada rikkumist kohustuse tÀitmisest saadavale tulule). Kerge hooletus oma kohustuste tÀitmisel vabastab vÔlgniku kohustuse rikkumise eest. EelkÔige vÔivad sellised olukorrad tekkida lepingutes, kus vÔlgnik peab lepingu eseme ise vÔlausaldajale Àra tooma.

TĂŒĂŒpilisteks vÀÀrtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine), maksude- ja tollivaldkonnaga seotud rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ĂŒmbrikupalga maksmine, sigarettide ebaseaduslik toimetamine/kaubitsemine), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jÀÀtmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne). VÀÀrteo eest on karistusena ette nĂ€htud rahatrahv, arest vĂ”i sĂ”iduki juhtimise Ă”iguse Ă€ravĂ”tmine.
TĂ€isealine töötaja – 18-aastaseks saanud tĂ€ieliku teovĂ”imega isik ‱ alaealine töötaja: Alaealine ei tohi teha tööd, mis: ‱ ĂŒletab tema kehalisi ja vaimseid vĂ”imeid ‱ ohustab tema kĂ”lblust ‱ sisaldab ohte, mida ta ei suuda Ă”igel ajal mĂ€rgata ega Ă€ra hoida kogemuse vĂ”i vĂ€ljaĂ”ppe puudumise tĂ”ttu ‱ takistab tema sotsiaalset arengut vĂ”i hariduse omandamist ‱ ohustab tema tervist töö iseloomu vĂ”i töökeskkonna ohutegurite tĂ”ttu 5. Töölepingu sĂ”lmimine.
Tööstusomand on ĂŒks intellelktuaalse omandi liike, mis koosneb omakorda tööstusomandi objektidest. Seda laiendatakse mitte ainult tööstusele ja kaubandusele, vaid ka pĂ”llumajandustootmisele ja maapĂ”uevarade kaevandamisele ning kĂ”igile toodetele – nii toodetavatele kui ka looduslikele, nĂ€iteks: veinid, teravili, tubakatooted, puuviljad, kariloomad, mineraalid, mineraalveed, Ă”lu, lilled, jahu1. Seega ei ole vĂ”imalik mÀÀratleda tĂ€pset tööstusomandi definitsiooni.

TaganemisĂ”igus on lepingu lĂ”petamisele suunatud Ă”igus, mille kasutamise korral muutub olemasoleva vĂ”lasuhte sisu (VÕS §188). Taganemise eesmĂ€rgiks on senise vĂ”lasuhte lĂ”petamine, millele eelneb tagasi tĂ€itmine ehk lepingu alusel ĂŒleantu vĂ€ljaandmine ja hĂŒvitamine. VÕS § 117 vĂ”imaldab lepingust taganeda ka enne selle sissenĂ”utavaks muutmist, kui on ilmne, et lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkĂ”ige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut tĂ€ita.
Tööandja on kohustatud puhkuse andma töötajale sobival ajal: o naisele vahetult enne ja pĂ€rast rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust; o mehele vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust vĂ”i naise rasedus- ja sĂŒnnituspuhkuse ajal; o vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last; o vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; o alaealisele; o 6) töövĂ”ime osaliselt kaotanud töötajale pĂ€rast tööga seotud tervisekahjustust.
Tööandja on samuti kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalĂŒĂŒsi, mille kĂ€igus selgitatakse vĂ€lja töökeskkonna ohutegurid, mÔÔdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseĂ€rasusi, sealhulgas eririske rasedatele, rinnaga toitvatele töötajatele, alaealistele ja peredega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

TĂŒhine on ka tĂ€itemenetluses, hagi tagamiseks vĂ”i pankrotihalduri poolt tehtud kĂ€sutus, mis vĂ€listab vĂ”i piirab tingimusega seotud Ă”igusliku tagajĂ€rje saabumist (TsÜS § 106). EdasilĂŒkkava tingimusega tehingu puhul vĂ”ib tehingupool, kelle Ă”iguse tekkimine on seotud tingimusega, nĂ”uda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hĂŒvitamist, kui tingimusega seotud Ă”igus ei teki vĂ”i ei teki ettenĂ€htud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tĂ”ttu.
Töötajate esindajaga on Ă”igusvastane. Tööandja peab tĂ”endama, et tööleping on ĂŒles öeldud seaduslikul alusel (nĂ€iteks töökohustuste rikkumise tĂ”ttu). Enne töölepingu ĂŒlesĂŒtlemist töötajate esindajaga (töökeskkonnavoliniku, töötajate valitud töökeskkonnanĂ”ukogu liikme, töötajate usaldusisiku vĂ”i ametiĂŒhingu usaldusisikuga) peab tööandja kĂŒsima töötajat esindama valinud töötajatelt vĂ”i ametiĂŒhingult arvamust töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise kohta.
Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) – sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele „Evolutsiooniteeoria“; Inglise majandusteadlase MalthusÂŽi teosele „Liikidevaheline vĂ”itlus ehk olelusvĂ”itlus“ ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kĂ”ikides kĂ€sitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile). Spenceri ĂŒhsikonnakĂ€sitlus – Comte arvas, et ĂŒhsikonna liikumapanemiseks on vaja jĂ”ude, mis on ĂŒhiskonnas olema.

Tööandja on töötaja soovil kohustatud andma ‱ alla 14- aastast last kasvatavale vanemale ‱ kuni 18-aastase puudega lapse vanemale ‱ isikutele, keda on lubatud sisseastumiseksamitele kĂ”rgkooli vĂ”i kutseĂ”ppeasutusse TĂ€iendavat palgata puhkust antakse vanematele 10 tööpĂ€eva aastas PUHKUSETASU makstakse hiljemalt eelviimasel tööpĂ€eval enne puhkuse algust, aga vĂ”ib selle ka teisiti kokku leppida, kuid mitte hiljem kui jĂ€rgneval palgapĂ€eval pĂ€rast
TsiviilĂ”iguslikult on probleem selles, et kui kaob inimene, aga tal on ĂŒlalpeetavad, lapsed, vara (nt pangas raha, aga keegi ei saa seda kĂ€tte). Juhul kui inimene on pika aja jooksul kadunud (et on kahtlusi tema elusoleku suhtes), siis vĂ”ib mÀÀrata tema varale hooldaja juhul kui inimene on tuvastatakse, et inimene on kĂŒllalt kaua Ă€ra olnud, et kahelda, et kas ta enam elus on. § 17. Mis on siis see piisav aega on? See sĂ”ltub asjaoludest, kui inimene kaduma lĂ€ks.
Teised ov - d pĂ€devus 1) piiritletud nii territoriaalselt kui esemeliselt 1) piiritletud esemeliselt 2) universaalpĂ€devus 2) ĂŒksnes kindlaksmÀÀratud ĂŒlesanded rajaneb territoriaalsuse printsiibil rajanevad personaalsuse printsiibil olemasolu PS-ga garanteeritud olemasolu sĂ”ltub asjaosaliste aktiivsusest (obligatoorne) (v.a akadeemiline omavalitsus) _____________________________________________________________________________________________________

Tunnistajatel on omad tunnistajaks olemise (ĂŒkskĂ”ik kes ja kuidas). piiragud (tunnistaja ega tema lĂ€hisugulased ei ole Seega kokkuvĂ”tvalt vĂ”ib vĂ€lja tuua kolm olulist nĂ”uet omakĂ€elisele testamendile, mida tuleb tĂ€pselt testamendiga soodustatud isikuks) jĂ€lgida, et korraldused oleks kehtivad: 1) oma kĂ€ega mĂ€rgitud testamendi tegemise kuupĂ€ev ja aasta; 2) oma kĂ€ega alla kirjutatud; 3) koostatud mitte varem kui kuus kuud enne testaatori surma.
Töölepingu kestuse ehk töölepingu lÔppemise tÀhtaja mÀÀramiseks on mitu vÔimalust: 1. Töölepingu lÔppemise tÀhtaeg on mÀÀratud konkreetse kuupÀevaga; 2. Töölepingu lÔppemise tÀhtaeg on mÀÀratud kindla tulemuse saabumisega, nÀiteks asendatava töötaja töölenaasmisega; 3. Töölepingu lÔppemise tÀhtaeg on kindlaks mÀÀratud konkreetse tulemuse saavutamisega, nÀiteks territoorium on koristatud, arvutiprogramm on koostatud, jne.
Tegelik sisu ehk mĂ”te. Seaduse kui ka pĂ”hiseaduse tĂ”lgendamine on normiteksti mĂ”ttest arusaamine, mille kĂ€igus asendatakse teksti mitmetimĂ”istetavus argumentide abil ĂŒhetĂ€henduslikkusega. Seega on tĂ”lgendamise funktsiooniks suurendada Ă”iguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tĂ”lgendamisreeglid Ă€ra hoida vĂ”i vĂ€hemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks.

TĂ€ielik praak - mis ei kĂ”lba ĂŒldse kasutamiseks ettenĂ€htud otstarbel ja mida ei ole vĂ”imalik vĂ”i otstarbekas kasutuskĂ”lblikuks muuta (ringi teha). Tasustamine sĂ”ltub sellest, kas T on sĂŒĂŒdi vĂ”i mitte praagi tekkimises ja kas on tegemist tĂ€ieliku vĂ”i osalise praagiga. Kui on T sĂŒĂŒl ja tĂ€ielik praak, siis tasu ei maksta (töökohustuste rikkumine – distsiplinaarkaristus). Osaline praak tasustatakse vastavalt kĂ”lblikkuse astmele.
Tuletisdelikt - ettevaatamatus, sĂŒĂŒteokatse, tegevusetus, osavĂ”tt KaristusĂ”iguslik tegu- tegevus, mis vastab sĂŒĂŒtekoosseisule, on Ă”igusvastane (puuduvad Ă”igusvastasust vĂ€listavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises sĂŒĂŒdi (§2 lg2).
TööÔigust on erialases kirjanduses vÀga erinevalt mÀÀratletud: - tööÔigus on Ôigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sÔltuva töö tegemist tööandja alluvuses; - tööÔigus on sÔltuva töötaja kaitseÔigus, töötaja kaitseks loodud eriÔigus; - Ôigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sÔltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.

Tervisetehnoloogiate hindamine – olemus, vajadus, pĂ”himĂ”tted 21. Krooniliste haiguste ravi – olemus, pĂ”himĂ”tted 22. Nakkushaiguste ennetamise ja tĂ”rje seadus, riiklik immuniseerimiskava 23. Vaimne tervis ja psĂŒhhiaatrilise abi seadus 24. Rahvatervise seadus (riigi, juriidiliste ja fĂŒĂŒsiliste isikute kohustused rahva tervise kaitsel) Inimeste tervise kaitse, haiguste ennetamine ja tervise edendamine Rahastamine riigieelarvest, somi korra alusel.
Toopiline topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis vĂ”imaldab kĂ€ivitada probleemi arutelu, probleemi igakĂŒlgselt kĂ€sitleda ning jĂ”uda probleemi lahenduseni Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohavÀÀrtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas – topoikataloog saab sĂŒndida ĂŒksnes kaasuse enda lahendamise kĂ€igus.
Tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli’i. Positiivne vabadus (freedom) – Ă”igus midagi teha ( nt. Ă”igus mingile hĂŒvele) Esitajaks Rousseau, ke ĂŒtles: inimene on vaba siis kui ta tegutseb oma tĂ”elise tahte kohaselt.

Tööandja on kohustatud puhkuse ĂŒle viima teisele ajale, kui ilmnevad puhkuse kasutamist takistavad asjaolud: o töötaja ajutine töövĂ”imetus, o rasedus-ja sĂŒnnituspuhkusel viibimine, o riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ĂŒlesannete tĂ€itmine, o osalemine seaduslikus streigis vĂ”i töötajate esindamine kollektiivlĂ€birÀÀkimistel seadusega vĂ”i kollektiivlepinguga ettenĂ€htud korras, o Ă”ppepuhkusel viibimine.
Tagatis on vÔlaÔiguses mÀÀratud kÔrvalkohustus vÔi asjaÔiguses sÀtestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga vÔetud kohustuste tÀitmine 28.KÀendus, kÀendussuhtes osalevad isikud KÀendaja kohustub vÔlausaldaja ees vastutama pÔhivÔlgniku kohustuste tÀitmise eest (vastutab solidaarselt vÔlgnikuga, sh ka kÔrvalnÔuete osas). TarbijakÀenduslepingu korral peab kÀendaja avaldus olema kirjalikus vormis.
Teeninduskvaliteet on mulje, mida mĂ”jutavad ootused enne ostu (kui ootused suured, peab pakutav olema tĂ€iuslik) ja mulje pĂ€rast ostu (kui ei looda palju, siis on pakutavaga rahul isegi siis, kui see pole perfektne). Ootused sĂ”ltuvad omakorda vajaduse suurusest (hĂ€davajalik, siis ootused vĂ€henevad) ja toote, teenuse hinnast (madal hind viib ootusi alla). Tarbijate ootused enne kauplusse sisenemist avaldavad mĂ”ju kogetavale imidĆŸile.

Tunnistamisele on TsÜSi § 22-s sĂ€testatud surma tuvastamine: kui asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all. Nt kui on vĂ€ga kindel Ă”nnetusjuhtum, ei ole vaja oodata seda 6 kuud, et isikut surnuks tunnistada (nt lennuĂ”nnetus). Seega kohus siis tuvastab surma ja surma aja. Kui siiski selgub, et isik on surnud mingil muul ajal, kui on kohus kinnitanud, siis vĂ”ib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta ( TsÜS § 23).
Tööleping –  laieneb VÕS­iÂ ĂŒldosa  ïŻ VĂ”laĂ”iguslikud lepingud (VÕS­i eriosa 8. osa) ïź KĂ€sundusleping ïź TöövĂ”tuleping ïź Maaklerileping ïź Agendileping  ïź Komisjonileping ïŻ Vaidluse korral lepingu olemuseÂ ĂŒle loetakse, et  pooled sĂ”lmisid töölepingu kui vĂ€idetav tööandja ei  tĂ”enda vastupidist vĂ”i pole ilmne, et pooled sĂ”lmisid  teistsuguse lepingu (TLS § 8)
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmĂ€rgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, vĂ€lja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lĂ”petamise hĂŒvitamine koondamise korral ning töötajate nĂ”uete kaitse tööandja maksejĂ”uetuse korral.

TĂŒĂŒpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. – meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti lĂ€bi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on vĂ€ga suur ning kohtusse jĂ”udnud asja on neist veelgi vĂ€hem (oportuniteediga lĂ”petamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kĂ”ige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kĂ”ige madalam, seal on Harjumaast 4 korda vĂ€iksem see number 10 000 elaniku kohta.
Tööandja on kohustatud andma töötajale kasutamata jÀÀnud puhkuseosa vahetult pĂ€rast puhkuse katkestamise tinginud asjaolu Ă€ralangemist vĂ”i poolte kokkuleppel muul ajal (TLS § 69 lg 5). Töötajal on Ă”igus puhkus katkestada, edasi lĂŒkata vĂ”i ennetĂ€htaegselt lĂ”petada töötaja isikust tulenevatel olulistel pĂ”hjustel, milleks on eelkĂ”ige ajutine töövĂ”imetus; rasedus- ja sĂŒnnituspuhkus; streigis osalemine.
Teadus sfÀÀris - kurjategijate tabamise ja kuritegude avastamise vahendite arenemine, vara kaitse arenemine, raamatupidamise areng; 4. tsiviil- ja haldussuhete sfÀÀr; 5. religiooni sfÀÀr - kiriku Ôiguste vÀhendamine, vaimulikele abiellumise Ôiguse andmine; 6. perekonnasuhete sfÀÀr - lahutuste lubamine, prostitutsiooni reguleerimine; 7. kasvatuse sfÀÀr - Ôpetajate olukorra parandamine, mÀngupÔrgute keelamine.

TehnovĂ”rk vĂ”i - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lg-s 1, elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1, ĂŒhisveevĂ€rgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lg-s 1 ja maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 sĂ€testatud kohustus vĂ”i kes tegutseb vastavas piirkonnas vĂ”rguettevĂ”tjana kaugkĂŒtteseaduse tĂ€henduses.
Textbook on Succession. London: Blackstone, 1997, lk 41 jj. 25 26 Paland – Edenhofer, 1999, § 1937, ÀÀrenr 4. SĂŒÎČ - Arlette R. van Maas de Bie, 2008, Niederlande, lk 1073. 21 tĂŒhistamine on pĂ€randajal ĂŒldse vĂ”rdlemisi keeruline ning see tuleneb pĂ€rimislepingu ja vastastikuse kuuluvate kui ka muude pĂ€randiga seotud kohustuste tĂ€itmisele kindla jĂ€rjekorra, mida pĂ€randaja testamendi siduvast iseloomust.
TĂ€helepanu keskel on kuritegu (akt, TĂ€helepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija) Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psĂŒhholoogiline vĂ”i sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (pĂ”hjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest samasugune nagu teisedki kaaskodanikest, ta on eriline isik vĂ”i kodanikud, kuulub erilisse klassi

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse vĂ”i haldusaktiga ettenĂ€htud töötingimused (TLS § 1).SĂ”lmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, ĂŒks töötajale, teine tööandjale.
Testeerimisvabaduse sisuks on lĂ€htumine eraautonoomiast ja seda 13 eelkĂ”ige inimese tahtevabaduse ja seega just endale sobilike valikute tegemise vabaduse vĂ”imalikult Tjutrjumov, 1936, lk. 437; vt ka MĂŒnchKomm - Leipold, 1997, Einl Rn 12, 13; Weirich, 1987, Rn 2; NĂ€f-Hofmann, 1987, lk 9. Vt ka Riigikohtu ĂŒldkogu otsus 25.02.2005 nr 3-2-1- 73-04, KĂ€ttesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222478590 (19.02.2009). 14
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: ‱ Naisele, kes kasvatab kuni 14 aastast last ‱ Mehele, kes kasvatab ĂŒksinda kuni 14 aastast last ‱ Ühele vanematest, kes kasvatab lapsinvaliidi ‱ Töötajale, kes on lubatud kutseĂ”ppeasutuse, rakendusliku kĂ”rgkooli vĂ”i ĂŒlikooli sisseastumiseksamitele ja muudel seaduses, haldusaktis, kollektiiv- vĂ”i töölepingus ettenĂ€htud juhtudel.

Territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi vĂ”imu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.Ă”huruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfÀÀris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapĂ”u riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sĂ”jalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
TĂ€iskasvanu isiksus - JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM – SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM – ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM – VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse vÔi haldusaktiga ettenÀhtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammÀÀr on 2,13 eurot ning kuupalga alammÀÀr 355 eurot.

TöövĂ”tuleping – töövĂ”tulepinguga kohustub ĂŒks isik (töövĂ”tja) valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ning vastavalt kohustub teine isik (tellija) maksma selle eest tasu (VÕS § 635). TöövĂ”tulepingu tunnused on: leping on suunatud tulemuse saavutamisele, tööd ei pea tegema isiklikult, töö iseseisev korraldamine, tööd tehakse tasu eest.
Testamenti on motet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenÀhtud pÀrijate ringi, teha korraldusi pÀrandiosade suuruse muutmiseks vÔi teha pÀrandvara kohta muid korraldusi. seaduse jÀrgi pÀrimine- esimeses jÀrjekorras pÀriksid pÀrandaja lapsed vÔi lapselapsed, teises jÀrjekorras pÀrandaja vanemad vÔi nende lapsed vÔi lapselapsed ning kolmandas jÀrjekorras pÀrandaja vanavanemad.
TulundusĂŒhistu on Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikme osalevad: 1) tarbijate ja muude hĂŒvede kasutajatena 2) hankijatena 3) tööpanuse kaudu 4) teenuste kasutamise kaudu 5) mĂ”nel muul sarnasel viisil TulundusĂŒhistu liige ei vastuta isiklikult ĂŒhistu kohustuste eest, kui pĂ”hikirjaga ei ole ette nĂ€htud teisiti.

Töökollektiivi liikmed on kohustatud: 2.2.1. hoolikalt suhtuma neile usaldatud materiaalsetesse ja rahalistesse vÀÀrtustesse ning rakendama abinÔusid nende sÀilimiseks ja kahju vÀltimiseks kahju vÀltimiseks; 2.2.2. tÀitma materiaalsete ja rahaliste vÀÀrtuste arvestause eeskirju; 2.2.3. Ôigeaegselt teatama tööandjale kÔikidest asjaoludest, mis takistavad töökollektiivi liikmel oma kohustuste tÀitmist.
Tööloleku pĂ€ev on 28.03. TÖÖLEPINGU MUUTMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL § 68 – kui on töömahu vĂ”i tellimuste ajutine vĂ€henemine, siis on TA-l vĂ”imalus 3 kuuks kalendriaastas kas kehtestada osaline tööaeg, tagades 60% kokkulepitud tööajast (tasu vastavalt tööl oldud ajale – mĂ”ttekas ajapalgalistele) vĂ”i saata töötajad samaks ajaks (3kuud) osaliselt tasustatavale puhkusele, makstes neile 60%
Teisteks vĂ”imalusteks on veel ka pankroti vĂ€ljakuulutamine vĂ”i pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti vĂ€ljakuulutamist, millele vĂ”ivad lisanduda pĂ”hikirja kui ka seadusega ettenĂ€htud tĂ€iendavad alused (ÕigusĂ”petus, 2012). Selleks, et lĂ”petada tegevust osanike vĂ”i aktsionĂ€ride poolt, on vajalik ⅔ hÀÀlteenamus, juhul kui pĂ”hikirjas pole nĂ”utud teisiti ehk suurema hÀÀleteenamuse olemasolu.

Tööandja on usaldusisiku nĂ”udmisel kohustatud tagama usaldusisikule vĂ”imaluse oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks pĂ”hitöö ajal: o 5 kuni 100 töötaja esindamise puhul vĂ€hemalt 4 tundi nĂ€dalas, o 101 kuni 300 töötaja esindamise puhul vĂ€hemalt 8 tundi nĂ€dalas, o 301 kuni 500 töötaja esindamise puhul vĂ€hemalt 16 tundi nĂ€dalas, o ĂŒle 500 töötaja esindamise puhul kogu töönĂ€dala kestel.
Teatud juhtudel on aga vĂ”imalik antud situatsiooni lahendada kohustuste kollosiooni instituudiga. §30 Kohustuste kollisioon Tegu, millega rikutakse Ă”iguslikku kohustust, ei ole Ă”igusvastane, kui isik peab ĂŒheaegselt tĂ€itma mitut Ă”iguslikku kohustust ja tal ei ole vĂ”imalik kĂ”iki tĂ€ita, kuid ta teeb kĂ”ik endast oleneva, et tĂ€ita kohustust, mis on vĂ€hemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Töökohustused on lihtsad ega nĂ”ua suurt kehalist vĂ”i vaimset pingutust (kerge töö). 7–12- aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- vĂ”i reklaamitegevuse alal. Töölepingu sĂ”lmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nĂ”usolekuta, on tĂŒhine, vĂ€lja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.

Teoloogilistes teooriates on pĂ”hipostulaadiks (pĂ”hilauseks) see, et Ă”iguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimĂŒhiskonnas kaht tĂŒĂŒpi tahteĂ”iguse abil: 1) ehedaim jumalik Ă”igus olevat kanooniline Ă”igus, mida peetakse just Ă”igluse tagajaks, kuna ilmalik Ă”igus seda ei suutvat 2) inimeste loodud Ă”iguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte ĂŒks avaldumisvorme.
Tööinspektsiooni ametnikel on Ă”igus tegutseda töötervishoiu, tööohutust ja töösuhtei reguleerivas valdkonnas jĂ€rgmiselt: ‱ PÀÀseda igakell takistamatult tööandja terriooriumile ‱ Kontrollida tööandjaid oma pĂ€devuse piires ‱ Rakendada sunniraha ja mÀÀrata trahve ‱ NĂ”uda vastavasisulisi ekspertiise ‱ Saada teavet ja selgitusi ‱ Teha ettepanekuid reguleerivate Ă”igusaktide muutmiseks
Tööandja on kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja Ôigeaegselt vajalikke korraldusi; 2) maksma töö eest tasu ettenÀhtud ajal ja suuruses; 3) andma ettenÀhtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) kindlustama ohutud töötingimused; 5) tutvustama töölevÔtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nÔudeid;

Tööleping – kahepoolne kokkulepe, T kohustub tegema tööd TA-le, alluma TA juhtimisele ja kontrollile; TA kohustub maksma töötasu, kindlustab töötingimused mÀÀratud TL – teatud töö tegemiseks, Ă€raoleva T asendamiseks, töödemahu suurenemisel, hooajatööd mÀÀramata TL- palgatingimused (preemiad)-palgamÀÀr, lisatasu, juurdemaksed, palga arvutamise viis, palga maksmise kord
TĂ”lgendamisel on aga vĂ€ga suur veenev jĂ”ud riigiaparaadi töötajatele, eriti siis, kui tĂ”lgendajad on tunnustatud teadlased, kes on veenvalt oma seisukohti pĂ”hjendanud, avaldanud sellekohaseid artikleid juhtivates juriidilistes ajakirjades ja raamatutes vĂ”i teinud oma seisukohad teatavaks teaduslikel konverentsidel, kus need on leidnud ĂŒldist heakskiitmist ka juhtivate praktikute poolt.
Tööandja on kohustatud vÔimaldama volikogu liikmel osa vÔtta volikogu komisjonide koosolekutest (KOKS § 25). Komisjoni töövorm on koosolek (KOKS § 40). Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lÔpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega vÔi ennetÀhtaegse lÔppemisega (KOKS § 42 lg 2). Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast.

TĂ€ideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb sĂŒĂŒteo toime ise vĂ”i teist isikut Ă€ra kasutades. Sama prg teine lĂ”ige sĂ€testab, kui vĂ€hemalt kaks isikut panevad sĂŒĂŒteo toime ĂŒhiselt ja kooskĂ”lastatult, vastutab igaĂŒks neist tĂ€ideviijana ( kaastĂ€ideviijad). KaastĂ€ideviimine on ka see, kui mitme isiku ĂŒhine ja kooskĂ”lastatud tegu vastab sĂŒĂŒteokoosseisu tunnustele.
TĂ€itma kaubandus - , teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nĂ”udeid; tagama arveldamise Ă”igsuse ja mÔÔtmise tĂ€psuse; tĂ€histama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/vĂ”i fĂŒĂŒsilise isikuna; hoidma kauba vĂ”i teenuse saate- ja mĂŒĂŒgidokumente (samuti kvaliteeti tĂ”endavaid dokumente) mĂŒĂŒgikohas ning esitama need kontrolli teostava pĂ€deva isiku nĂ”udmisel.
TĂ€itevvĂ”im - - moodustamine, pĂ€devus ja selle teostamine 6. Peale Teist maailmasĂ”da on levinud iseseisva instituudina konstitutsioonilise kontrolli teke – pĂ”hiseaduslik jĂ€relevalve.

Teenuse osutaja on kohustatud tegema kasutajale kÀttesaadavaks vÀhemalt jÀrgmise teabe: 1) teenuse osutaja nime, registrikoodi ja vastava registri nime, teenuse osutaja aadressi ja muud kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi; 2) registreeringu numbri vÔi tegevusloa numbri; 3) viidete puhul teenuse tasu suurusele teabe selle kohta, kas need sisaldavad makse ja tarnekulusid.
TĂ”lgendada on vĂ”imalik ainult kuni normiteksti tĂ€hendusliku piirini, s.t et normile antav tĂ”lgendus ei tohi minna vastuollu termini selge tĂ€hendusega. NĂ€iteks vĂ”ib tĂ”lgendamise koht olla seal, kus puudub ĂŒhtne kriteerium, tegemist on vigase viitega, sĂ€tte asukoht seaduses ei ole normitehniliselt Ă”nnestunud vĂ”i on terminit kasutatud seadustes mitmes eri tĂ€henduses.
Teiste eriala - spetsialistide poolt lĂ€bi viia teatavad kriminaalprognoosil pĂ”hinevad programmid, mis aitaksid kurjategijatel ĂŒle saada oma hĂ€lbelisest kĂ€itumisest ning valmistaksid neid ette ĂŒhiskonda tagasipöördumisel, kuna on selge, et meedet ei saa kohaldada eluaeg ja lihtsalt vanglas kinnihoidmine ei suuda isikut pikemas perspektiivis ning lĂ”plikult ohutuks muuta.

Testamendi tegijal on mĂ”juv pĂ”hjus (haigus, fĂŒĂŒsiline puue, jne), miks ta ei saa iseseisvalt vastastikune (abikaasade vastastikune vĂ”i selline, kus subjektide ring ei ole piiratud). testamendile alla kirjutada, vĂ”ib seda tema asemel teha ka keegi teine (selleks isikuks ei tohi olla 4) Korralduste suunast ehk sisust lĂ€htuvalt: a) positiivne testament; b) negatiivne testament.
Tegudeks – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub Ă”igussubjektidena, st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed inimese tahtel, so vĂ€liselt vĂ€ljendatud inimese tahteavaldus, ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes kĂ€itumisakt (lepingu sĂ”lmimine, kuriteo toimepanemine). Teod 3. riigi allutatus pĂ”hiseadusele ja tema enda poolt moodustavad juriidiliste faktide pĂ”hihulga.
TĂŒĂŒptinigimused on saanud lepingu osaks: - Viitamine lepingu sĂ”lmimise ajal vĂ”i enne seda vĂ”i tĂŒĂŒptingimuste olemasolu eeldamine - sisust teada saamise vĂ”imalus (VÕS § 37 lg 1) - sisu mĂ”istmine (VÕS § 37 lg 3) tingimus ei ole ebatavaline (ĂŒllatustingimused) ei oma vormilt ega sisult - VÕS § 35 lg 3 puudub tĂŒĂŒptingimuste vasturÀÀkivus e kollisioon (VÕS § 40)

Toiminguks on HMS tĂ€henduses on seega isiku tegevuse jĂ€lgimine, selle kohta mĂ€rkmete tegemine, fotografeerimine ja videolindile jÀÀdvustamine, dokumentide kogumine, andmekogusse kannete tegemine ĂŒkskĂ”ik mis vormis, andmete kustutamine ja muutmine ning teiste andmetega sidumine andmekogus, andmete edastamine asutuse siseselt vĂ”i vĂ€ljaspoolasutust jne.(HM kĂ€sir.
Tööpuhkused – antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) pĂ”hipuhkus a) ĂŒldkestvusega puhkus – 28 pĂ€eva b) pikendatud pĂ”hipuhkus – alaealistel 35 pĂ€eva ametnikel 35 pĂ€eva ĂŒlikooli Ă”ppejĂ”ud, Ă”petaja, kasvataja 56 pĂ€eva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul.
Toetuse omafinantseeringut on vĂ”imalik tagada ilma lisakohustusi vĂ”tmata, sealhulgas ĂŒlejÀÀnud investeeringute, vĂ€lja arvatud riigieelarvest vĂ”i avalik Ă”iguslikelt juriidilistelt isikutelt investeeringuteks saadava toetuse omafinantseering, mahtu vĂ€hendades, tegevuskulusid ĂŒletavate tegevustulude, eelarves kavandatud reservfondi vĂ”i hoiustel olevate vabade vahendite arvelt.

TĂ€htsamad nimed on D.Sykes ja D.Matza. Nemad hakkasid vaatama normi rikkuvat kĂ€itumist teistpidi kui sotsioloogiline koolkond tavaliselt (sotsioloogiline koolkond – kui indiviid rikub normi, on ta mingi teise normi omaks vĂ”tnud). Neutraliseerimisteooria vĂ”tab aluseks selle, et normijĂ€rgijatel ja mittejĂ€rgijatel ei ole erisust selles, milliseid norme nad tunnistavad.
Tööandja on kohustatud kirjalikult teatama jĂ€rgmised asjaolud: o töölepingute kollektiivse lĂ”petamise pĂ”hjused; o töötajad, kellega kavatsetakse töölepinguid lĂ”petada (nimed, arv ja valikukriteeriumid); o töötajate arv ettevĂ”ttes; o ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepinguid lĂ”petada; o töötajatele hĂŒvitiste arvutamise ja maksmise alused.
Tööandja Àri - ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud vÔi avalikkusele vabalt kÀttesaadav (nÀiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja Àri- ja tootmissaladust vÔib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nÀhtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat.

TĂŒhistamise aluseks on Ă€hvardus vĂ”i vĂ€givald, pikeneb kĂ€esolevas lĂ”ikes sĂ€testatud tĂ€htaeg 10 aastani 85)Tutvusta tĂ€htaja,tĂ€htpĂ€eva ja aegumise mĂ”istet? TĂ€htaeg on kindlaksmÀÀratud ajavahemik, millega on seotud Ă”iguslikud tagajĂ€rjed.TĂ€htaeg mÀÀratakse aastate, kuude, nĂ€dalate, pĂ€evade, tundide vĂ”i vĂ€iksemate ajaĂŒhikute vĂ”i kindlalt saabuva sĂŒndmusega.
Trips lepingul on mĂ€rkimisvÀÀrne mĂ”ju WTO liikmesriikide seadusandluste kooskĂ”lastamisel. See sĂ€testab miinimumnĂ”uded kĂ”igis intellektuaalomandi Ă”iguskaitse valdkondades: autoriĂ”iguse ja sellega kaasnevate Ă”iguste, kaubamĂ€rkide, teenindusmĂ€rkide, geograafiliste (pĂ€ritolu)tĂ€histe, tööstusdisainilahenduste, patentide ning mikrolĂŒlituste totograafia alal.
TeovĂ”ime on isiku vĂ”ime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid(alla 18 on piiratud teovĂ”ime) Peab olema elukoht , kus alaliselt vĂ”i peamiselt elab  Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ja vĂ”ib tekkida kahel viisil, teatud liiki juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel vĂ”i siis otse selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel.

Tulemusena 1947 - 48. KohtusĂŒsteem sisaldab: ĂŒlemkohus, kĂ”rgemaid kohtud (8), territoriaalseid kohtud (1 igas prefektuuris), ja ... kohtuid (ingl k. Summary Court). Jaapani kohtusĂŒsteemi juhib ĂŒlemkohus, kes omab kĂ”ige laiemaid volitusi kĂ”rgeima kohtuinstantsina, kĂ”rgeima konstitutsioonilise jĂ€relevalve organina, kĂ”ikide madalamalseisvate kohtute juhtorganina.
TĂ”endada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku sĂŒĂŒ 4)kurjategija isik, isiku andmed – kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt vĂ”i koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nĂ”utakse ka sissetuleku andmed.
Tööleping - TööettevĂ”tuleping(töövĂ”tuleping)- tehakse mingit kindlat tööd, peab olema mingi tulemus; töö tehakse Ă€ra omade vahenditega, omad töötingimused ja korraldus, peab olema konkreetne tĂ€htaeg, millal peab töö olema tehtud, töövĂ”tja teeb selle töö Ă€ra omal vastusel; tasu makstakse siis, kui töö on valmis, vastuvĂ”etud ja ĂŒle vaadatud

Töövaidluskomisjon on kohtueelne sĂ”ltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest vĂ€lislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest. Selles peab olema vĂ€hemalt ĂŒks töötajate ja ĂŒks tööandja esindaja ning komisjoni juhataja.
Tegevusetus on juhul kui isik jĂ€ttis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema (valvur peab kaitsma oma objekti), kohustus aktiivselt kĂ€ituda vĂ”ib tuleneda ametiseisundist (arst peab andma esmaabi, kui vajadus). Teo Ă”igusvastasust vĂ€listavad asjaolud on: 1) HĂ€dakaitse on ennast vĂ”i teist isikut vĂ”i nende Ă”igusi ohustava Ă”igusvastase rĂŒnde tĂ”rjumine.
TĂ€histagu i – intellektuaale (eelduse subjekt) ning S – skeptikuid (eelduse predikaat). VasturÀÀkivat terminit vĂ”iks tĂ€histada eituse mĂ€rgi ÂŹ abil, nt terminile S vasturÀÀkiva termint tĂ€histuseks olgu ÂŹS ning terminile I vasturÀÀkiva termint tĂ€histuseks olgu ÂŹI. Eelduse valem: I+aS–. Ümberpööramine: S–iI–, MĂ”ni skeptik on intellektuaal.

TĂ”evÀÀrtusjaotus on kergesti leitav: igale tĂŒves leiduvale positiivsele literaalile (lausemuutuja ilma eituseta) vastav muutuja olgu tĂ”ene ning negatiivsele literaalile (lausemuutuja koos eitusega) vastav muutuja olgu vÀÀr: C = 1; A = 1; B = 0. Seega on uuritav valemite hulk kooskĂ”laline. 5 KĂ”ik see kehtib niivĂ”rd, kuivĂ”rd me teadaoleva pĂ”hjal saame otsustada.
TööÔigussuhte sisuks on tööleping (spetsiifiline vÔlasuhe): töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse vÔi haldusaktiga ettenÀhtud töötingimused.
Tsiviilkohtumenetluses on sĂ€testatud: ĂŒldalused; kohtutegevuse korraldamine; protsessiosalised; tĂ”endid ja tĂ”endamine; menetlus esimese astme kohtus (hagimenetlus, haldusmenetlus, erimenetlus) , apellatsiooni- ning kassatsioonimenetlus tsiviilasjades; kohtuotsuse tagasitĂ€itmine; lĂ”puks: spetsiifiline menetlus vĂ€lisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse ning erinĂ”ude osas.

Talle eestkostja on mÀÀratud. Nt. mingist tehingust ta sai piisavalt aru, mÔnedest aga ei saa; keeruline on mÀÀrata tÀisealise, kuid vaimselt mitteadekvaatse inimese teovÔime ulatust (kas on piiratud ja kui on siis mil mÀÀral?) TeovÔime mÔiste on vajalik, et mÀÀrata kes milliseid tehinguid vÔib teha! Kellel on tÀielik, vÔib teha igasuguseid tehinguid.
Tehingu vormil on mitmeid funktsiooni, kuid kĂ”ige tĂ€htsam on tĂ”enduslik funktsioon – et pĂ€rast oleks vĂ”imalik tĂ”endada, mis tehingu sisuks on. Notariaalses vormis tehtud tehingu puhul on tĂ€htis ka see, et notar kontrollib, kas antud tehingut on vĂ”imalik ĂŒldse teha, muidugi on notariaalses vormis tehingu mĂ”tteks ka see, et tehingut saab hiljem tĂ”endada.
Turvajuht kristian - Viktor Parvei ‱ Sisekontrollijuht Meelis Peet ‱ Jurist Inna Ikla ‱ Kaubandustarkvara peakasutaja Helle Eslas ‱ Avalike suhete juht Annika Vilu

TĂ€itmiseks – Eestis lubatud (§ 87, 94) Praeter legem mÀÀrused – sisaldub uus Ă”igus, ministrile antakse volitus seadust tĂ€iendada – Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem mÀÀrused – vastuvĂ”tmiseks peab olema expressis verbis pĂ”hiseaduslik volitus – kaasaegses ĂŒhiskonnas erandlik, voli vastu vĂ”tta mÀÀrus, mis pole seadusega kooskĂ”las.
TsĂ” tĂ”lgendamine tĂ€hendab pm TSÕ normi ehk ĂŒldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on? 1. Normi lĂ€bilugemine – grammatiline tĂ”lgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2. Üldiste, abstraktsete normide mĂ”istmine (nt TSÜS § 6 lg 4 – „KĂ€sutustehingu kehtivus ei sĂ”ltu Ă”iguse ja kohustuse ĂŒleandmiseks kohustava lepingu kehtivusest.
Teooria puudus – eraĂ”iguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja suhe Avaliku vĂ”imukandja – riik, KOV Miks jaguneb Ă”igus era- ja avalikuks Ă”iguseks? Neil on erinevad pĂ”himĂ”tted -> eraĂ”iguse pĂ”himĂ”te on see, et lubatud on kĂ”ik see, mis ei ole keelatud; avaliku Ă”iguse pĂ”himĂ”te on see, et keelatud on kĂ”ik see, mis pole lubatud.

Tollilaos on keelatud jaemĂŒĂŒk! Tolliladu on tollilao pidaja kasutuses olev tolli poolt tollilaona aktsep-teeritud hoone, ruum vĂ”i tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt mĂ€rgistatud ruumi osa, taraga piiratud vĂ”i tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt mĂ€rgistatud valvatav territoorium vĂ”i vedelike ladustamiseks ettenĂ€htud statsionaarne mahuti.
TsiviilĂ”igus - Ă”igusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ĂŒhiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete vÀÀrtuste kuulumisega aga ka nende ĂŒlemineku tĂ”ttu ĂŒhelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile vĂ”imaluse kokku leppida vastastikuses
Turg – mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal nind kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga mĂŒĂŒa ja osta fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda iseloomustavad – koht, aeg, hind, ostu ja mĂŒĂŒgi alternatiivkulud, ostja ja mĂŒĂŒja kompensatsioon. Turg on peamine majanduselu reguleeriv institutsioon.

Territoriaalmere vĂ€lispiir - joon, mille iga punkt asub lĂ€himast lĂ€htejoonepunktist territoriaalmere laiusega vĂ”rdsel kaugusel. StandardlĂ€htejoon ehk territoriaalmere laiuse mÔÔtmise standardlĂ€htejoon - rannikuriigi ametlikule suuremÔÔtmelisele kaardile mĂ€rgitud madalaim mÔÔnajoon piki rannikut (kui ÜRO mereĂ”iguse konventsioonis ei ole ette nĂ€htud teisiti).
TsiviilĂ”iguse subjekt on isik ning isikud jagunevad: FĂŒĂŒsiliseks(Ă”igusvĂ”ime, ja teovĂ”ime) ja juriidilised(registrikanne) FĂŒĂŒsilisel isikul on elukoht(alaliselt vĂ”i peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema pĂŒsiva ja kestva majandus-vĂ”i kutsetegevuse koht). FĂŒĂŒsilise isiku Ă”igusvĂ”ime on vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Töölepinguks – *kui kumbki pooltest ei nĂ”ua mÀÀratud ajaks sĂ”lmitud töölepingu lĂ”petamist vĂ”i ei sĂ”lmita uut töölepingut ja töösuhted jĂ€tkuvad ka pĂ€rast lepingutĂ€htaja möödumist; 38. Töölepingu vorm – tööleping (TL) sĂ”lmitakse kirjalikult 2 ex (v.a. juhul, kui töö kestab alla 2 nĂ€dala) – ĂŒks töövĂ”tjale, teine tööandjale.

Töövaidlus - komisjonile, taotledes: 1)töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse tuvastamist (seadusest tuleneva vĂ”i seaduse nĂ”uetele mittevastava ĂŒlesĂŒtlemise korral) vĂ”i 2)ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhistamist (kui ĂŒlesĂŒtlemine on vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega). (NĂ”ude rahuldamise korral loetakse, et tööleping ei ole ĂŒlesĂŒtlemisega lĂ”ppenud ja töösuhe
TĂŒĂŒptingimused on kehtivad: - leping loetakse kehtivaks - § 41 - ei ole ebamĂ”istlikult kahjustavad: VÕS § 42 lg 1 TĂŒĂŒptingimus on ebamĂ”istlikult kahjustav, kui: a. Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, arvestades lepingu olemust, sisu, sĂ”lmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (tuleb
Tehisveekogu - inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mĂ”eldud avalikult kasutamiseks Veekogu avalik kasutamine-veekogu kasutamine igaĂŒhe poolt ilma veekogu seisundit mĂ”jutavate ehitiste vĂ”i tehnovahenditeta vastavalt kĂ€esoleva seaduse §-le 7.

Talle midagi on vahendlik. Kui vĂ€hemalt kaks isikut panevad sĂŒĂŒteo toime ĂŒhiselt ja kooskĂ”lastatult, vastutab igaĂŒks neist tĂ€ideviijana (kaastĂ€ideviijad). KaastĂ€ideviimine on ka see, kui mitme isiku ĂŒhine ja kooskĂ”lastatud tegu vastab sĂŒĂŒteokoosseisu tunnustele Koosseisud: 1) TĂ€iskoosseisud koosseis – tegi seda, mida tahtis, tĂ€iskoosseis.
Tööandjalt on tööandja kohustatud tagama töötajale esimese töökuu jooksul uuel töökohale endise tööjĂ€rgse keskmise palga, kui kokkuleppes ie ole mĂ€rgitud suuremat hĂŒvitist (TLS §60, lĂ”ige2).SAalatiseks teisele tööle ĂŒleviimist vĂ”ib töötaja nĂ”uda, kui arsti otsusega on talel senise töö jĂ€tkamsine tervise tĂ”ttu vastunĂ€idustatud.
Talioon - karistus peab tÀpselt peegeldama kuritegu (silm silma, hammas hamba eest). Arhailist Ôigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus.

Tegemist lubatavus - eksimusega, kuivĂ”rd isik peab ekslikult oma tegu antud olukorras lubatavaks. Tema teos on kĂŒll objektiivne tagajĂ€rjeebaĂ”iglus, kuid ta kujutas endale muid, sĂŒĂŒteokoosseisu mittekuuluvaid asjaolusid ette ekslikult ( nt. arvas, et tegemist on rĂŒndega tema kehalisele puutumatusele), siis ei ole teoebaĂ”iglus tĂ€ielikult realiseerunud.
TĂ€ielik konkurents – tĂ€idetud on tingimused – hĂŒvise homogeensus, ruumilise ja ajalise diferentseerituse puudumine, isiklike eelistuste puudumine, ostjatel ja mĂŒĂŒjatel on tĂ€pne info hĂŒviste kvaliteedi ja hindade kohta, mĂŒĂŒjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa ĂŒksi hindu mĂ”jutada, turg on avatud, hind vĂ”ib mĂ”lemas suunas muutuda piiranguteta.
TööÔiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustuse suhted, kuivĂ”rd need on oluliselt seotud töösuhetega. Töösuhete kui tööÔiguse reguleermisobjekti erisused, eelkĂ”ige nende korrastatuse suur tĂ€htsus ĂŒhiskonna sotsiaalsele heaolule ja poliitilisele stabiilsusele mÀÀravad Ă€ra ka reguleerimise meetodi spetsiifika.

Teisalt on riigi pĂ€rusmaaks normiloome ning jĂ”u ja sunnivahendite kasutamine, muuhulgas ka eraĂ”iguslike vaidluste sunniviisiline lahendamine ja lahendi tĂ€ideviimine . Õigusriik ei saa lubada riigi poolt vaidluste lahendamist suvaĂ”iguse ja omavoli alusel, seetĂ”ttu on vaja eraĂ”iguslike vaidluste lahendamisel kindlat ja selget regulatsiooni.
Tutela impuberum - eestkoste alla 7a laste ĂŒle 2. Tulela mulierum- eestkoste naiste ĂŒle ‱ Cura minorum- hooldus piiratud teovĂ”imega laste ĂŒle ‱ Cura prodigi- hooldus pillajate ĂŒle ‱ Cura furiesi- hooldus hullumeelsete ĂŒle(arvestati ka seda kas oli tehingu sooritanud hullumeelsuse ajal vĂ”i kas oli „valgustatud“ selle tehingu tegemise ajal)
Tootjatele on   need   ĂŒhesugused   vĂ”rdse  konkurentsi tagamiseks,  tav on  ette  nĂ€htud Â ĂŒksnes  toote  normaalse  ja  eesmĂ€rgipĂ€rase  kasut  juhtudeks. Nt ohtlike ainete sis toodetes, toote klassifits, mĂ€rgistamise ja pakend nĂ”uded, tootest  lĂ€htuvate kk­tegurite piirmÀÀrad (nt autode heitgaasid). 

Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevÔtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi (TLS § 28 lg 2 p 8). TLS § 5 lg 1 p 12 nÀeb ette , et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma viide kollektiivlepingule, juhul kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Tööandja kohustused on sĂ€testatud TTOS § 13 lg (1): PĂ”hikohustused tööÔnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks: ‱Sisekontroll ‱RiskianalĂŒĂŒs ‱Tegevuskava ‱Töötajate teavitus ‱Tervisekahjustuste vĂ€ltimiseks abinĂ”ude rakendamine ‱Tervisekontrollid ‱Isikukaitsevahendite andmine ‱Juhendamine ja vĂ€ljaĂ”pe ‱Ohutusjuhendite koostamine
TeovÔime mÔiste on vajalik selleks, teha kindlaks, millal on vÔimalik iseseisvalt oma Ôiguslikku olukorda muuta, see seondub just tehingute tegemisega.

Tei - sele lugemisele lĂ€inud eelnĂ”ust oli jĂ€relevalve riigist alamal seisvate avalik-Ă”iguslike juriidiliste isikute ĂŒle vĂ€lja vĂ”etud.
Teises tĂ€henduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jĂ”ult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskĂ”las konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused – nendega peavad kooskĂ”las olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste Ă”igusharude normid.
Toimikus on esindaja Bernhord Jakobmani kiri N.linna Omandireformiametile 22.novembrist 1994.a., kus esindaja lubab esitada uued, notariaalsed, legaliseeritud volikirjad, kuid seda ei ole tehtud. Kaebajate jÀrelepÀrimistele volikirjade kohta vastas eelnimetatud volitajate esindaja Bernhord Jakobman, et andke kohtusse, seal nÀete volikirju.

Testimine - pĂ”himeetod Testidele esitatavad pĂ”hinĂ”uded: 1. valiidsus- test mÔÔdab just seda omadust, mille jaoks ta on koostatud, 2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse nĂ€itaja- kas testi eri kĂŒsimused annavad lĂ€hedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mÔÔtmine.
Tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel Ă”igus tĂŒhistada ministri mÀÀrusi ja kĂ€skkirju, mis ei ole kooskĂ”las pĂ”hiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse mÀÀruste ja korraldustega (VVS § 39). DetsentralisatsioonisĂŒsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted.
Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vĂ€hemalt kolm pĂ€eva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tĂ€htaja kulgemine jĂ€rgmisel pĂ€eval pĂ€rast selle kalendripĂ€eva vĂ”i sĂŒndmuse saabumist, millega mÀÀrati kindlaks tĂ€htaja algus.

Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nÀhtud poolte kokkuleppega, kollektiivlepinguga, seadusega vÔi haldusaktiga.
Toetuse tĂ€htsusel on suur osakaal, kuna ajateenistuses oleva vanema sissetulek pĂ”himĂ”tteliselt puudub. Eestkostel vĂ”i perekonnas hoolamisel oleva lapse toetud on mĂ”eldud perekondadele, kes on enda hoole alla vĂ”tnud lapse kes tegelikult bioloogilise vanemad pole, selle toetuse mÀÀr on toetustest kĂ”rgem, ehk kahekĂŒmnekordne lapsetoetus.
TsiviilĂ”igus ehk eraĂ”igus (Eesti tsiviilĂ”iguse doktriin, tsiviilĂ”iguse ĂŒldosa, perekonnaĂ”iguse haru, pĂ€rimisĂ”iguse haru, vĂ”laĂ”iguse haru, asjaĂ”iguse haru, avalik teenistus, tööÔigus, maaĂ”igus), tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess), rahvusvaheline Ă”igus; Ă”igusaktide sĂŒstematiseerimine: inkorporeerimine, kodifitseerimine.

Töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk vĂ”laĂ”iguslik suhe, peab Alma K maksma saamata jÀÀnud töötasu Berta S’le. Töövaidluskomisjonis on aga vĂ€ga raske tuvastada suusĂ”nalist kokkulepet ning kĂ”ige eelduste kohaselt oli ka töö mĂ”eldud nn. haltuurana, mille pealt makse ei maksta ning Berta S jÀÀb oma töötasust ilma.
TööÔiguse mÔistmiseks on oluline teada, millised on töölepingut iseloomustavad tunnused. See tuleb töölepingu mÔiste mÀÀrangust ning on jÀrgmised: 1) Töötaja annab tööandja kÀsutusse oma tööjÔu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema Töötaja peab tegema seda tööd isiklikult, mitte kindlistama töötegemise.
Two years on ArvutivĂ”rgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/D4E1DEBF-BC2B-4BB8-93FD-2A4956731E0F/0/ RAPPORT_RECHERCHE_New_admissibility_cirterion_EN.pdf. 48 EIKo 06.03.2012, 23563/07, Gagliano Giorgi vs. Itaalia, p 57. 49 Samas, p-d 64–65. 50 EIKo kaebuse vastuvĂ”etavuse kohta 20.09.2011, 7332/10, Havelka vs. TĆĄehhi Vabariik.

TsiivilĂ”iguse ĂŒldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm vĂ€lja printida?!!!! Eksami kĂŒimused on tĂ€pselt aineprogrammist! tsiviilĂ”igustiku ĂŒldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tĂ€hendus : helmut köhler – tsiviilseadustiku ĂŒldosa Tallinn 98. +iga teema lĂ”pus tĂ€iendavad allikas professori poolt.
TulundusĂŒhistu –  kolme vĂ”i enama liikmegaÂ ĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on liikmeteÂ ĂŒhise tegevusega  nende majapidamiste vĂ”i nende tegevuse toetamine teenuste esitamisega. TulundusĂŒhistuteks on  kĂ”ik tarbijateÂ ĂŒhistud, tootjateÂ ĂŒhistud, laenu­ja hoiuĂŒhistud; kaÂ ĂŒhistu pangad, kindlustusĂŒhistud 
Tööaja korraldus - töö tegemise ajavahemike kindlaksmÀÀramine, mis hĂ”lmab tööaja algust, lĂ”ppu ja tööpĂ€evasiseseid vaheaegu (TLS § 47 lg 1). Tööaja korralduse kindlaksmÀÀramise Ă”igus on tööandjal ĂŒhepoolselt.Töökorralduse reeglite vĂ€ljatöötamisel, kehtestamisel ja muutmisel peab arvesse vĂ”tma töötajate arvamust.

TeisisĂ”nu Ă”igus on normatiivne (siduv) kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole vĂ”imalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lĂ€htuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (Ă”iguse subjektidest). Õigus haarab endasse kĂ”ik selle, mis on seotud inimkĂ€itumise relevantse osaga.
Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilĂŒkkava vĂ”i Ă€ramuutva tingimusega: ‱ edasilĂŒkkava tingimusega – tagajĂ€rgede tekkimine sĂ”ltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub vĂ”i mitte ‱ Ă€ramuutva tingimusega – tagajĂ€rgede lĂ”ppemine sĂ”ltub asjaoludest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub vĂ”i mitte
Tööandja on teovĂ”imeline fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik (organisatsioon), kes astub töötajaga töösuhtesse. FĂŒĂŒsilisest isikust tööandjateks loetakse fĂŒĂŒsilised isikud, kes on kehtiva korra kohaselt fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tjana registreeritud ja teostavad ettevĂ”tlustegevusi ilma juriidilist isikut moodustamata.

Töötanud 5 - 10 aastat: tasuda 3 kuu keskmine palk Töötanud ĂŒle 10 aasta: tasuda 4 kuu keskmine palk 5. kolmandate isikute nĂ”udmisel töölepingu lĂ”petamine Lapsevanem ja tööinspektor – kolmandad isikud 6. pooltest sĂ”ltumatud asjaolud 1) sĂŒĂŒdimĂ”istev kohtuotsus jĂ”ustunud 2) töötaja surm vĂ”i FIE puhul tööandja surm
Tagasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine algusest peale, st algse haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tĂŒhistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest]. Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mĂ”ju tĂ€hendab seda, et haldusakt vĂ”idakse sĂ”ltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi tĂ€ita.
Titius on minu pĂ€rija 8. nĂ”nda ma annan, nĂ”nda ma mÀÀran, nĂ”nda ma pĂ€randan, kviriidid, olge mulle tunnistajateks 9. seadus ĂŒtleb, et surnud inimest ei tohi linnas matta ega pĂ”letada 10. linnaelanike preetor pidagu kahte liktorit (auvahid) 11. hagema, nĂ”ustama, vastama 12. Ă”igusvĂ”imet omama, Ă”igusvĂ”imeline olema.

TĂ”endamiskohustus - kumbki pool peab tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited (nĂ€iteks kui hageja ei suuda tĂ”endada asjaolusid, millele tema nĂ”uded tuginevad, 4 jĂ€etakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tĂ”endamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nĂ”udeid vĂ”i vastuvĂ€iteid.
Tasaarvestus - Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma vÔi tÀitma muu samaliigilise kohustuse, vÔib kumbki pool (tasaarvestuse pool) oma nÔude teise poole nÔudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on Ôigus oma kohustus tÀita ja teiselt poolelt nÔuda tema kohustuse tÀitmist.
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmĂ€rgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ĂŒlesĂŒtlemisega seotud kulude osaline hĂŒvitamine ning töötajate nĂ”uete kaitse tööandja maksejĂ”uetuse korral.

TöövĂ”tja on vastutav kahju eest, mida ta pĂ”hjustab kolmandatele isikutele lepingu tĂ€itmise kĂ€igus ja vabastab tellija vastutusest töövĂ”tja kohustuste tĂ€itmisest vĂ”i tĂ€itmatajĂ€tmisest tingitud kolmandate isikute nĂ”uete osas ning kohustub hĂŒvitama tellijale kĂ”ik kahjud, mida viimane kandis seoses nimetatud nĂ”uetega.
Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on Ă”igus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste tĂ€itmine ehk teostada tĂ”husalt riigivĂ”imu (jurisdiktsiooni). Rahvas on inimeste kogum, mille ĂŒle kehtib selle riigi vĂ”im (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt vĂ”i ajutiselt elavad vĂ”i viibivad.
Tööandja on kohustatud: 1) viima lĂ€bi sĂŒstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ja riskianalĂŒĂŒsi; 2) korraldama tervisekontrolli töötajatele, eriti öötöötajatele; 3) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nĂ”uete tĂ€itmise igas tööga seotud olukorras; 4) tegema ohutu töökeskkonna nimel töötajatega koostööd.

Tasakaalustav riigipea - valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes tĂ€itis nii riigipea kui ka peaministri ĂŒlesandeid ïŹ valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupĂ€devusse (varem oli valitsus tĂ€ielikus sĂ”ltuvuses Riigikogust – kĂ”ik valitsuse liikmed nimetas ja vabastas Riigikogu) Tegelikkuses 1933. a. PS tĂ€ies mahus ei rakendunud.
Tunnistus on vajalik TT ĂŒlesannete tĂ€tmiseks vajaliku pĂ€devuse tĂ”endamiseks Sundosa saamiseks Ă”igustatud isik vĂ”ib 2008.a PĂ€rS §-i 173 lg 2 kohaselt notariaalselt tĂ”estatud kolmandate isikute ees. TT tunnistus on ametlik tĂ”end isiku TT-ks mÀÀramise ja tema Ă”iguste ja avaldusega nĂ”uda pĂ€randi inventuuri tegemist.
Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajĂ€rgede mittesaabumine, mis olid tehingu tegemise eesmĂ€rgiks. Kuidas kontrollida kas tehing on kehtiv vĂ”i mitte? Kolm kehtivuse pĂ”hilist gruppi: 1) Isikutega seotud – tuleb kontrollida teovĂ”imet; esindust – juhul kui isik on teinud tehingu esindaja kaudu, ega seal pole mingit viga.

TulundusĂŒhistu on Ă€riĂŒhing, mille ĂŒlesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ĂŒhise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate vĂ”i muude hĂŒvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. TulundusĂŒhistud on levinud nĂ€iteks metsamajandamise valdkonnas.
TĂŒhine on kokkulepe: – mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipĂ€eva algust, – mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00. ‱ Õhtusel ajal töötamise piirangut ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-,
TavaĂ”iguse kujunemine on seotud mitmete Ă”igusteoreetiliste pĂ”hikĂŒsimustega, nagu riigi suverÀÀnsuse pĂ”himĂ”ttega. VĂ€hetĂ€htsad ei ole ka politiilised aspektid, mille nĂ€iteks tuaakse AR hÀÀlte ĂŒlekaal ÜRO Peaassamblees. Erinevaid arvamusi kokku vĂ”ttes vĂ”iks vĂ€ita, et tavaĂ”igusliku iseloomu on omandanud vĂ€hemalt saastaja-

Tolliametnikul on reisija lÀbivaatuse kÀigus Ôigus: 1) nÔuda reisijalt lahtirÔivastumist ja kontrollida teda vaatluse teel; 2) otsida lÀbi reisija riietusesemeid; 3) saata reisija raviasutusse kehasisese lÀbivaatuse tegemiseks tolliametniku juuresolekul, kui tolliametnikul on kahtlus kauba paiknemise suhtes reisija kehas.
TsiviilĂ”iguslik teovĂ”ime on isiku vĂ”ime oma tegudega omandada tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovĂ”imet ei vĂ”i piirata teisiti, kui seaduses sĂ€testatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). TeovĂ”ime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovĂ”ime algab abiellumisega.
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma tÀiendavat palgata lapsepuhkust: 1) kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale vÔi hooldajale, kellega on sÔlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping; 2) kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale vÔi hooldajale.

TĂŒĂŒpiline ekstravert on sotsiaalselt avatud, armastab seltskonda, palju sĂ”pru jne. ÜhesĂ”naga vĂ€ljaspoole suunatud inimene; tĂŒĂŒpiline introvert on eelmise vastand – kinnine, vĂ€he sĂ”pru, kaldub korrapĂ€rase elu poole jne. Enamik kurjategijaid kaldub eksrtavertsusele, kuna need on loomu poolest riskialdid ja ei talu igavust.
Teoorias on levinud nö tĂ”eliste kohaliku elu kĂŒsimuste sisustamine nĂ€iteks jĂ€rgmiste tunnuste lĂ€bi: 1) ilmselgelt kohalik iseloom ja tĂ€htsus; 2) spetsiifiline seos ka vastava kohaga (loe: mĂ”ne omavalitsusĂŒksuse alaga); 3) kohaliku kogukonna suutlikkus oma vastutusel ja iseseisvalt kohalikku ĂŒlesannet tĂ€ita.
TööÔigus on Ôigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid, töötaja poolt sÔltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Kaasaegsed tööseadused ei kaitse vaid töötajat, vaid ka tööandja vajab kaitset, ning saab seda kaitset paljudest Ôigusnormidest.

Tingituna majandus - ja parlamentaarkriisist nÔudis rahvas nn. "kÔva kÀe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele pÔhiseadusele vÔitis VAPSIDe nÀgemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise pÔhiseaduse jÔustumise tÀhtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole vÀiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks.
Teiseks erivormiks on liitumine. Liitumise tulemusena lĂ€hevad ĂŒhe ĂŒhingu varad ja Ă”igused ning kohustused ĂŒle teisele ĂŒhingule, kes jĂ€tkab oma tegevust suuremas mahus (suurema liikmeskonnaga) endise pĂ”hikirja alusel ja endise nime all. Liituva ĂŒhingu liikmeskond muutub teise, tegevust jĂ€tkava ĂŒhingu liikmeskonnaks.
Trail smelter – ettevaatus kui terve mĂ”istuse avaldus Ettevaatusprintsiibi seisukohast tuleks tĂ€helepanu pöörata mÀÀrangule „selgete ja veenvate tĂ”endite abil tĂ”estatud“. See on vastuolus ettevaatusprintsiibiga, mille puhul lubatakse meetmete vĂ”tmist ka teadusliku ebakindluse ja puudulike tĂ”endite korral.

TĂ€isealine vÔÔras - vĂ”i kasulaps on kohustatud ĂŒlal pidama abi vajavat töövĂ”imetut vÔÔrasvanemat vĂ”i kasuvanemat, kes on teda vĂ€hemalt 10 aastat kasvatanud ja ĂŒlal pidanud, kui vÔÔrasvanemal vĂ”i kasuvanemal ei ole tĂ€isealist töövĂ”imelist last ega abikaasat vĂ”i kui neilt ei ole vĂ”imalik ĂŒlalpidamist saada.
TĂŒĂŒptingimus on tĂŒhine, kui see lepingu olemust, sisu, sĂ”lmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamĂ”istlikult, eelkĂ”ige siis, kui tĂŒĂŒptingimusega on lepingust tulenevate Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
Toidukaupade jae - ja hulgikaubandus; 1.2. Alkohoolsete jookide jaekaubandus; 1.3. Õlle jae- ja hulgikaubandus; 1.4. Tubakatoodete jaekaubandus; 1.5. Tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus; 1.6. VÀÀrismetallist ja vÀÀriskividest toodete mĂŒĂŒk; 1.7. Komisjonikaubandus; 1.8. Ühiskondlik toitlustamine koos alkoholiga.

Tööaeg on aeg tööpĂ€evas vĂ”i mingis ajavahemikus, millal töötaja tĂ€idab tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, samuti see, kas töötatakse ĂŒhes vĂ”i mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse pĂ€eviti vĂ”i summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ĂŒhesugune vĂ”i periooditi erinev.
Töösuhe on peatunud. Puhkuseid vĂ”ime liigitada: 1) tööpuhkused: kasutatakse ka vĂ€ljendit pĂ”hipuhkus; see on see, mis on ette nĂ€htud ja vĂ”imalik saada töötatud aja eest (iga aastane korraline puhkus). 2) Lapsepuhkused ehk vanemapuhkused: ettenĂ€htud vanematele seoses laste sĂŒnniga vĂ”i laste olemasoluga.
TöövĂ”tuleping on oma olemuselt tasuline leping (tasu maksmise kohustus tekib tellijal isegi juhul, kui tasu suuruses ei ole ĂŒheselt kokku lepitud – sel juhul tuleb töövĂ”tjale maksta nn keskmist tasu). KĂ€sundusleping on aga olemuselt tasuta leping (kui tasust pole eraldi kokku lepitud, siis seda maksma ei pea).

Trips leping on ĂŒles ehitatud peamistele intellektuaalomandi Ă”iguste alastele rahvusvahelistele konventsioonidele tuginedes vĂ”i neid inkorporeerides (viidete nĂ€ol). Lisaks antakse riikidele vĂ”imalus jĂ€rgida peale TRIPS-i ka eelnevaid konventsioone, et sĂ€testada tugevam kaitse mittemateriaalsetele Ă”igustele.
TsiviilkohtumenetlusteovÔime on isiku vÔime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusÔigusi ja tÀita tsiviilmenetluskohustusi.
Tervisele jms – töötajal Ă”igus saada hĂŒvitist 3 kuu ulatuses, töötaja isikust tulenevatel pĂ”hjustel (töötaja tervislik seisund, perekondlikud kohustused jms) Tööandja vĂ”ib töölepingu erakorraliselt ĂŒles öelda ainult kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis ning ĂŒlesĂŒtlemist peab pĂ”hjendama.

TsiviilĂ”igussuhe – tsiviilĂ”igusega reguleeritud ĂŒhiskondlik suhe ja sellel on kaks tasandit: ‱ KĂ€itumisetasand – ostu-mĂŒĂŒgi tehing (mĂŒĂŒja annab asja ja ostja annab raha). ‱ Õiguste ja kohustuste tasand – Ă”iguslik reguleerimine - reguleeritakse Ă”igused ja kohustused (Ă”igusnormidega ja lepingutega).
Töörahu tÀhendab seda, et tööandjal on keelatud tekkidata töösulgu ja töötajatel on keelatud streikida.
Tööandja on töö ajutisest tĂ€htajalisest iseloomust tulenevatel mĂ”juvatel pĂ”hjustel: sĂ”lminud tĂ€htajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks jĂ€rjestikku rohkem kui 2 korda vĂ”i tĂ€htajalist lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul LOETAKSE TÖÖSUHE ALGUSEST PEALE TÄHTAJATUKS.

TeovĂ”imelised on isikud reeglina alates 18 eluaastast; piiratud teovĂ”imega on alla 18 aastased ja need, kes on vaimselt haiged (vt. TsÜSi §9). TsÜSi §9 vĂ”imaldab teovĂ”imet laiendada, kui see on alaealise huvides ja kui tema arengutase seda vĂ”imaldab, nt. kui ta tegeleb ettevĂ”tlusega vĂ”i kui ta abiellub.
TsiviilĂ”igus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult ĂŒks suuremaid Ă”igusharusid, moodustades kogu eraĂ”iguse normatiivse aluse, seetĂ”ttu samastatakse seda ka vahel eraĂ”igusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui vĂ”rdsete subjektide vahelisi.
TĂ€itmiskohaks nimetatakse kohta, kus vĂ”lgnik peab tegema kohustuse tĂ€itmise esemeks oleva teo (nt andma kauba ĂŒle). Reeglina on tĂ€itmiskoht kohaks, kust alates lĂ€heb teisele lepingupoolele juhusliku kahjustamise vĂ”i hĂ€vimise riisiko (nt vĂ”lgnik peab kauba eest maksma ka siis, kui see hĂ€vines tulekahjus).

TöövĂ”tja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tĂ”ttu kohustatud vastavad juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas ĂŒle kontrollima. Kahtluse korral on töövĂ”tja seetĂ”ttu alati kohustatud tellijat informeerima juhiste tĂ€itmisest tulenevatest vĂ”imalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile.
TĂŒĂŒptingimustes - § 42 lg 2 p 5; loetakse tĂŒhiseks, asendatakse seadusest tuleneva viivisemÀÀraga § 113 lg 1 Kaasuse lahenduse skeem: 1. HĂŒpotees / kĂŒsimus (kes? Kellelt? Mida? Millisel alusel?) 2. VĂ”lasuhe? (+ viide kas on tĂŒhisus vĂ”i mitte ehk lepingu kehtivus) 3. Rikkumine (vĂ”lasuhte sisu) 4. Vastutus
Tööandja on kohustatud töötajale andma andmeid arvutatud makstud vÔi maksmisele kuuluva palga kohta, andma kirjaliku teatise palga koostisosade, kinnipeetud summade kohta. Pole Ôigust avaldada vÀhem kui 5 inimese palgaandmeid korraga, va. maksuametile, kohtule vÔi muudel seaduses ettenÀhtud kordadel.

Tavalisest vĂ”lasuhtest – ĂŒhingu loomisel on sellised tagajĂ€rjed – omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kĂ”igil on vastastikkused Ă”iguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ĂŒhine – ÜHING – kĂ”igil neil tekivad omakorda tĂ€iendavad suhted ĂŒhinguga, sellega, mida nad ise on loonud.
Teise eksperimendi ehk nn. Stanfordi vangla eksperimendi baasil on loodud ka saksa mĂ€ngufilm "Eksperiment". PsĂŒhholoogiateaduskonna majja ehitati vĂ€ike eksperimentaalne vangla ning valiti vabatahtlikud ĂŒliĂ”pilased, keda eelnevalt kontrolliti emotsionaalse kĂŒpsuse, stabiilsuse, ja ĂŒldse vaimse tervise suhtes.
Tsiviilasjades – 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nĂ”ude vÀÀrtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tĂ”estamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei vĂ”eta siis raha tagasi ei saa.

Töölepingu kestvuse ehk lÔpu mÀÀramiseks on mitu vÔimalust 1) Töölepingu tÀhtaeg on mÀÀratud konkreetse kuupÀevaga 2) Töölepingu tÀhtaeg on mÀÀratud kindla tulemuse saabumisega(n: asendatava naasmine) 3) Töölepingu lÔppemise tÀhtaeg on mÀÀratud konkreetse tulemuse saavutamisega, ala koristatud.
Teatavatel juhtudel on vaja korraldus vormistada siiski kirjalikult, ehkki seda sÔnaselgelt pole vÀljendatud. Selline olukord tuleb arvesse nÀiteks siis, kui mingis eeskirjas on ette nÀhtud, et teatav organ peab Àra hoidma vaidlused ja arusaamatused ning sellest kohustusest kohustatule sobival viisil teatama.
TÔestamistoimingute sisuks on isikutevaheliste Ôigussuhete ja juriidiliste faktide tÔestamine. TÔestamistoimingute dokumentaalseks vormiks on mitmesugused tunnistused, tÔendid jne. TÔestamistoiminguid sooritavad nÀiteks notarid, perekonnaseisuametid, valla- ja linnavalitsused, Eesti vÀlisesindused jt. organid ning

Töötajana kultuuri - , spordi- vÔi reklaamitegevuse alal tööle rakendada ööajal kuni kella 23.00-ni vÔi osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses ööajal kuni kella 24.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kÔlblust ega takista osalemist Ôppetöös.
Teatamiskohustus 3 - 2-1- 50-06 p19 ◩ pooled vĂ”ivad kokku leppida mĂŒĂŒja vastutuse piiramises vĂ”rreldes seaduses sĂ€testatud ĂŒldise vastutusreĆŸiimiga, sel juhul tuleb kontrollida: â–Ș kas kokkulepe vĂ€listaks mĂŒĂŒja vastutuse? â–Ș Kui jah, siis kas kokkulepe kehtib (§106 lg2, §42, §221 lg2, §237 lg1)
TerritoriaalpĂ€devus – pĂ€devus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pĂ€devus – kas ja millistel juhtudel vĂ”ib kĂ”rgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pĂ€devus – milliseid ĂŒlesandeid ĂŒks vĂ”i teine ametnik tĂ€idab.

Ttk - d kasutatakse tollimaksu vÀhendamiseks, st juhul, kui valmis-toote tollimaksu mÀÀr on madalam, kui imporditud kauba tollimaksu-mÀÀr. TTK-d saab rakendada kaubale, millele on sÀtestatud tollimaks vÔi sellega samajÔuline maks, ainult aktsiisi vÀhendamise eesmÀrgil TTK-d ei rakendata.
Tulevast pensioni - ja ravikindlustust ei ole vÔimalik rajada eeldusele, et sotsiaalmaks hakkab tulevikus mÀrgatavalt suurenema, ei prognoosita ju töötuse mÀÀra olulist vÀhenemist. Majanduse areng ja sotsiaalne areng on riigi arengu kaks poolt, mis on omavahelises sÔltuvuses ja tÀiendavad teieneteist.
TööÔigus –  Ôigusnormide kogum, mis reguleerib  töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel  tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste  kollektiivset kujundamist. ïŻ Kollektiivne ja individuaalne tööÔigus. ïŻ Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse Ôiguseks.

Teadupoolest on Eesti Ôiguskorras viljeletud lahendust, mille kohaselt hoitakse kÔiki vahistatuid suurema osa ööpÀeva vÀltel oma kambrites (vangistusseaduse § 90 lÔige 3), samuti on seatud vanglateenistusele kohustus takistada eri kambrite vahistatute suhtlemist (vangistusseaduse § 90 lÔige 5).
TööÔigusrikkumised –  distsiplinaarĂŒleastumine – seisneb töölepingu seadusega  kehtestatud kohustuste sĂŒĂŒlises tĂ€itmata jĂ€tmises, tööl joobnuna viibimises vĂ”i tööandja  usalduse kaotamises. MĂ”nede töötajate suhtes vĂ€ljendub see ka nn vÀÀritu teo  toimepanemises.
Toetamislepingud – suhte ĂŒhe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja vĂ”i muu kokkulepitud aja jooksul  Eluerndis  Ülalpidamisleping Kompromissileping – leping Ă”iguslikult vaieldava vĂ”i ebaselge Ă”igussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste jĂ€releandmiste teel

Tehtud avaldus on tĂŒhine. Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema tĂ€idetud jĂ€rgmised eeldused: 1) kohustuste samaliigilisus; 2) nĂ”uete vastastikkus; 3) tasaarvestava poole Ă”igus tĂ€ita; 4) vastunĂ”ude sissenĂ”utavus; 5) taasarvestus ei ole keelatud; 6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus.
TsiviilĂ”igussuhte subjektideks on fĂŒĂŒsilised isikud (inimesed) ja juriidilised isikud (on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt) Õigussubjektsus: FĂŒĂŒsilist isikut iseloomustab teovĂ”ime (vĂ”ime iseseisvalt teha tehinguid) ja Ă”igusvĂ”ime (isiku vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja – kohustusi), mille saab kaasa sĂŒnniga.
Tulemuste korrektsus on seatud kahtluse alla teiste kriminoloogide poolt (ZeiseI1982). . VÀga laialt on tsiteeritud (eriti surmanuhtluse pooldajate hulgas) Isaac Erlichi poolt 1975. a korraldatud ökonomeetrilis-statistilist uuringut, milles vÔrreldi Ameerikas toime pandud tapmisi kurjategijate hukkamistega.

Tsiviilhagi on esitatud. NĂ€iteks kui materiaalĂ”iguslikult vastutavad kaks sĂŒĂŒdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid ĂŒhe sĂŒĂŒdistatava vastu, puudub menetlejal vĂ”imalus lugeda tsiviilhagi esitatuks ka teise sĂŒĂŒdistatava vastu.
Tulenevalt eeltoodust on Peetri tegevuses KarS paragrahvide 112 lg 2 p 1 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmÔjus kvalifitseeritava teo (ettepanekuga nÔustumine lÔhkeseadeldise paigaldamiseks lennukisse ÔhusÔiduki hÀvitamise vÔi kahjustamise eesmÀrgil, kui sellega pÔhjustatakse inimese surm) objektiivne koosseis.
TĂ€idesaatva riigivĂ”imu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning tĂ€itmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku sĂŒsteemi, loetakse ka nende Ă”igusaktid haldusaktideks, sest need Ă”igusaktidki antakse vĂ€lja seaduse alusel ning tĂ€itmiseks.

TsiviilĂ”iguse allikad on seadused: -tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus -asjaĂ”igusseadus -vĂ”laĂ”igusseadus -perekonnaseadus -pĂ€rimisseadus TsiviilĂ”iguslikus suhtes olev subjekt peab vastama nendele nĂ”uetele, mis asitatakse Ă”igussubjektile ka teistes Ă”igusharudes ja mis oma kogumis mood Ă”igussubjektsuse.
TĂ”kendi kohaldamine on oma vormilt ametiisiku otsus, ĂŒksikakt, millel peab olema nĂ”utav juriidiline vorm.
TeenindusmĂ€rkide osas on Pariisi konventsioonis peamine “telle quelle” (as is) printsiip. See printsiip seisneb selles, et konventsiooni liikmesriikides, mis on ettenĂ€htud korras registreeritud mĂ€rgi pĂ€ritolu riigiks, kuulub teiste liikmesriikide poolt registreerimisele ja kaitsmisele nii nagu ta on.

Töölepingu mĂ”iste – Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoolne kokkulepe, tehing, mille kohaselt a) töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tööandja poolt kehtestatud sisekorrale, juhtumisele, kontrollile; b) tööandja kohustub maksma palka, tagama töötajale töötingimused.
Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale vĂ”i keskkonnale sihipĂ€rasel kasutamisel ohtlikust kaubast vĂ”i teenusest teabe omamisel tegema kĂ”ik endast oleneva sellise kauba mĂŒĂŒgi vĂ”i teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu
Tavamenetlusel – jah (kanne), ei (mÀÀrus) vĂ”i osaliselt rahuldatakse (mÀÀrus) Saab kaevata kande mÀÀruse peale see,kelle avaldus jĂ€eti rahuldamata TMS § 599. Kui kanne aga rahuldati,siis saab minna tsiviilkohtusse, et lĂ”petatakse Ă”iguste rikkumise ja et kustutataks sinule kuuluvat nime.

TeovĂ”ime – isiku vĂ”ime subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk vĂ”ime neid Ă”igusi ja kohustusi oma tegudega omandada/// DeliktivĂ”ime – isiku vĂ”ime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud Ă”igusrikkumise eest 10. Juriidiliste isikute liigid.
Teoorial on ka puudusi, sest karistuse protsess ei arvesta seda inimest eraldi (isikut), mis temast edasi saab jms.  Relatiivsed karistusteooriad o Üldpreventsioon  Negatiivne – 19. Saj algusest pĂ€rit, karistus peab omama toimet mitte ainult konkreetsele isikule, vaid ĂŒhiskonnale.
Tsiviliseeritud ĂŒhiskondades on ĂŒldtunnustatud vÀÀrtused ja printsiibid omavahel pĂ”imunud, kusjuures iseloomulik on printsiipidega reguleerimine vÀÀrtuste kontrolli all. PS olulisimad vÀÀrtused ja printsiibid on sĂ€testatud preambulis ning 1. ja 2. peatĂŒkis, kuid NB! – neid jĂ€tkub ka jĂ€rgnevatesse.

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: 1) töötajale gĂŒmnaasiumi riigieksamite ning kutseĂ”ppeasutuse, rakendusliku kĂ”rgkooli vĂ”i ĂŒlikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks; 2) muudel seaduse, muu Ă”igusakti, kollektiiv- vĂ”i töölepinguga ettenĂ€htud juhtudel.
Töölepingu muutmine on ĂŒldjuhul lubatud vaid poolte kokkuleppel. Töötaja nĂ”udmisel vĂ”ib toimuda teisele tööle ĂŒleviimine, kui: 1. Arsti otsusega on töötajale senise töö jĂ€tkamine tervislikel pĂ”hjustel vastunĂ€idustatud ja tööandjal on teist tööd, mida töötaja tervis vĂ”imaldab teha.
Territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond mÀÀratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse vĂ”i vabatahtlikkuse alusel c) reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi vĂ”i ettevĂ”tte asukoha jĂ€rgi d) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole).

Tööaeg on see osa ööpĂ€evast, mil töötaja on kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid. Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid vahetustega tööl- TöönĂ€dal on ajavahemik nĂ€dalas, mil töötaja on kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid.
Tapmine on kuritegevuse pĂŒramiidis kĂ”rgeimal kohal, siis inimene oli vĂ”imeline seda tajuma kui "halba" ja vastavalt sellele ka kurjategijat karistama, st mitte ainult rakendama lex talionis't kui kĂ€ttemaksu, vaid tĂ”epoolest ka tegutsema vastavalt enda sĂŒnnipĂ€rasele loomuĂ”igusele.
TulundusĂŒhistu – Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve, lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: - tarbijate v muude hĂŒvede kasutajatena - hankijatena - tööpanuse kaudu - teenuste kasutamise kaudu - mĂ”nel muul sarnasel viisil

Tingimuseks on seadus mÀÀranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) vĂ”lgniku Ă”igusvastane kĂ€itumine; 3) pĂ”hjuslik ehk kausaalne seos Ă”igusvastase kĂ€itumise ja tekkinud kahju vahel; 4) Ă”igusrikkuja sĂŒĂŒ. Tsiviilrikkumise subjektiks vĂ”ib olla nii fĂŒĂŒsiline kui ka jur. isik.
TööÔigusrikkumine ehk   distsiplinaarsĂŒĂŒtegu   –   Seisneb   tööÔiguslpeingust   tulenevate   kohustuste  rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine Ôigusharude jĂ€rgi: 1) Kriminaalvastutus – HĂ”lmab riikliku sunni vahendeid, mis jĂ€rgnevad kuriteole. 2) 
TavapĂ€rane – kĂ€ime lĂ€bi tavapĂ€rase menetluse, mis algab ĂŒldkoosolekuga, siis tuleb teatada vĂ€hendamisest VU-tele (§ 358) ja VU-d vĂ”ivad nĂ”uda oma nĂ”uete tagamist vĂ”i tĂ€itmist (teatud juhtudel) ja seejĂ€rel esitatakse ÄR-le kandeavaldus ja siis on vĂ”imalik teha vĂ€ljamakse.

Tavas on esindatud irratsionaalsed elemendid (mĂ”testamata teadmine „nii on alati tehtud”), uskumused („seda kiidaksid heaks jumalad, esivanemate vaimud vm”), kuid ilmselgelt ka ratsionaalne teadmine sellest, kuidas ĂŒhes vĂ”i teises olukorras on Ă”ige ja mĂ”istlik kĂ€ituda.
TsiviilÔigus on valdav osa eraÔigusest, kuid tema kÔrval saab eristada ka teisi tsiviilÔiguse osi. TsiviilÔigus on eraÔiguse osa, mis laieneb kÔikidele ÔiguskÀibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte vÔrduse printsiibil.
TulundusĂŒhistu on Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad seaduses lubatud viisil (tarbijatena, teenuse kasutajatena, tööpanuse kaudu vmt). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.

Territoriaal - printsiip tĂ€hendab ĂŒhe riigi territooriumil valdavalt ĂŒhe riigi territooriumil valdavalt ĂŒhe Ă”igussĂŒsteemi funktsioneerimist. Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mĂ”iste, just piiri abil saab mÀÀratleda kilnda osa maakera pinnast, mis moodustab riigi territooriumi.
Tsiviilasi on eraÔigussuhtest tuleneb kohtuasi erinevatest lepingutest ja vÔlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pÀrimisasjad, pankrotiasjad, tööÔigus jne. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sÀtestatud nÔuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus.
Tagatis ehk realiseerimisĂ”igused kui piiratud asjaĂ”igused annavad selle Ă”iguse omajale vĂ”imaluse rahuldada sellise asja Ă”igusega tagatud nĂ”ue koormatud asja mĂŒĂŒgist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks vĂ”ivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised Ă”igused.

TeovĂ”ime – isiku vĂ”ime subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi 3. tema sisu on mÀÀratud ĂŒhiskonna sotsiaalse, majandusliku kohustusi iseseisvalt teostada ehk vĂ”ime neid Ă”igusi ja ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu kohustusi oma tegudega omandada.
Tks - i tarbija mÀÀratlusest nĂ€htub, et see kohaldub nendele juhtudele, kus on tegemist tarbijale kauba vĂ”i teenuse pakkumise ja mĂŒĂŒmise vĂ”i muul viisil turustamisega kaupleja poolt. TarbijaĂ”igusliku regulatsiooni pĂ”hieesmĂ€rk on kaitsta majandustehingu nĂ”rgemat poolt.
Tööaeg on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 mÀÀrusega nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ (RT I 2009,36,248; 2010, 64, 475). Erandina vĂ”ib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, pĂ”llumajandus- ja turismitöötajatel.

Töörahu – selektiivne töörahu ‱ kollektiivlepingut muudetakse poolte kokkuleppel ‱ ettevĂ”tte ĂŒleminekul jÀÀb kollektiivleping kehtima ‱ kollektiivlepingu kehtivuse lĂ”ppemise tagajĂ€rjed ‱ tĂ€itmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel vĂ”i töövaidlusorganis
Tegutses majandus - ja kutsetegevuse raames). - Kui töötaja tekitab oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete eest kolmandale isikule kahju, siis ta selle eest ka deliktiĂ”iguse raames vastutab - Tavaliselt on kannatanu ees töötaja ja tööandja solidaarvĂ”lgnikud ja sisesuhtes pannakse asi paika TLS raames.
TÀielik Ôigusnorm on vajalik Àra tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub vÔi mitte.

Testeerimisvabadus on kogu eraĂ”iguses asjaĂ”iguslikud vĂ”i vĂ”laĂ”iguslikud, on nagu tĂ€isĂ”igusedki pĂ€ritavad, sest neid kĂ€sitletakse tĂ€isĂ”iguste kehtiva eraautonoomia pĂ”himĂ”tte vĂ€ljenduseks pĂ€rimisĂ”iguses - ĂŒksikisik vĂ”ib ise oma isiklikke eelastmena kui subjektiivseid Ă”igusi.
TĂŒhistamise tĂ€htajad - Tehingu vĂ”ib tĂŒhistada: 1) Ă€hvarduse, vĂ€givalla vĂ”i raskete asjaolude Ă€rakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mĂ”ju lakkas; 2) pettuse vĂ”i eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest vĂ”i eksimusest teadasaamisest.
Taotlus on esitatud, peaks haldusorgan kontrollima taotluse lubatavust, ehk: ïŹ oma enda pĂ€devust haldusmenetluse lĂ€biviimiseks; ïŹ vorminĂ”uete jĂ€rgmist; ïŹ tĂ€htajanĂ”uete jĂ€rgimist; ïŹ taotluse selgust/tĂ€psust; ïŹ taotluse ja sellele lisatud materjalide tĂ€ielikkust.

TulundusĂŒhistu – vt TÜS §-d 64, 38-72. MTÜ – MTÜS §-d 18-36. SA – SAS §-d 16-32. HÀÀle andmise kohta otsuste vastuvĂ”tmisel - vt TsÜS § 33. Otsuse kehtetuse kohta vt TsÜS § 38. 3.4.3. Juriidilise isiku esindamine Seadusest tuleneva esindusĂ”igusega on juhatuse liikmed.
Tööandja on kohustustatud viima lĂ€bi sĂŒstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töökeskkonna riskianalĂŒĂŒsi, töökeskkonna riskianalĂŒĂŒsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava jne. Loomulikult, kogu vastutus langeb mitte ainult tööandjale, aga ka töötajale.
TĂŒhine on   kokkulepe,   mis   seab   eluruumi   ĂŒĂŒrilepingu   sĂ”lmimise   vĂ”i   jĂ€tkamise   sĂ”ltuvusse   ĂŒĂŒrniku   kohustusest  ĂŒĂŒrileandja vĂ”i kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotudÂ ĂŒĂŒritud eluruumi kasutamisega. 

Tagatis t - le, keda on suunatud tervisekontrolli; selle aja eest sĂ€ilitatakse keskmine palk 4. Tagatis taseme- ja tööalase koolituse puhul – tasemekoolitus 10 pĂ€eva keskmine palk, 20 pĂ€eva miinimum, tööalasel keskmine palk 5. Tagatised ja hĂŒvitused töölĂ€hetuse korral
TĂ”lgendamisruumil on absoluutne piir; igal sĂ”nal/mĂ”istel on nii sisemine piir (tuum, millest kitsamalt ei tohi tĂ”lgendada) ja vĂ€line piir (millest avaramalt ei tohi tĂ”lgendada). Piiri ĂŒletamine on vĂ”imalik protsesside ja nĂ€htuste sarnasusel, mitte aga Ă”iguse tĂ”lgendamise juures.
Tony weir on rĂ”hutanud „keele tĂ€htsust“ ĂŒhtse Ă”igussĂŒsteemi loomisel (Caenegem 2004, lk 31). Ta arvab, et ĂŒhtne Euroopa tsiviilkood on ebareaalne, sest isegi vĂ€ikeste punktide nagu nĂ€iteks kindlustusĂ”iguse reguleerimine Euroopa Liidus on siiani olnud vĂ€ga keeruline.

Tasakaalupunktis on vĂ”rdsed nii mĂ”lema hĂŒvise samatoodangulĂ”verate tĂ”usud kui ka samakulujoonetĂ”us. Mida kaugemal on tasakaalupunkt joonise alumisest vasakust nurgast, seda suurem on fikseeritud ressursijaotuse korral toodetav esimese hĂŒvise ja seda vĂ€iksem teise hĂŒvise kogus.
Toiduainetööstuse puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks ĂŒldistele majandustegevust reguleerivatele Ă”igusaktidele tuleb arvestada valdkonna spetsiifikast tulenevate tootmist lubavate vĂ”i keelavate normdokumentidega, mille pĂ”hieesmĂ€rk on tagada toidu ohutus ja seelĂ€bi inimeste tervis.
TsiviilĂ”igus – Ă”igusnormide kogum, mis, ĂŒldisemalt, reguleerib suhte poolte vastastikust kĂ€itumist, lĂ€htudes Ă”iguslikust vĂ”rdsusest ja sĂ”ltumatusest, tunnustades tsiviilĂ”igussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid.

TurupakkumiskĂ”ver – turupakkumisfunktsiooni graafik, vĂ€ljendab kĂ”igi vastavat hĂŒvist tootvate ettevĂ”tete pakkumisfunktsioonide summat Tootja hinnavaru – viimase ĂŒhiku hind katab tĂ€pselt selle tootmise kulud, kĂ”igi eelnevate korral ĂŒletab hind nende ĂŒhikute tootmise kulusid.
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pĂ€dev insener vĂ”i muu töökeskkonnaĂ”petust saanud spetsialist ettevĂ”ttes, keda tööandja on volitanud tĂ€itma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ĂŒlesandeid. Tavaliselt teeb ettevĂ”ttes ka muid ĂŒlesandeid, vastutab vaid tööandja ees.
Tööpaiga valgustatust e. valgustustihedust mÔÔdetakse luksides (lx). Toidutootmisruumides on soovitatav ĂŒldvalgustatus 300-500 lx. Optimaalne temperatuur sisetingimustes talveperioodil keskmise raskusega tööde puhul on 16-19 °C ja suveperioodil 20-22 °C. VĂ€ltida tuleb tuuletĂ”mbusi.

Teaduse meetodiks on viisid ja vĂ”tted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus Ă”igusnormide sisust, mis aitab teisi ĂŒhiskonnateadusi ning nende teaduste eesmĂ€rkide saavutamisel.
Tööandja nĂ”udel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pĂ€rast selle lĂ”ppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- vĂ”i kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tĂ€htsust kĂ€esoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks
Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja vĂ”lasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pĂ€rimisasjad, asjaĂ”igust puudutavad vaidlused, Ă€ri- ja mittetulundusĂŒhingute tegevuse ja juhtimise kĂŒsimused, pankrotiasjad ning tööÔiguse kĂŒsimused.

Tavanormid – pĂ”hineb austusel tavade ja traditsioonide vastu b) moraalinormid – kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted, mida mĂ”jutanud ka religioon c) korporatiivsed normid – kehtivad mingis kindlas liikmeskonnas d) Ă”igusnormid – kĂ€itumiseeskiri, mis on formuleeritud Ă”iguslausetena
Tahteavaldus on tahte vĂ€ljendamine teatud Ă”igusliku tagajĂ€rje saavutamiseks. Tahteavalduse eraldi analĂŒĂŒs omab tĂ€htsust selle selgitamisel, kas tehing on kehtiv. On oluline, et oleks jĂ€rgitud kahte reeglit: 1) tahe peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades.
Toodangumahtu on otstarbekas suurendada seni, kuni viimasest tooteĂŒhikust saadav piirtulu katab selle tootmiseks vajaliku piirkulu (MR=MC) Tarbimise ja tootmise vĂ€lismĂ”jud – ĂŒhe majandussubjekti tarbimise/tootmise kasulikkus on mĂ”jutatud teise tarbimisest vĂ”i tootmisest.

Transpordivahend –  autode, raudteevagunite ja lennukite kaubaruum, laevatrĂŒmm ning maa­, mere­  vĂ”i Ôhuvedudeks kasutatav konteiner;1.7.11. kalatöötlemisettevĂ”te – ettevĂ”te (edaspidi – ettevĂ”te),  kus toimub kala ja kalatoodete kĂ€itlemine;
Tellijal on Ă”igus avastada puudusi mitte kindlate perioodide lĂ”pul, vaid ĂŒkskĂ”ik millal enne töö lĂ”plikku valmimist. Tööde vastuvĂ”tmisest keeldumisel eeltoodud alustel on tellijal Ă”igus nĂ”uda töövĂ”tjalt avastatud puuduste vĂ”i defektide kohest kĂ”rvaldamist.
Testament on tĂŒhine tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses sĂ€testatud alustel, samuti kui testamendi kĂ”ik testamendijĂ€rgsel pĂ€rimisel ja seda just selle konkreetse testamendi jĂ€rgi, kui seaduses on nende korraldused on arusaamatud, mĂ”ttetud vĂ”i ĂŒksteisele vastukĂ€ivad.

Tööandja on kohustatud töötajat kindlustama kokkulepitud tööga ja andma selgelt ja Ôigeaegselt vajalikke korraldusi, maksma töö eest tasu ettenÀhtud ajal ja suuruses, andma ettenÀhtud puhkust ja tasu ning loomulikult kindlustama ohutud tingimused töö tegemiseks.
Tööstusharusisene kaubandus – ĂŒle 50% tööstuskaupade vahetusest on tööstusharusisene.
Terminil on selle seisukohalt oluline Ă”iguslik tĂ€hendus; 2) terminit kasutatakse tavalisest vĂ”i Ă”igusaktides seni sĂ€testatust erinevas tĂ€henduses; 3) terminit on vĂ”imalik mitmeti tĂ”lgendada vĂ”i on sellel mitu tĂ€hendust; 4) termin ei ole eesti keeles ĂŒldlevinud.

TiivvĂ”im on seotud seaduse ja Ă”igusega, saab olla kindel, et ka kĂ”ik haldustoimingud tulenevad rahva tahtest.*19 Samas ei ole legislatiivne korraldus – seadus – peaaegu mitte kunagi nii sĂ€testatud, et selle alusel ainult ĂŒhe ja ainuĂ”ige otsuse saaks vastu vĂ”tta.
Tis on tegelikult vĂ”lahĂ€tta jÀÀnud isikud ja pered vĂ€ga aktuaalne teema, mille jaoks ongi loodud mitmed ĂŒksused, mis aitavad hĂ€ttajÀÀnud inimesi - Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, MTÜ VĂ”lanĂ”ustajad ja teised vĂ”lanĂ”ustamiskeskused ning juriidilised isikud.
TsiviilĂ”igussuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.

Töösuhte stabiilsus – ĂŒldiselt sĂ”lmitakse mÀÀramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus – usulistel pĂ”hjustel ega ka erakondliku kuuluvuse jĂ€rgi ei saa kedagi vallandada, eelised on vĂ€ikeste lastega emad, rasedad.
Tegevusele - --- 1. Hea Ă”igusloome tava: olemus ja struktuur Õigus on Ă”igusriigis pĂ”himĂ”tteliselt ainuke vahend erinevates valdkondades eesmĂ€rkide saavutamiseks. Õigus on inimeste juhtimisevahend, mille legitiimisuse taga on kokkulepe kodanike ja riigivĂ”imu vahel.
Tehinguline esindus ehk volitus. Antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), samuti vĂ”ib tuleneda kĂ€itumisest (TsÜS § 118 lg 2). piiramatu. ErisĂ€te majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel kaupu mĂŒĂŒva vĂ”i teenuseid osutava isiku volituse osas (TsÜS § 121 lg 2).

Tellija pĂ”hikohustuseks on maksta kokkulepitud tasu, kusjuures, kui töö valmistamist vĂ”ib vastavalt asjaoludele oodata ĂŒksnes tasu eest, loetakse tasu töövĂ”tjale vaikimisi kokkulepituks ning selle suuruseks on antud töö eest tavaline vĂ”i vastavalt asjaoludele mĂ”istlik tasu.
TsiviilĂ”igus on selliste Ă”igusnormide kogum, mis reguleerivad eelkĂ”ige varalisi suhteid vĂ”rdsete isikute vahel hĂ”lmates peamiste valdkondadena asjaĂ”igust, pĂ€rimisĂ”igust, perekonnaĂ”igust, vĂ”laĂ”igust ning ĂŒldist osa.TsiviilĂ”igus on kodifitseeritud osa eraĂ”iguses.
TĂ€itsmise koht – TĂ€itmise viis – peab olema poolte hoolsus, diligentsia, korraliku peremehe hoolsus TĂ€itmise obj.- peab tĂ€itma kohustuse tervikuna, kui kreditor on nĂ”us vĂ”ib asendada ĂŒhe tĂ€itmise obj. teisega TĂ€itmise tĂ€htaeg – on oluline ja sellest peeti kinni

TĂ”eliselt vooruslik on vaid tegutsemine ĂŒldistes huvides, mida tagab riik (lahustunud indiviidide ĂŒhendus). Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida kuidas ja miks riik loob Ă”igust. Riik on ĂŒldistes huvides totaalne kĂ”lblus, ĂŒhendades moraali kui ka Ă”igust (Hegel).
TsĂŒss 140 – ei mÀÀratle mitte seda, mis hĂ€dakaitse on, vaid annab sellele tsiviilĂ”igusliku tĂ€henduse. St et kui hĂ€dakaitse seisundis tehtud tegu ei ole Ă”igusvastane, mis tĂ€h, et kui hĂ€dakaitse seisundis on teisele tekitatud kahju, siis see pole Ă”igusvastane.
TehnovĂ”rk vĂ”i - rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaĂ”iguse alusel vĂ”i mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole samuti kinnisasja osa. Alles asjaĂ”iguse (nt hoonestusĂ”igus) lĂ”ppemisel muutub maatĂŒkile jÀÀnud ehitis maatĂŒki oluliseks osaks.

TĂ”endite ko - gumise osas peaks ehk pĂ”hiseaduse §-s 22 kriminaalmenetluses menetlusalusele isikule ettenĂ€htud tagatisi (eriti sĂŒĂŒtuse presumptsiooni ja iseenda vĂ”i lĂ€hedaste vastu tunnistamisest keeldumise Ă”igust) laiendama ka kohtunikele distsiplinaarmenetluses.
TöölĂ€hetus – T lĂ€hetamine tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmisele vĂ€ljapoole TL-ga mÀÀratud töötegemise asukohta max 30 jĂ€rjestikkuseks kalendripĂ€evaks (poolte kokkuleppel ka pikemaks ajaks). Pole mÀÀratud, mitu korda aastas vĂ”ib saata. Laieneb ka juhatuse liikmetele.
Tehingu vormivabadus - Tehingu vÔib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sÀtestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis vÔi on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sÀtestatud nÔuded.

Turupakkumine on kĂ”igi ettevĂ”tete summaarselt pakutav hĂŒvisekogus mingi hinnataseme korral. TurupakkumiskĂ”vera saamiseks liidetakse ettevĂ”tete poolt konkreetse hinna juures mĂŒĂŒa soovitavaid koguseid, seega tuleks ettevĂ”tete pakkumiskĂ”verad liita piki kogusetelgi.
Tagasisaatmise fakt on see mis rikub artikli 3. Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha tĂ”husa seadusraamistiku mis keelaks teistel inimestel rikkuda art 3. SEADUSRAAMISTIK (TÕHUS) A vs UK (1998) Laps las peksi vÔÔraisa.
Tahe - vaba vĂ”i ettemÀÀratud? Loomades on kaht sorti liikumisi, ĂŒht nimetatakse eluliseks (pulss, hingamine, seedimine), teist vabatahtlikuks (kĂ”ne, jĂ€semete liigutamine jne). Vabatahtlike liikumiste seesmisi algeid nimetatakse tunneteks vĂ”i pĂŒĂŒdluseks.

Toodete sortiment on igapĂ€evasest tööst vĂ€lja kujunenud, kuna tarbijate nĂ”udlus osade toodangute suhtes on suurem kui mĂ”ne tundmatu toote suhtes, seega vahelduseks hooajati tulevad mĂŒĂŒki kaubad, mis pole pikaajaliselt mĂŒĂŒgis olnud, et pakkuda tarbijatele vaheldust.
TĂ€htpĂ€ev - TĂ€htaeg lĂ”peb tĂ€htpĂ€eva saabumisel TĂ€htpĂ€eva saabumine mÀÀratakse tĂ€htaja vĂ”i kindlaksmÀÀratud sĂŒndmusega Kui tĂ€htpĂ€ev satub riigipĂŒhale vĂ”i muule puhkepĂ€evale, loetakse tĂ€htpĂ€ev saabunuks puhkepĂ€evale jĂ€rgneval esimesel tööpĂ€eval
TÀiesti vÔimatu on prognoosida elulisi situatsioone seaduse kohaldamisel.

Tööstusomand – kaubamĂ€rk, teenindusmĂ€rk, (patentne) leiutis, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, geograafiline tĂ€his, mikrolĂŒlituse topoloogia, kaitse kĂ”lvatu konkurentsi vastu, konfidentsiaalne teave, Ă€rinimi, uus taimesort vĂ”i pĂ”llumajanduslooma tĂ”ug;
TsiviilĂ”igussuhte objektideks on esemed ehk asjad, Ă”igused ja muud hĂŒved, mis vĂ”ivad olla Ă”iguse objektiks. Õiguslikus mĂ”ttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sĂ€tteid, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
TulundusĂŒhistu – asutavad 5... isikut, riik ei saa olla liikmeks (+ ÄS selles osas, mis ei ole sĂ€testatud TÜS-is). TulundusĂŒhistu (= ĂŒhistu) on Ă€riĂŒhing, mille kaudu tema liikmed saavad toetada ja soodustada oma majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse.

Tööstusomand on ĂŒldine mĂ”iste, mis tĂ€histab Ă”igusi teenindus- ja kaubamĂ€rkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, geograafiliste tĂ€histe kasutamisele, tööstusdisainilahendustele, mikrolĂŒlituste topoloogiale, uutele taimesortidele ja nii edasi.
TeenistuslĂ€hetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise Ă”igust omava isiku vĂ”i tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmÀÀratud ajavahemikus tĂ€itma teenistusĂŒlesannet vĂ€ljaspool alalise ametikoha asukohta vĂ”i koolitusele vĂ€ljaspool alalise ametikoha asukohta.
TeenistuslĂ€hetuseks nimetatakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi (vĂ”i nende volitatud isiku) korraldusel kindlaksmÀÀratud ajavahemikuks teenistusĂŒlesande tĂ€itmisele vĂ€ljapoole alalise teenistuskoha asukohta.

TeovĂ”ime on lahutatav Ă”igusvĂ”imest ainult tsiviilĂ”igussuhtes, kuna seal on mĂ”nede subjektide suhete iseloom selline, et nad vĂ”ivad kuuluda ĂŒhele isikule, aga teostada vĂ”ivad teised isikud ja seega saab Ă”igusvĂ”ime omistada isikule, kellel pole teovĂ”imet.
Toodud loetelu on nÀitlik ning pooled vÔivad tÔlgendamisel aluseks vÔtta ka seaduses nimetamata asjaolusid. VÔlaÔigusseaduses sÀtestatud tÔlgendamise pÔhimÔtted eelistavad objektiivset tÔlgendamist ehk siis lepingupoolte tahte vÀliste asjaolude arvestamist.
Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapÀevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse vÔttes (toopiide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvÔimaluse ja otsustamiskindluse.

TĂ€itmise aega - MĂ”lemad pooled peavad nĂ€itama ĂŒles vajalikku hoolsust (Korraliku hea peremehe hoolsus, Hoolsus mida rakendatakse omi asju ajades) 36.Vastutuse tingimused Kahju vĂ”ib olla esiteks vahetult tekkinud kahju s.t antud isiku varanduse tegelik vĂ€henemine.
Töötasu on vajalik arvutada ja maksta nĂ€iteks: ‱ töötaja koolituse ajal; ‱ olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; ‱ koondamishĂŒvitise maksmisel; ‱ puhkuse ja Ă”ppepuhkuse kasutamisel; ‱ tööandja makstava haigushĂŒvitise puhul.
TÔkendi kohaldamine on seaduslik ainult siis kui isiku kÀitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusÔiguserikkumiseks. Siinjuures paljudel juhtudel seadus ei sÀtesta tÀpsemalt tÔkendi kohaldamiseks vajalike Ôiguserikkumise tunnuste iseloomu.

Töölepingu alusel on töötaval isikul teatavad sotsiaalsed tagatised, nt Ă”igus saada miinimumtöötasu, puhkust, ohutud töötingimused, tööajapiirangud, tööandja töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise piirangud jm. Töötaja ja tööandja kui tööÔigusliku suhte subjektid.
TÔendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sÀtestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sÀtestatud korras teeb kindlaks poolte nÔudeid ja vastuvÀiteid pÔhjendavad asjaolud vÔi nende puudumise, samuti muud asja Ôigeks lahendamiseks tÀhtsad
Toiduseadusega on kehtestatud ka teabe esitamise piirangud: toidu mÀrgistus ja mÀrgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tÔkestavatele, ravivatele vÔi leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, omistades toidule omadusi vÔi toimet, mida toidul ei ole.

Tööaeg on aeg, mil töötaja ‱ on kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, mis on kindlaks mÀÀratud TL, ametijuhendiga ‱ allub TA juhtimisele ja kontrollile ‱ see aeg on kindlaks mÀÀratud kas seadusega, TL-ga vĂ”i tuleneb töökorralduse reeglitest
Tööinspektioon – sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku jĂ€relvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate Ă”igusaktide nĂ”uete tĂ€itmise ĂŒle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi.
Töölepingu pÔhitunnused on jÀrgnevad - töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd, tööleping on kahepoole kokkulepe, töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töötasu tehtud töö eest, tööandja kindlustab töötingimused.

TöövĂ”tjal on sarnaselt mĂŒĂŒjale kohustus antuda tellijale informatsiooni tehtud töö kasutamise osas, kui tellijaks on eriteadmis mitteomav isik ja töövĂ”tja on tekitanud oma profesionaalsusega tellijas tulenevalt hea usu pĂ”himĂ”ttest enda suhtes usalduse.
Territoriaalprintsiip tĂ€hendab ĂŒhe riigi territooriumil valdavalt ĂŒhe Ă”igussĂŒsteemi funktsioneerimist, seda eelistatakse isikuprintsiibi ees. c) suverÀÀnsus SuverÀÀnsus on riigi vĂ”ime vĂ”i omadus ilma sisemiste ja vĂ€limiste kitsendusteta teatud viisil kĂ€ituda.
TĂ€iendsĂ”na riigi - mĂ”istes riigivastutus tĂ€hendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku vĂ”imu kandja tekitatud kahju hĂŒvitamisele, siis on toodud sĂ€tted ka Ă”igustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse kĂ€igus tekitatud kahju hĂŒvitamise kohta.

Tööleoing on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenÀhtud töötingimused
Toodangumaht – samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel – valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota vĂ”imalikult palju). Tootetava toodangu kogus sĂ”ltub kasutatavatest sisenditest ja nende
Töötasu vĂ€hendamises – pole piisavalt tööd pakkuda nt. 4. Töötasu alandamises – töötaja rikkus tööandja juhiseid nt. Töölepingu muutmine töötaja algatusel vĂ”ib seisneda kas Ă”iguses keelduda töö tegemisest vĂ”i terviseseisundile vastava töö nĂ”udes.

TĂŒhine abielu on algusest peale kehtetu (nĂ€iteks kui 1 vĂ”i mĂ”lemad abikaasad on nooremad kui lubatud; kui pole silmas peetud sugulussidemeid). BES ei sisaldanud sĂ€tteid abielutingimuste ja takistuste kohta, sest neid kĂŒsimusi reguleeris kiriku seadusandlus.
Tavade despootia on kĂ”ikjal inimliku arengu pĂŒsivaks takistuseks, sest ta on lakkamatus vastuolus soodumusega pĂŒĂŒelda millegi tavapĂ€rasest parema poole (ehk progressi suunas). Idamaades valitseb tava, sel on viimne sĂ”na, seal pole kunagi olnud originaalsust.
TĂ€htsamad seadused - nt “Briti Ă”iguste deklaratsioon” kehtestas mitu pĂ”hieaduslikku valituse printsiipi: parlamendi ĂŒlemvĂ”imu monarhia ĂŒle, vandekohtuga kohtuprotsessi tagatised, ĂŒlemÀÀrase kautsjoni kehtestamise keelu ning julma ja ebahariliku karistuse

Teise dokumendi - deklaratsiooni iseseisvusest pĂ”hisisuks oli moodustada “PĂ”hiseaduse vĂ€ljatöötamiseks ja rahvahÀÀletusele esitamiseks” PĂ”hiseaduslik Assamblee, kelle koosseis tuleb kujundada delegeerimise teel ÜlemnĂ”ukogu ja Eesti Kongressi poolt.
Testaatori teo - ja otsusevĂ”ime ĂŒle otsustamisel ei saa lĂ€htuda mingil juhul sellest, kas surma puhuks Viimne tahteavaldus on aga teatud mÀÀral omapĂ€rane tehing – ta astub jĂ”usse ĂŒksnes pĂ€randaja tehtud korraldused on iseenesest mĂ”ttekad vĂ”i mitte.
Tööandja nÔudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pÀrast selle lÔppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- vÔi kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tÀhtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.

TöövĂ”tuleping – poolteks on tellija ja töövĂ”tja,ei ole ette nĂ€htud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust mÀÀrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööÔiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti.
Toiminguga on rikutud tema Ă”igusi, vĂ”ib esitada Riigikohtule taotluse tĂŒhistada valimiskomisjoni otsus vĂ”i tunnistada valimiskomisjoni toiming Ă”igusvastaseks ja tunnistada hÀÀletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas vĂ”i riigis kehtetuks.
TulundusĂŒhistu – Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate vĂ”i muude hĂŒvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse, teenuste kasutamise jms kaudu.

Töötasu - ei tohi olla halvem, kui kollektiivlepinguga on ette nÀhtud; kuidas makstakse jne. 4.Töö tegemise asukoht 5Kui leping on sÔlmitud mÀÀratud ajaks, siis lepingu kehtivusaeg 6.Tööleasumise aeg Lisaks neile vÔib olla ka muid kokkuleppeid.
T töövÔtja on oma pÔhikohustuse tÀitnud siis, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud (sisuliselt on töövÔtja pÔhikohustuseks seega kokkulepitud tulemuse saavutamine). Tehtud töö (sisuliselt: kokkulepitud tulemus) peab vastama ka teatud omadustele.
Teose loomine on inimese loomulik tegevus, mitte Ă”iguslik protsess. Sellest tuleneb nĂ€iteks Ă”iguslik pĂ”himĂ”te, et avalikustamata teose suhtes on autori keeluĂ”igus ja kasutusĂ”igus absoluutsed ning sellele ei laiene ĂŒkski seadusega ettenĂ€htud piirang.

Tööandja juures on kestnud: ‱ alla 1 tööaasta – vĂ€hemalt 15 kalendripĂ€eva; ‱ 1 kuni 5 tööaastat – vĂ€hemalt 30 kalendripĂ€eva; ‱ 5 kuni 10 tööaastat – vĂ€hemalt 60 kalendripĂ€eva; ‱ 10 ja enam tööaastat – vĂ€hemalt 90 kalendripĂ€eva.
TööÔigus - reguleerib töösuhteid töölepingu alusel (sageli paigutatakse avaliku ja eraÔiguse vahele). TsiviilÔiguse allikad - TsiviilÔiguse esmaseks allikaks on PÔhiseadus, mis tagab tsiviilÔiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes.
TööÔiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi pÔhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri mÀÀrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping.

Tarbija hinnavaru – tarbija maksab kĂ”igi hĂŒvise ĂŒhikute eest vĂ”rdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on vĂ”rdne viimase ĂŒhiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. KĂ”igi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem.
Tohib riigi - ja ka detsentralistlik kohaliku omavalitsuse sĂŒsteem tungida haldusakti regulatiivse toimega ĂŒksikisiku Ă”iguste ja huvide sfÀÀri vĂ”imalikult vĂ€he ja vaid eeldusel, et selline tungimine on Ă”igustatud pĂ”hiseaduse ning seaduse alusel.
Töölepingu lĂ”petamine - korralist (ei pĂ”hejendata) töölepingut saab ĂŒles öelda ainult töötaja, erakorraliselt tööandja § 79. Töölepingu lĂ”petamine kokkuleppel Pooled vĂ”ivad nii tĂ€htajalise kui tĂ€htajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lĂ”petada.

TĂ¶Ă¶ĂŒlesannet vĂ€lisriigis – vĂ€ljamakse tehakse residendist juriidilise isiku vĂ€lisriigis asuva pĂŒsiva tegevuskoha kaudu vĂ”i arvel; vĂ”i maksu kinnipidaja on vĂ€lisriigis maksuhalduri tĂ”end, et vĂ€ljamakse saaja on selle tulu osas vĂ€lisriigis maksukohustuslane.
TĂŒhine - st on kehtetu algusest peale - lihtsalt tĂŒhine - hĂ”ljuvalt tĂŒhine tĂŒhistatav tehing – on tehtud mingi sisulise puudusega, mis vĂ”imaldab tehingu tĂŒhistada . Kui tĂŒhistamise vĂ”imalust ei kasutata siis tehing vĂ”ib jÀÀda kehtivaks.
Tööajanorm - on seaduse, haldusakti, kollektiiv- vÔi töölepinguga mÀÀratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (pÀev, nÀdal, kuu vÔi muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm mÀÀratakse seaduse vÔi seaduse tÀitmiseks antud haldusaktiga

Tartu kommertspank on hea nÀide likviidsuse probleemidest.
Tasemekoolitus - Tasemekoolitus vĂ”imaldab Ă”htuses vĂ”i kaugĂ”ppe Ă”ppevormis vĂ”i eksternina omandada pĂ”hiharidust ja ĂŒldkeskharidust, osakoormusega lĂ€bida kutseĂ”pet vĂ”i kutsekeskharidusĂ”pet ja osakoormusega vĂ”i eksternina omandada kĂ”rgharidust.
Testament - ei nĂ”utud tunnistajae ĂŒheaegset juuresolekut; abieluliste laste vahel pĂ€randijaotamise testamentide puhul polnud tunnistajat vajagi; sĂ”duri testamendilt ei nĂ”utud formaalsusi, kuid see kehtis 1 a.; pime sai ainult notari juures teha.

Vote UP
-1
Vote DOWN
TĂ”lgendusargumendid – tĂ”lgendustulemuste pĂ”hjendamisel: Aarnio: 1. Semantilised argumendid – terminite tĂ€hendust puudutavad argumendid 2. Grammatilise 3. Loogilised – mĂ”istete sisu puudutavad mÀÀratlused 4. Juriidilised - Seadus laias tĂ€henduses – iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tĂ”lgendus vĂ”tma arvesse normide sĂŒsteemiehitust - SĂŒstematiseerimine - Maa tavad – tava tekib kĂ€itumisviisis pikaajalisemast rakendamisest.
Töötasu – töö eest makstav tasu, milles pooled on kokku leppinud vĂ”i mis tuleneb seadusest vĂ”i muust Ă”igusaktist. Töölepingu mĂ”istest lĂ€htuvalt saab töölepinguks lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu.
Tahte avaldamine on vÔimalik nii kÔnes, kirjas kui ka vastavates mÀrkides, millel on sÔnaline tÀhendus. Tahteavalduseks loetakse samuti vaikimist vÔi isegi tegevusetust, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest vÔi nendevahelisest praktikast.

Tallinna linn on oma tsiviilĂ”iguse kaitseks TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt esitanud Ă”iguse tunnustamise hagi ning see kuulub rahuldamisele TsÜS PĂ€rS § 5 lg 4 eeldab, et veel mittesĂŒndinud laps saab kord Ă”igusvĂ”imeliseks, niisiis sĂŒnnib elusalt.
Teadust Ă”igusest – Ă”igusteaduse, mille uurimisobjektiks on Ă”igus ise. Õigusnormid, terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, Ă”igustoimingutes osalejate mentaliteeti lisandus mĂ”istmine nende andmete sĂŒstemaatilise tundmaĂ”ppimise vajadusest.
TöövÔtja on kohustatud oma kulul parandama kÔik defektid, tegematajÀtmised ja muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui vÔimalik, kuid hiljemalt viie pÀeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest tellijalt.

TöövÔtja on kohustatud kontrollima tellija vÔi kolmandate isikute tegevust, mis eelneb konkreetse töö tegemisele, kui töövÔtja ei soovi vastuta tehtud tööl lasuvate puuduste eest, mis vÔivad tekkida tellija vÔi kolmandate isikute tegevuse
TeovĂ”ime tĂ€hendab teostada oma Ă”igusi ja kohustusi, eriti omandada Ă”igusi ja kohustusi.TeovĂ”imele avaldab mĂ”ju inimese iga. Alaealisus oli sagedasem teovĂ”imetuse juhtum ka Roomas. Inimene loetakse Ă”igusvĂ”imeliseks juba sĂŒndimisest saadik.
TulundusĂŒhistu – tulundusĂŒhistu seadus pg 1, 11.dets 2001 vastuvĂ”etud (kehtima u jaan 2002) (AGA tĂŒs pg3): See tulundusĂŒhistuseaduses on selline koht, kus on kirjas, et tulundusĂŒhistu seaduses mitterguleeritatud asjus kasutatakse Ă€riseadustikku.

Tarmo on maatĂŒkki kasutanud 30 aastat jĂ€rjest ja viitab maaseaduse sĂ€ttele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt tĂ”lgendada. Kaarel tugineb maaseaduse ĂŒldnormile ja soovib maatĂŒki vÔÔrandamist oksjonil vastavalt riigivaraseadusele.
TavaÔigus - ehk kombeÔigus on kirjutamata Ôigus, Ôigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku vÔimu poolt, vaid on tekkinud rahva enese Ôigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavad
Teenistusliku jÀrelvalve on kontroll, mida teostavad kÔrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse ÔiguspÀrasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale Ôiguskorra nÔuetele ning otstarbekuse suhtes.

TeovĂ”ime on Ă”igusvĂ”imega vĂ”rreldes kitsam kategooria, kitsam kategooria, kitsam kategooria (7x). Otsuse vĂ”imele, otsuse vĂ”imele, otsuse vĂ”imele – see tĂ€hendab vĂ”imet adekvaatselt hinnata seda, kuidas tema poolt tehtu mĂ”jutab tema huve.
TsiviilÔigus on kujunenud vÀlja Rooma eraÔiguse osast ius civile, moodustades eraÔiguse kÔige suurema osa. TsiviilÔigus laieneb kÔigile isikutele ning tsiviilÔigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte vÔrdsuse pÔhimÔttel.
TÀhtaja kulgemine ehk menetlustoimingu tegemise Ôigus/kohustus algab teada saamisest, et toimingut saab/tuleb teha (vt kÀtte toimetamisest). Kohtuotsusele kaebuse esitamise Ôigus tekib protsessiosalisel sel pÀeval, mil kohtuotsus talle teatavaks saab.

TöövÔtu - ja kÀsunduslepinguga töötava inimese jaoks ei kehti töölepinguseadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (tööandja ei pea tagama ohutust, ega andma vahendeid). TöövÔtja teeb tööd vabalt valitud ajal, kuid tÀhtajaks.
Toitumis - ja tervisealaste vÀidete kohta).. Kuidas esitada toidul toitumis- ja tervisealaseid vÀiteid, seda on pÔhjalikumalt seletatud toidukÀitlejatele koostatud juhendmaterjalis MÀÀruse 1924/2006 toitumis- ja tervisealase vÀite juhend.
TsiviilĂ”iguslik teovĂ”ime on isiku vĂ”ime oma tegudega omandada tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovĂ”imet ei vĂ”i piirata teisiti, kui seaduses sĂ€testatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). TeovĂ”ime tekib inimesel 18 a. saamisel.

TĂ€itmise kohaks nimetatakse kohta, kus vĂ”lgnik peab tegema kohustuse tĂ€itmise esemeks oleva teo (andma ĂŒle kauba). Üldreeglina peab tĂ€itma kohustuse lepingu vĂ”i seadusega mÀÀratud kohas, selle puudumisel kohas, mis tuleneb vĂ”lasuhte olemusest.
TĂ”estanud notaril on notariaadiseaduse § 30 lg 2 p 2 jĂ€rgi Ă”igus koostada ja esitada mÀÀruskaebusi tĂ”estatud tehingu osas registripidaja tegevuse vaidlustamiseks, kuid see Ă”igus on notaril sama sĂ€tte jĂ€rgi ĂŒksnes tehingus osalejate esindajana.

Testamentum irritum - testaator kaotas pĂ€rast testamendi tegemise Ă”igusvĂ”ime  Testamentum desertum- testament kaotab kehtivuse, sestpĂ€rija sureb enne testaatorit, muutub pĂ€rimisvĂ”imetuks, loobub vĂ”i ei tĂ€itu testamendis ettenĂ€htud tingimused.
Tollimaksu vĂ€hendamine – otsus loobuda osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult tollivĂ”last tuleneva maksusumma sissenĂ”udmisest vĂ”i otsus tunnistada osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult kehtetuks arvestuskanne impordi- vĂ”i eksporditollimaksu summa kohta, mis ei ole tasutud.
Tööstusomand – kaubamĂ€rk; (patentne) leiutis; kasulik mudel; tööstusdisaini lahendus; geograafiline tĂ€his; mikrolĂŒlitise topoloogia; kaitse kĂ”lvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi vĂ”i pĂ”llumajanduslooma tĂ”ug.

Töötaja kaitse on tagatud lÀbi selle, et vaidluse korral peab mÔjuvat pÔhjust tÔendama TA. Kui tööandja ei suuda tÔendada piisavat pÔhjust tÀhtajalise töölepingu sÔlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tÀhtajatult sÔlmituks.
Tagasiulatuv jÔud on vÀlistatud kriminaalseadustel, mis halvendavad isiku olukorda, nÀiteks loevad kuriteoks teo, mis seda polnud teo toimepanemise ajal vÔi tagasiulatuvalt kehtestavad rangema karistuse kui see, mis kehtis teo toimepanemise ajal.
TÀiendav seletuskiri on lisa eelnÔule, et tÀpsustada vÔi seletada mÔnda konkreetset punkti vÔi aspekti eelnÔu juures 93. Riigieelarve menetluse pÔhimÔtted KÔikehaaravuse pÔhimÔte - riigieelarve peab sisaldama kÔiki riigi tulusid ja kulusid.

Tööisnpesktori nĂ”usolekul on lubatud nimetatust suuremat töö h arvulist vahetust, kuid mitte ĂŒle 24h. Kui tööandja rakendab ilma inspektori nĂ”usolekuta ĂŒle 12h vahetusi, siis kohus mÀÀrab, et need lisatunnid tuleb kompenseerid alisatasu maksmisega.
Taluvus - ja nĂ€ivvolitus (TsÜS § 118 lg 2). esindusĂ”igus. EsindusĂ”igus on Ă”iguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). EsindusĂ”igust Tegemist on seaduse fiktsioonist tuleneva volitusega.
TĂ€isĂŒhing on Ă€riĂŒhing, milles kaks vĂ”i enam osanikku tegutsevad ĂŒhise Ă€rinime all ja vastutavad ĂŒhingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79). TĂ€isĂŒhingu osanikuks vĂ”ib olla fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i juriidiline isik.

TöövĂ”tulepingu esemeks on enam levinud töödena tellija asja parandamine vĂ”i uue valmistamine, ehitustööd, kĂ€sitööd, transporttööd, intellektuaalsed tööd (ekspertiisid, analĂŒĂŒsid, Ă€riplaanid jne). Seadus ei mÀÀra töövĂ”tulepingu vormi.
Teatud mĂ”ttes on naturalistlike loomuĂ”igusĂ”petuste puhul selline tulemus paratamatu: kĂ”ik need Ă”petused (Spinoza oma kĂŒll mööndusega) nĂ€itavad Ă”igust kui hĂ€davajalikku vahendit inimese ja kogukonna loomuliku algseisundi ĂŒletamiseks.
Taolistel juhtudel on avaliku vĂ”imu teostamisel sellised eraĂ”iguslikud isikud samuti PÕ-ste adressaatideks ja isik ja eraisik kui eraĂ”iguse subjekt, saab vĂ€ita oma pĂ”hiĂ”iguste rikkumist selliste eraĂ”iguslike avaliku Ă”iguse kandjate puhul.

Tavamenetlus - notariaalne,kĂ”ik Ă€riĂŒhingud+FIE+ĂŒhingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus- pĂ”hikiri,sissemaksed kapitali teha,sissemaksed kapitali teha-rahaline-mitte rahaline-ilma esimese sissemakseta(OÜ ainult),avaldus Ă€riregistrisse.
Tehingu liigid – ĂŒhepoolne tehing ( aluseks on ĂŒhe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus) Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud.
Teiste parad - ga paremini ĂŒhildatav kui nood omavahel) ĂŒkski paradigma ei ole hea igavesti, ent praeguse perioodi jaoks on ta kasulik suunanĂ€itaja otsustamaks, mis on oluline, kuidas kĂ€ituda(riigil). Paraigmad genereerivad ka ennustusi.

Teiste sĂ”nadega – Ă”igus ei ole autori teos (seda ei tohi kunstlikult luua), aga kogu rahva kultuuri tulemus (ta kasvab vĂ€lja tavaĂ”igusest, koos rahvusliku vaimu arenguga toimub ka Ă”iguse evolutsioon). Õiguse allikas – tava, rahva vaim.
Töö sisuks on [töö sisu lĂŒhikirjeldus]. Töötaja pĂ”hiĂŒlesanded, Töötaja Ă”igused ja kohustused tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on tĂ€psemini mÀÀratletud ametijuhendis, mis on Töölepingu lahutamatuks lisaks.
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pÀdev insener vÔi muu töökeskkonnaÔpetust saanud spetsialist ettevÔttes, (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=887&). ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.

TĂŒĂŒpilised kuriteod on vargused, petturlus, samuti esineb kalduvust seksuaalperverssustele (sadism, masohhism). Fallilises faasis on esiplaanil Oidipuse kompleksi lahendamine ja hilisemad seksuaalkalduvused pĂ€rinevad just sellest arenguperioodist.
Ttttt – toote tunnus; 02327 – Assortii „Must Roos” C – kontrollnumber, mida saab arvutada kindla skeemi kohaselt ja mis nĂ€itab, kas 2 – kontrollnumber uuritava kauba kood on Ă”ige ja registreeritud. EAN – 8 ĂŒlesehitus
TĂŒhine on heade kommete vĂ”i avaliku korraga vastuolus olev tehing (nt tehing, millega piiratakse isikute vabadust). Seadusega vastuolus olev tehing on tĂŒhine, kui keelu mĂ”tteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tĂŒhisus.

Terapeudid on proovinud mitmesuguseid lÀhenemisviise: 1) pedofiilia kÀsitlemine posttraumaatilisee stressi vomina, mis on tekkinud laste vÀÀrkohtlemisest; 2) pedofiilia on sÔltuvus ning pedofiilid jagatakse 12-astmelisse tugigruppi.
Tööpoliitika – tööturu reguleerimine ja tööpuuduse vĂ€hendamine Aktiivne tööpoliitika – tööturu reguleerimine, kus valitsus pĂŒĂŒab tööpuuduse tekkepĂ”hjusi ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega.
Taotluses on muid puudusi, mÀÀrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel vÔimalusel tÀhtaja puuduste kÔrvaldamiseks, selgitades, et tÀhtpÀevaks puuduste kÔrvaldamata jÀtmisel vÔib haldusorgan jÀtta taotluse lÀbi vaatamata.

Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud pĂŒsikogum, mida tĂ€napĂ€eval tuntakse rahvusvaheliselt ĂŒldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad).
TsiviilÔiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale Ôiguse leppida kokku vastastikkuses kÀitumises. Kokku vÔib leppida ka seaduses erinevast kÀitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega vÔi rikuvad pÔhiÔigusi.
TĂŒhine on nĂ€ilik tehing, s.t tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehing ei too kaasa Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. EesmĂ€rk on jĂ€tta mulje tehingu olemasolust vĂ”i varjata tehingut, mida pooled tegelikult tahtsid sooritada.

Teadagi on Eesti Vabariigis riigivĂ”im jaotatud kolmeks iseseisvaks vĂ”imuosaks - seadusandlikuks, tĂ€idesaatvaks ning kohtuvĂ”imuks - mis kĂ”ik peavad olema pĂ”hiseadusega kooskĂ”las ning lugu pidama ĂŒhiskondlikest pĂ”himĂ”teteks.
Teatud juhtudel on seadusandja teinud mööndusi iseseisva vastutuse pĂ”himĂ”ttest (nt tĂ€is- ja usaldusĂŒhingud). ‱ Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse vĂ”i juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole mÀÀratud teisiti.
Testamenditegijal on igal ajal Ă”igus oma testamenti, olgu see siis suuliselt vĂ”i kirjalikult kohtus vĂ”i tunnistajate ees tehtud, seda ĂŒmber lĂŒkata ja mĂ”nes asjas muuta, ainult et kĂ”ik peab saama eeskirjade ja seaduslikus korras tehtud.

Tsiviilkostja – vanemad, eestkostja.
TöövĂ”tuleping – töövĂ”tulepinguga kohustub ĂŒks isik (töövĂ”tja) valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ning vastavalt kohustub teine isik (tellija) maksma selle eest tasu.
TsiviilĂ”igussuhe on tsiviilĂ”igusnormidega reguleeritud ĂŒhiskondlik suhe, mis reguleerib Ă”igussuhte poolte vahelisi varalisi ja isiklikke Asutamise erinevad sĂŒsteemid: 1) loasĂŒsteem; 2) normatiivsĂŒsteem; 3) ĂŒhenduse vaba moodustamine.

Tööinspektsioon - riikliku jÀrelevalve teostaja Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku jÀrelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenÀhtud alustel ja ulatuses.
Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapÀraste piraatlusvormide mÔju tarkvaraturul. Interneti teel ilma autori nÔusolekuta autoriÔigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks.
Traditio – omandi ĂŒleandmine ehk vÔÔrandamine res mobiles – liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles – liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi – valdamise Ă”igus, Ă”igus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist

TsiviilĂ”igus – Ă”igusalus, mis reguleerib poolte vĂ”rdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid TsiviilĂ”igus pĂ€rineb rooma Ă”igusest - Mismoodi eristub tsiviilĂ”igus karistusĂ”igusest? Reguleerimise meetod on erinev.
Töötleja on kohustatud kindlaks mÀÀrama: 1) isikuandmete töötlemise eesmÀrgid; 2) töödeldavate isikuandmete koosseisu; 3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi; 4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise.
Tollil on kohustus arvutada vÀlja iga tollivÔlast tulenev impordi- ja eksporditollimaksu summa niipea, kui ta on saanud vajalikud andmed ja mÀrgib selle arvestusdokumentidesse vÔi mÔnele muule samavÀÀrsele teabekandjale.

TĂ€idab avalik - Ă”iguslikke ĂŒlesandeid eraĂ”iguslikus vormis (puudub eraĂ”iguslik autonoomia ja valikuvabadus). 12 - avalik-Ă”igusliku organisatsiooni vormis - avalik-Ă”iguslikus vormis - eraĂ”iguslikus vormis - eraĂ”iguslikus vormis
Teo - ja deliktivĂ”imet ĂŒhendavaks mĂ”isteks on seaduses mÀÀratlemata ĂŒldmĂ”iste – tegutsemisvĂ”ime. Viimast saab mÀÀratleda kui isiku vĂ”imet oma tegudega omandada tsiviilĂ”igusi ja –kohustusi ning ise vastutada.
Tsensor - riigikontroll, kelle ĂŒlesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse suuruse jĂ€rgi, jĂ€relvalve kombelisuse ĂŒle, maksukorjajate ĂŒle, maksuvĂ”tmise ametite vĂ€ljarentimine, avalike ehituste vĂ€ljapakkumine.

TsiviilĂ”igus on kodifitseeritud. VĂ”ib eristada kahte Ă”igusperekonda: - RomaaniĂ”igus perekond- intitutsiooniline sĂŒsteem(Prantsusmaa ja temast lĂ”una poole, Holland ja Belgia ka. - Germaani Ă”igus perekond- pandektiline sĂŒsteem.
Tööandja on kohustatud puhkuse andma töötajale sobival ajal: 1) naisele vahetult enne ja pĂ€rast rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust; 2) mehele vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust vĂ”i naise
Tööstusdisainilahendus on eristatav, kui sellest vastava ala asjatundjale jÀÀv ĂŒldmulje erineb ĂŒldmuljest, mille asjatundjale on jĂ€tnud enne registreerimistaotluse esitamise pĂ€eva mis tahes riigis avalikustatud tööstusdisainilahendus.

Tagamisel on vĂ€ga suur roll lĂ€bimĂ”eldud tegevuskaval (töö, haridus, sport jne). See kehtib kĂ”igi kinnipidamisasutuste kohta – olgu need, kus sĂŒĂŒdimĂ”istetud kannavad karistust vĂ”i kus peetakse kinni eeluurimisaluseid.
TehnovĂ”rgu vĂ”i - rajatise omanikult tehnovĂ”rgu vĂ”i -rajatise ĂŒmberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt vĂ”imalik ja kinnisasja omanik hĂŒvitab tehnovĂ”rgu vĂ”i -rajatise ĂŒmberpaigutamisega seotud kulud.
Tulenevalt eeltoodust on Antsu tegevuses KarS paragrahvide 114 p 7 ja 22.1 lg 1 ja 2 koosmÔjus kvalifitseeritava teo ( lÔhkeseadeldise vÔi lÔhkeaine kasutamisega toimepandavale tapmisele (mÔrvale) kihutamise katse objektiivne koosseis.

Tulu r – kuna toodangu mĂŒĂŒgihind on fikseeritud, siis leitakse tulu korrutades turul kehtiva hinna ja parasjagu mĂŒĂŒdava koguse R=pq Piirtulu MR – tĂ€iendava toodanguĂŒhiku mĂŒĂŒgist saadud tĂ€iendav tulu rahaĂŒhikutes
TÀitmise kohaks - nimetatakse kohta, kus vÔlgnik peab tegema kohustuse tÀitmise esemeks oleva teo. Kohustuse rikkumine - on vÔlasuhtest tuleneva kohustuse: tÀitmata jÀtmine vÔi mittekohane tÀitmine vÔi tÀitmisega viivitamine.
Teatud mĂ”ttes on common law algselt olnud tervenisti avalik Ă”igus – tema ĂŒlesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku vĂ”imu nimel) ennsitada rahu ja tasakaal igal tekkinud ĂŒksikjuhul, mil seda rikuti.

Teised kulutused on need, mis seonduvad tingimuste loomisega kinnipeetavate tubakatoodete hoiustamiseks. Selleks tuleb soetada kÔikidesse elusektsioonidesse lukustatavate lahtritega kapid, kuhu oleks vÔimalik paigutada tubakatooted.
Terminoloogiline jĂ€rjepidevus – ĂŒhe ja sama mĂ”iste kohta kasutatakse ĂŒhte terminit jĂ€rjepidevalt kĂ”ikides Ă”igusdokumentides. Ülesehituse kindlaksmÀÀratus ja ĂŒhesus – ĂŒhte liiki Ă”igusdokumentides kasutatakse samasugust ĂŒlesehitust.
Tsk – PĂ€rijaks mitteoleva isiku mÀÀramisel TT nĂ”uti tema eelnevat nĂ”usolekut, mis pidi olema 70. Annakusaaja ja sundosasaaja tunnistus vĂ€ljendatud testamendile tehtud pealdises vĂ”i testamendile lisatud avalduses.

Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipĂ€rane tegevus eelnevalt pĂŒstitatud eesmĂ€rkide saavutamiseks. Tulu vĂ”ib saada iseseisvalt töötades, teistest sĂ”ltumatult.
Tööaeg on aeg, mil T: ‱ On kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, mis on kindlaks mÀÀratud TL, ametijuhendiga ‱ Allub TA juhtimisele ja kontrollile ‱ See aeg on kindlaks mÀÀratud kas seadustega, TL-ga vĂ”i TSE-ga
TĂŒhine on kokkulepe, mille kohaselt 17-aastasele töötajale jÀÀb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vĂ€hem kui 17 tundi jĂ€rjestikust puhkeaega (TLS §51 lg2 p4). Seega vĂ”ib tööaja maksimaalne vahetuse kestus olla 7 tundi.

Termid on parajasti kirjeldatud jĂ€rgmise loeteluga: ‱ iga indiviidimuutuja on term; ‱ iga indiviidikonstant on term; ‱ iga f (t1, t2, 
, tn), kus f on n-kohaline funktsionaalsĂŒmbol ja t1, t2, 
, tn on termid, on
Testeerimisvabaduse sisupiiranguks on muuhulgas asjaolu, et seadus seab eel- ja jÀrelpÀrimisele, annakule ja testamenditÀitmisele ajalise piiri, s.t nende korralduste toime saab olla kuni 30 aastat Sisuvabadus ja selle piirangud testaatori surmast.
TsiviilĂ”igus - AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui Ă”igusuhtes on ĂŒheks pooleks avalik-Ă”iguslik organ kui avaliku vĂ”imu valdaja, loetakse Ă”igusuhe avalik-Ă”iguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraĂ”igusliku Ă”igusuhtega.

Tarvilikud on mĂ”lemad tingimused: nĂ€iteks vargaid taliooniprintsiibil („silm silma vastu“) karistav tavaĂ”igus ja kaasaegne kriminaalĂ”igus tĂ€idavad samu funktsioone, kuid nende funktsioneerimisviis on oluliselt erinev.
Tasustamata lapsepuhkus - emal ja isal, kes kasvatab kuni 14 aastast last vÔi kuni 18-aastast puudega last, on Ôigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpÀeva tasustamata lapsepuhkust (TLS § 64 lg 1). See Ôigus on mÔlemal vanemal.
Teostamiseks – keeleĂ”ppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ĂŒrituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on mÀÀratud.

Tsiviilkohtumenetlus on rikutud vÔi vaidlustatud materiaalÔiguslike subjektiivsete Ôiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmÀrgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiÔiguse normidega reguleeritud tegeuvus.
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalistel vÔimalus kaevata nii esimese kui teise astme kohtu lahendi peale kÔrgemalseisvale kohtule (erinevused mÀÀruskaebuste puhul vt kasvÔi viidet nr 185). EdasikaebeÔigus tuleneb PÔhiseadusest.
TÔkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusÔiguserikkumine) ja halduskaristused (Ôiguslik repression, mis avaldub Ôiguserikkuja Ôiguste ja vabaduste piiramises ja talle tÀiendavate karistuslike kohustuste panemises.

Tööandja kohustused - lojaalselt, selged ja Ôiged korraldused, töötasu maksmine ettenÀhtud tingimustel, töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, töötaja privaatsuse austamine, töötaja tegevuse seadusega vastavuse kontrollimine
Tööjaotust - vÔid hommikul kÀia kalal, pÀeva ajal natuke lugeda ja teha mÔttetööd, Ôhtul lÀhed jahile. Vot selline elu. Ja tööd tuleb teha vÀga vÀhe, sest ei pea enam kodanlase mÔttetute rikkuste pÀrast rabelema.
Töötajana kultuuri - , spordi- vÔi reklaamitegevuse alal tööle rakendada Ôhtusel ajal kuni kella 20.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kÔlblust ega takista osalemist Ôppetöös.

Talurahva juhend – maa jÀÀb igaveseks ajaks rahva ĂŒhisomandiks, igasugune maa vaba vÔÔrandamine on kuritegu. Samamoodi keelatakse igasugune maa pantimine jne. Teatud juhtudel maksti siiski maa konfiskeerimine eest hĂŒvitist.
Tasustamata lapsepuhkus – emal ja isal (mĂ”lemal), kes kasvatavad kuni 14- aastast last vĂ”i kuni 18-aastast puudega last, on Ă”igus saada igal aastal kuni 10 pĂ€eva tasustamata lapsepuhkust PĂ”hipuhkuse vĂ”imaldamise kord ja tingimused
Teistsuguse lĂ€henemiseks on Euroopa Kohtu vastus, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tĂ”lgendada nii, et see ei ole kohaldatav liikmesriigi Ă”igusaktide suhtes, mis ĂŒldisel viisil keelavad edasimĂŒĂŒgi ostuhinnast madalama hinnaga.

Tellijal on Ôigus esitada töövÔtjale pÔhjendatud protest juba vastuvÔetud töö vÔi toimingu kohta hiljemalt 15 ööpÀeva jooksul alates vigade vÔi etteantud andmetest mittekinnipidamise avastamisest tellija poolt.
Tööinspektor on kohustatud uurima surmaga lÔppenud tööÔnnetusi, teostama jÀrelevalvet tööÔnnetuste uurimise, kontrollima vajaduse korral uue vÔi rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nÔuetele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
TĂŒhine tehing on kehtetu algusest peale, ei too kaasa Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. TĂŒhised on: vastuolus avaliku korra vĂ”i heade kommetega, piiratud teovĂ”imega fĂŒs. Isiku, kes on vanuses kuni 7a, nĂ€ilik tehing (tehingut tehti teise tehingu varjamiseks). Tehingu tĂŒhistamine: mis on tehtud olulise eksimuse(ebaĂ”ige ettekujutus tegelikest asjaoludest) eksimuse ĂŒksikud koosseisud: avalduseksimus- valesti ĂŒtlemine kirjutamine.

Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on Ă”igus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste tĂ€itmine ehk teostada tĂ”husalt riigivĂ”imu (jurisdiktsiooni). 3.Rahvas - kodakondsus nĂ€itab suhet riigiga.
Tsiviilkohtumenetlus - teovĂ”ime on isiku vĂ”ime teostada oma tegudega tsiviilkohtumenetlusĂ”igusi ja -kohustusi. Isiku teosvĂ”ime mÀÀratlemisel tuleb lĂ€htuda tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses sĂ€testatud teovĂ”ime mÀÀratlusest.
TulĂŒ juhtimisstruktuur on korporatiivne. MittetulundusĂŒhing on kahe vĂ”i enama isiku vabatahtlik ĂŒhendus, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). KapitalinĂ”ue puudub.

Töötaja seisukohalt on ettevÔttes olemasolev kompetentsimudel vajalik eeskÀtt selleks, et töötaja teaks, milliste kriteeriumite jÀrgi tema töö tulemuslikkust hinnatakse ning millised on ettevÔttesisesed karjÀÀrivÔimalused.
Tegevuse lÔppemisel ehk likvideerimisel, pankroti vÀljakuulutamisel, katseaja ebarahuldavate tulemuste ja töötaj akÀitumise tÔttu, kuid selleks peab ta saama eelnevalt tööandja asukoha vÔi elukoha tööinspektori nÔusoleku.
Tehingutegemist Ôigust on piiratud. Piirangu eesmÀrgiks on kaitsta neid isikuid vÔimalike kahjulike tagajÀrgede eest, mis vÔivad saabuda pÔhjusel, et need isikud ei ole vÔimelised tehingu tegemise asjaolusid adekvaatselt hindama.

TĂ€nased mehhansimind on arupĂ€rimis vĂ”imalus PS §74, vĂ”imalus avaldada umbusaldust (umbusaldusavaldus)(ministri puhul §65 p 13 , §92 lg 1 p3 ja §97, §98). ‱ Probleem: uurimiskomisjon, PS-s pole sĂ€testatud uurimiskomisjoni.
Tööandja on kohustatud: o korraldama töökeskkonna riskianalĂŒĂŒsi, mille abil tööandja selgitab vĂ€lja, hindab ja kontrollib vĂ”imalikke töökeskkonna ohutegureid, mis vĂ”ivad töötajat tema töökohal 78 ohustada.
Töökoha - ja tegevuspiiranguna kÀsitatakse kÀesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevÔtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lÀhisugulase vÔi -hÔimlasega otseses alluvusvahekorras.

TöölĂ€hetus –  tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmine vĂ€ljaspool  kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 pĂ€eva  korraga) ïŻ Õigused – tulenevad TL, seadusest, teistest  Ă”igusaktidest, kollektiivlepingutest
Tehingu vorm - mis tahes vormis, seda pole seaduses sĂ€testatud 1)suuline 2) kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tĂ”estatud) 3)elektrooniline vorm Mida tĂ€hendab TĂŒhine tehing- Pole algusest peale Ă”iguslikke tagajĂ€rgi.
TĂ€itmise tĂ”endamine on vĂ”lgniku jaoks oluline vaidluse korral lepingu lĂ”ppemise ĂŒle. VÕS § 76 lg 4 sĂ€testab eelduse, mille kohaselt loetakse tĂ€itmisena pakutu vastuvĂ”tmisel tĂ€itmine tĂ€ielikuks, vĂ”lgnetavaks ja kohaseks.

TÔkendid on nÀiteks lÀbivaatus, vÔetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sÔidukjuhtimisÔiguse ÀravÔtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine, loaga kaasnevate eriÔiguste ÀravÔtmine, pangakonto arestimine.
Tööaeg on seaduse ja muu Ôigusakti kollektiivse lepinguga vÔi poolte kokkuleppel mÀÀratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud tÀitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lÔ 1.
Töölepinguseaduse kohasel on tööandjal on Ă”igus lĂ”petada tööleping töömahu vĂ€henemisel, tootmise vĂ”i töö ĂŒmberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lĂ”ppemise.

Tööpiirkonnas on fĂŒĂŒsilisest isikust kostja elukoht vĂ”i juriidilisest isikust kostja asukoht – ehk teisisĂ”nu, millisel aadressil inimene elab vĂ”i millisel aadressil on juriidiline isik (nt aktsiaselts) registreeritud.
Töötukassa andmetel on vĂ€henemine seotud administratiivsete meetmete arendamisega kui ka mĂ”nevĂ”rra vĂ€henenud hĂŒvitiste ja toetuste saajate arvuga. SĂŒsteemi kuritarvituste ennetamiseks jĂ€tkus koostöö Maksu-ja Tolliametiga.
Taustaks sellele on tendents, et sotsiaalsete protsesside reguleerimisel loovutab kaasaegne riik jÀrjest enam traditsiooniliselt temale omistatavaid funktsioone kas nn parariiklikele (kvaasiriiklikele) vÔi erastruktuuridele.

TĂ€htpĂ€eva mÀÀramine – Tehinguga kindlaksmÀÀratud Ă”igusliku tagajĂ€rje tekkimiseks vĂ”i lĂ”ppemiseks tĂ€htpĂ€eva ettenĂ€gemise korral kohaldatakse vastavalt edasilĂŒkkava vĂ”i Ă€ramuutva tingimuse kohta seaduses sĂ€testatut.
TĂ€iendusharidus - TĂ€iendusharidus on ĂŒldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenĂ”uetele vastavad kĂ€itumisnormid ja vÀÀrtused, mis on vajalikud olemasolevate sĂ€ilitamiseks ja laiendamiseks.
TÀitmise kohaks nimetatakse kohta, kus vÔlgnik peab tegema kohustuse tÀitmise esemeks oleva teo. Kohustus loetakse nÔuetekohaselt tÀidetuks, kui vÔlgnik tÀidab kohustuse lepingu vÔi seadusega kindlaksmÀÀratud kohas.

Tagasikutsumine – vĂ”ib alati tagasi kutsuda, ei pea olema pĂ”hjendatud, § 309 lg 3. TĂ€htaja möödumine – 3 aastat (pĂ”hikirjaga pikendatakse kuni 5 aastat). Juhatuse liige vĂ”ib suhte ĂŒles öelda ehk tagasi astuda.
Tehingule on seaduises ette nÀhtud kindel vorm, on tÔlgendatavaks osaks ainult selle tehingu vorminÔuetele vastav osa. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tÔlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele.
Tellija on kohustatud töö vastu vÔtma, siis algab nÔude aegumistÀhtaeg töö vastuvÔtmisest vÔi vastuvÔetuks lugemisest. (2) Uue töö tegemisel töövÔtja poolt algab aegumistÀhtaeg uue töö valmimisest.

TrahviĂŒhik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskĂŒmmend krooni) vĂ”i *arest ( kuni kolmkĂŒmmend pĂ€eva). Juriidilisele isikule vĂ”ib vÀÀrteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskĂŒmmend tuhat krooni.
Töövaidlus erisusteks on see, et need tuleb lahendada lĂŒhikese aja jooksul – aega on ĂŒks kuu. NĂ”uded aeguvad ka kiiresti 4 kuud – va töölepingu lĂ”petamine, kus see on ainult 1 kuu ja palga maksmine, kus see on 3 aastat.
TööÔigus – mĂ”lemas  Avalikku Ă”iguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline Ă”igus; riigi- ja konstitutsiooniĂ”igus; haldusĂ”igus; kirikuĂ”igus; karistusĂ”igus; kohtu- ja protsessiĂ”igus; finantsĂ”igus; sotsiaalĂ”igus.

TĂŒhine tehing - algusest peale ei ole Ă”iguslikke tagajĂ€rgi 2. TĂŒhistatav tehing- alguses on Ă”iguslikud tagajĂ€rjed kuni tĂŒhistamisena, siis kui tehing tĂŒhistatakse, siis ei ole Ă”iguslikke tagajĂ€rgi algusest peale.
Tasumise ĂŒle on vahetatud. Lisaks mĂ€rgib ta, et Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale isikule menetlusdokumendi kĂ€ttetoimetamisel ei kohaldu Eesti Ă”igus, vaid EL Ă”igus, mis ei lubagi avalikku kĂ€ttetoimetamist.
Territoriaalne pĂ”himĂ”te on sĂ€testatud § 6 ja selle jĂ€rgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kĂ”igi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on sĂŒĂŒteo toime pannud sĂ”ltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.

Tool on diplomaatilistes suhetes riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nĂ€iteks omab vaatlejastaatust ÜRO-s. 2004.aasta ÜRO reformi kĂ€igus andis ÜRO Peaassamblee PĂŒhale Toolile rohkem Ă”igusi.
TööÔnnetuse korral on tööandja kohustatud lÀbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpÀeva jooksul Ônnetuse toimumise pÀevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal vÔi digiallkirjastatult).
Toimingute puhul on halduskohtu pÀdevuse piiritlemine veelgi keerukam kui Ôigusaktide puhul, sest paljusid toiminguid (nt info edastamine, raha maksmine) vÔidakse sooritada nii avalik- kui ka eraÔigusliku suhte raames.

Töötaja k - ga oli sĂ”lmitud kirjalikult Varalise vastutuse leping vastavalt TLS § 75-le, kust lĂ€htub,et töötaja K vĂ”tab sĂ”ltumata sĂŒĂŒst vastutuse temale ĂŒlesannete tĂ€itmiseks antud vara sĂ€ilitamise eest.
Töötukassa on aastaaruandes mĂ€rkinud,et on korraldanud mitmeid aastaid jĂ€rjest oma töötajate rahuolu uuringuid ning kuna tulemused on olnud pĂŒsivalt head, otsustati alates 2012 a korraldada uuringuid ĂŒle aasta.
TöövĂ”tja on kohustatud organiseerima töö selliselt, et ei vigasta olemasolevaid ehituskonstruktsioone, et oleks tagatud töömaal ja selle ĂŒmbruses asuvate inimeste, hoonete, autode ja muude mehhanismide ohutus.

Tehinguliselt on vÔimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraÔiguslikke seadusjÀrgseid kitsendusi vÀhendada Kinnisomandi kitsendused Tehingulised kitsendused muudetakse nÀhtavaks kinnistusraamatu kandega.
Tolliametnikul on Ă”igus nĂ”uda Eesti ja ĂŒhendusevĂ€lise riigi vahelist piiri ĂŒletavalt, samuti sadama vĂ”i lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi esitamist lĂ€bivaatuseks ning see lĂ€bi vaadata.
TsiviilÔiguslikult on elukoha mÀÀrang oluline tehingute tÀitmise seisukohalt ( kui miski tuleb tÀita nt vÔlausaldaja vÔi kelle iganes elukohas). Kui asi lÀheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha jÀrgi.

TĂ€istööaeg - 8h pĂ€evas 40h nĂ€dalas Osaline tööaeg- tĂ€istööajast lĂŒhendatud tööaeg Summeeritud tööaja puhul tööandja ja töötaja lepivad kokku et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavĂ”rdselt.
TagasivÔitmine pankrotimenetluses - PÀrast pankroti vÀljakuulutamist lubatakse tagasivÔitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis tavaolukorras on igati ÔiguspÀrased ja seaduslikud, kuid millega on kahjustatud vÔlausaldajaid.
Taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad Ă”igusharud ja Ă”igusinstituudid (ĂŒksikud vĂ”i kodifitseeritud Ă”igusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite vĂ”i muude Ă”igusnormide vĂ”i nende kogumite kujul).

Teenistuslik - kt, mida teevad kÔrgemad organid, ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus, tunnnistada akt keht.
Teistel Ă”ppe - ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sĂ”lmitud töölepingu alusel töötavatel psĂŒhholoogidel ja logopeedidel – kuni 7 tundi pĂ€evas ehk kuni 35 tundi nĂ€dalas.
Teatud osas on rikutud ÀrakuulamisÔigust, kuid see pole kaalukas, § 58 pÔhjendamiskohustusega vÔib minna vaidlema, ei selgu mis oli kaalumise aluseks, milles seisnes avalik huvi, miks erahuve silmas ei peetud?

Teose reprodutseerimine - AutoriĂ”iguse seaduse kohaselt: “Autori nĂ”usolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku Ă”iguspĂ€raselt avaldatud teose fĂŒĂŒsilise isiku poolt reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks.
Tingimuslik tehing on tehtud edasilĂŒkkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmÀÀratud Ă”iguslike tagajĂ€rgede tekkimine sĂ”ltub asjaolust (edasilĂŒkkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub vĂ”i ei saabu.
TĂ€itevvĂ”imu tipuks on Vabariigi Valitsus (ingl. k. government hĂ”lmab kĂ”iki riigi juhtimise sĂŒsteeme – valitsus, parlament jne, kuid Eestis kitsam mĂ”iste - §88 Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

TĆĄastraid on 3 tĂŒĂŒpi (kuigi kaste 4 tĂŒĂŒpi) – koostatud pĂ”himĂ”ttel, et inimese kĂ€itumine sĂ”ltub kolmest asjaolust – heategevusest, huvist ja rahulolust: 1. Õpetavad, kuidas olla Jumalale meelepĂ€rane.
Tagati on konstitutsiooniliste Ă”iguste kohtulik kaitse 8. ÜlemnĂ”ukogu kutsus kĂ”iki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ĂŒhiskonna ĂŒlesehitamiseks.
Tasuline tehing - tehingu ĂŒks pool saab teiselt tehingu eest vastutasu 2. Tasuta tehing-tehing,kus teine poole tehingu eest vastutasu ei saa. D) 1. TĂ€htajaline tehing- tehingu kehtivus seotud sĂ”ltuvusse tĂ€htajast.

Tegevuskoha tÀhistus on mÀÀratletud KaubTS § 10 lg 1 p 2. Selleks vÔib olla kaupleja Àrinimi, kaubamÀrk, domeeninimi ning kliendile mÔistetav tegevuskoha liik, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimi.
Tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab vÔi peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
TsiviilÔigus - kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaÔigus, kaubandusÔiguses muudatused, vÔeti vastu tolliseadustik 1923. KriminaalÔiguses muudatused.

TĂ”kend – tagab kahtlustatava / sĂŒĂŒdistatava ilmumise kohtusse (elukohast lahkumise keeld; vahistamine kohtu loal prokuratuuri taotlusel kuni aastaks). Kautsjon – isiku suhtes, kes on vĂ”etud vahi alla.
Tankist – tuleb selgeks teha, kes on tankisti selja taga (smurf USA-s). KuivĂ”rd selline variisikute kasutamine on vĂ€ga levinud rahapesu tĂ”kestamise levimise juures, siis on vaja ettevĂ”tetele juhendeid.
TsiviilÔiguste teostamine - kÀitumisvÔimaluse realiseerimine, mis on subjektiivse Ôiguse sisus (ise teatud viisil kÀituda ja nÔuda teistelt teatud kÀitumist). Tuleb teostada vastavalt sisule, tulenevalt Ôigusnormidest.

TĂ€idesaatva riigivĂ”imu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning tĂ€itmiseks. Riigipea annab ĂŒldaktidena dekreete (liigitus): € dekreetseadused; € erakorralised dekreedid; € nn hĂ€dadekreedid.
TĂ€isĂŒhing – ÄS §79 kaks vĂ”i enam osanikku, vastutavad ĂŒhingu kohustuste eest tĂ€iendavalt oma varaga solidaarselt (solidaarne vastutus). Asutatakse vĂ€he, kuna on asutajatele (osanikele) liiga riskantne.
Tööseisaku ajaks on tööandjal Ă”igus töötaja ĂŒle viia ĂŒkskĂ”ik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunĂ€idustatud töötaja tervisele ega too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.

Töötervishoid – on töökorraldus- ja meditsiiniabinĂ”ude rakendamine, töö kohandamine igaĂŒhe vĂ”imete jĂ€rgi ning töötaja fĂŒĂŒsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vĂ€ltimiseks;
TĂŒĂŒptingimus - lepingutingimus, mida ei ole eraldi lĂ€bi rÀÀgitud, kuna: see on eelnevalt vĂ€lja töötatud kasutamiseks tĂŒĂŒplepingutes ja mille tĂ”ttu ei olnud teine pool vĂ”imeline mĂ”jutama tingimuse sisu.
Tacito consensu – Vaikival nĂ”usolekul 23. Expressis verbis – sĂ”naselgelt, rĂ”hutatult 24. Non multa, sed multum (Plin) – mitte palju, vaid pĂ”hjalikult 25. Fortuna caeca est. (Cic.)- Õnn (saatus) on pime.

Teatud erandjuhtudel on siiski loetud tagasiulatuva jÔuga seaduse kasutamist mÔeldavaks, kui soovitud eesmÀrki pole vÔimalik teisiti saavutada ja kui tagatakse vÔimalust mööda maksimaalset isikuÔiguste kaitset.
Tekib singulaarne e. ĂŒksikĂ”igusjĂ€rglus, s.t. kinkimise teel lĂ€hevad ĂŒle konkreetsed asjad vĂ”i Ă”igused ‱ inimese surmaga lĂ”peb tema Ă”igusvĂ”ime (2002. a. TsÜS § 7 lg 2). Tema asemele astub ja kohustused.
Teose autoril on jÀrgmised isiklikud mittevaralised Ôigused: Ôigus autorsusele, Ôigus autorinimele, Ôigus teose puutumatusele, teose avaldamisele ja teose lisadele, Ôigus autori au ja vÀÀrikuse kaitsele.

Tulenevalt kars - i §-st 87ÂČ peab ta menetluse kĂ€igus muuhulgas vĂ€lja selgitama isiku varasema elukĂ€igu ja –tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud, mis on isiku ohtlikkuse hindamise kriteeriumid.
Tuletatud omandamiseviisid - acquisitio derivativa- omandiÔiguse saamine, mille puhul omandaja omandiÔigus on rajatud eelmise omaniku Ôigusele, nii et omandaja, jÀtkates omamist, esineb eelmise omaniku ÔigusjÀrglasena.
TĂ€htaja möödumine – kui tĂ€htpĂ€eva saabumine on mÀÀratud pĂ€evades vĂ”i suuremates ajaĂŒhikutes arvutatava tĂ€htajaga, möödub tĂ€htaeg tĂ€htpĂ€eva saabumise pĂ€eval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisti.

TÀitur on kohustatud tarvitusele vÔtma kÔik seadusega lubatud abinÔud tÀitedokumendi tÀitmiseks, et saaks kaitstud sissenÔudja, kelleks politsei rahatrahvide sissenÔudmisel on Eesti Vabariik, huvi.
Tööandja tls - is Ă€testatud tĂ€htaegu ei jĂ€rgi, siis on ta kohustatud maksma töötajale hĂŒvitist keskmise pĂ€evapalga ulatuses iga tööpĂ€eva eest millevĂ”rra vĂ€hem töölepingu lĂ”petamisest etteteatati.
Töökorraldus on reguleeritud justiitsministri 28.08.2002 mÀÀrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukorras (RTL 2002, 103, 1558). Teistes riikides on registripidaja osas kolm pÔhimÔtteliselt lahendust.

Töösuhtes – (on/ puudub) 16) Tööaja TĂ€istööaeg on 40 tundi KĂ€sundisaaja (töötaja) TöövĂ”tja (töötaja) peab kestus nĂ€dalas ehk 8 tundi peab ise töö tĂ€htajaks töö tĂ€htajaks valmis pĂ€evas.
Tks - s sĂ€testatud tarbija kaebuste lahendamise ĂŒldine kord nĂ”uab enne kaebuse esitamist TKA-le pretensiooni esitamist esmalt kauplejale ning viimase seisukoha vĂ”i pakutava lahenduse Ă€raootamist.
Tsiviilasi - kohtule lahendada antud eraÔiguslik asi (eraaÔigus on Ôigus, mis reguleerib iskute varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused.

TĂŒhine on kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele jĂ€rgneval palgapĂ€eval samuti kokkulepe puhkuse hĂŒvitamiseks raha vĂ”i muude hĂŒvedega töölepingu kestuse ajal.
Teatud juhtudel on vĂ”imuhaldus ja lihthaldus pĂ”imunud, nt avalik- Ă”iguslikud ĂŒlikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur.
TeovÔime on faktiline seisund mis alla 18 isikute puhul tuleneb nende vanusest vastavalt seadusele. Alaealine vÔib olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt kÀsutada piiratud teovÔime tÔttu.

Teadusilmas on vĂ€lja öeldud idee kogu Ă”iguskaitsesĂŒsteemi ĂŒmberorienteerumisest preventiivsefunktsiooni tĂ€itmisele, abinĂ”ude kompleksi loomisele, mis on suunatud ĂŒhiskonda kaitsma ohufaktorite eest.
Tsiviilsedobligatsioonid – need mis olid raatuv vanaroom Ă”igusel ja oled hagidega kaitstud obligatsioonid Naturaalsed obligatsioonid – need olid hagi kaitseta obligatsioonid(heade kommetega) Obligatsiooni tĂ€itmine
Tvk - sse pöördumine on riigilĂ”ivuvaba, ka ei vĂ”eta riigilĂ”ivu kohtusse pöördumisel töötasu nĂ”udmise ja töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse tuvastamise hagi avalduse lĂ€bivaatamise eest.

Tööleping on   koostatud   ja   sĂ”lmitud   kahes   vĂ”rdset   juriidilist   jĂ”udu   omavas   eestikeelses  originaaleksemplaris, millestÂ ĂŒks jÀÀb Tööandjale ja teine Töötajale. 
Transformatsioonid Ă”iguses – ĂŒldise transformatsiooni erijuht, leiab aset siis, kui jĂ€reldus kehtiva Ă”iguse ĂŒle on tuletatud transformatsiooni eeldustest, millest ĂŒkski ei vĂ€ljenda vĂ”i ei maini kehtivat Ă”igust.
Teenistuslik jĂ€relevalve on valitsuse poolt valla vĂ”i linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse ĂŒle teostatav kontroll.

Toodud mÀÀratlused on vĂ€ga ĂŒldised ning annavad ĂŒksnes halduse piirjooned vĂ”i ĂŒksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nĂ”uab ĂŒksikasjalikumat selgitust.
Tööleping – Töölepingu alusel teeb fĂŒĂŒsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Tööseisaku korral on töötandjal Ă”igus töötaja ĂŒleviia teisele tööle kogu tööseisaku ajaks. Kui töötaja on sĂŒĂŒdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uuel tööl palka vastavalt tehtud tööle.

Töösuhte pooltele on Ă”iguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast vĂ”i lahkub töölt eesmĂ€rgiga töösuhe lĂ”petada ja ei ole seadusega ettenĂ€htud ĂŒlesĂŒtlemisavaldust esitanud.
Teiste kogemus on neid TEISTELE Ă”petanud; 2. Sinu ebatavalise olukorra jaoks ei pruugi need sobida; 3. tava jĂ€rgimine lihtsalt kombe pĂ€rast ei kujunda ega arenda ĂŒhtegi annet, mis on inimesele eriomane.
Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevÔtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nÔudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid.

TööjĂ”urent – töötajate juhtimise ja jĂ€relevalve eest vastutab vĂ€lisriigi tellija, tellimuse eest vastutab vĂ€lisriigi tellija; maksustamine: vĂ€lisriigil maksustamisĂ”igus kohe esimesest pĂ€evast.
TarbijaĂŒhendus on isikute vabatahtlik ĂŒhendus, mille tegevuse eesmĂ€rk on kaitsta ning edendada tarbijate huve ja Ă”igusi ning mis on asutatud ja registreeritud vastavalt mittetulundusĂŒhingute seadusele.
Teises kĂŒsimuses on sisuliselt kĂŒsitud, kas asutamislepingu artikleid 92 kuni 94 tuleb tĂ”lgendada sellises tĂ€henduses, et kĂ”nealuse hinnaeeskirja nĂ€ol on tegemist riigiabiga nende artiklite tĂ€henduses.

TÀpselt tööandja - Andma seaduslikke korraldusi; KÀsundiandjale viimase poolt nÔutavas 4) osaleb oma tööalaste vormis teadmiste ja oskuste Teenuse osutamise arendamiseks koolitusel; kohta informatsiooni.
TĂ”enditele vastavus on Ă”igusemĂ”istmise sĂŒsteemisisene kriteerium: vastavalt menetlusseadustele lĂ€htuvad uurimisorganid, poolte esindajad ja kohtunik oma toimingutes ja otsustest olemasolevatest tĂ”enditest.
Tööandja on nĂ”udest töötaja vastu loobunud vĂ”i sĂ”lminud temaga kompromissilepingu vĂ”i nĂ”uet vĂ”i selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud vĂ”i aegumistĂ€htaega lĂŒhendanud.

TööpĂ€evad on pikad, algavad kell 12 ja lĂ”ppetavad tavaliselt peale sĂŒdaööd ning bussid enam ei kĂ€i. Tihti pean koju minema taksoga, kuna pikast seismisest ja kĂ”ndimisest on jalad tĂ€iesti lĂ€bi.
Tavasid tunnustav ehk tavaĂ”igus toetub rahva moraalsetele tĂ”ekspidamistele ja harjumustele, seetĂ”ttu on ta pĂŒsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid.
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki vĂ”i KOV asutus, FIE, Eestis pĂŒsivat tegevuskohta omav vĂ”i tööandjana tegutsev mitteresident (nt vĂ€lismaa Ă€riĂŒhing, kellel on Eestis töötaja.

Töösulg on töökatkestus tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks töötajatelt vĂ”i nende ĂŒhingult vĂ”i liidult jĂ€releandmisi seaduslikes tööalastes nĂ”udmistes.
Teadusminister on vĂ€ljastanud koolitusloa rakenduskĂ”rgharidusĂ”ppe lĂ€biviimiseks ja kus vĂ€hemalt kaks kolmandikku Ă”pilastest ja ĂŒliĂ”pilastest Ă”pivad rakenduskĂ”rgharidusĂ”ppe Ă”ppekavade jĂ€rgi.
Tir - mĂ€rkmikke vĂ€ljastab riiklikele garantii-ĂŒhingutele rahvusvaheline organisatsioon (praegu Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU)). TIR-mĂ€rkmik kehtib ĂŒksnes ĂŒhe TIR-veo puhul.

Tööandja on kohustatud kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga, töövahendite ja andma vajalikke tööalaseid korraldusi ja maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale.
TĂŒĂŒptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sĂ”lmimist vĂ”i sĂ”lmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli vĂ”imalus nende sisust teada saada.
Tehingutes on hĂ€id kombeid eiravad isikud tĂ”stnud end kĂ”rgemale ĂŒhiskonna tĂ”ekspidamistest, mistĂ”ttu nad saavad kasu moraali- ja eetikanormide rikkumise kaudu teiste ĂŒhiskonnaliikmete arvel.

Termini sisu on samas ka termini tĂ€hendus – see kirjeldab, milliste omadustega objekte terminit kasutades silmas peetakse. Termini sisu on mingi omaduste ehk tunnuste komplekt, mis peab olema igal
Toi - minguteks peetakse kÔiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast Ôigusakti andmist, s.o. tahteavaldust Ôiguste vÔi kohustuste tekitamiseks, muutmiseks vÔi lÔpetamiseks.
Tsiviilkohtumenetlus - Ă”igusvĂ”ime on isiku vĂ”ime omada tsiviilkohtumenetluseĂ”igusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Igal fĂŒĂŒsilisel isikul on seega tsiviilkohtumenetlus-Ă”igusvĂ”ime sĂŒnnist surmani.

Töölistel on kohustus kanda töömaal oma tööandja eraldusmÀrkidega tööriideid ja kÔigil töömaal viibijail töö sisekorra eeskirjadega mÀÀratud juhtudel kaitsekiivrit ning ohutusvööd.
Tagatis ehk realiseerimisĂ”igused kui piiratud asjaĂ”igused annavad selle Ă”iguse omajale vĂ”imaluse rahuldada sellise asja Ă”igusega tagatud nĂ”ue koormatud asja mĂŒĂŒgist saadava raha arvelt.
Tahm – suitsuta pĂŒssirohu korral on tĂ”elisi pĂ”lemisjÀÀke (tahma) vĂ€he, selle musta mÀÀriva pĂ”hiosaks on eelkĂ”ige raua ÔÔnsusest pĂ€rinev Ă”li ja mitmesuguste metalli pihustunud

Teavitamine vÀljendub - isikule antakse tutvumiseks toimik vÔi vÔimaldatakse teha koopia materjalidest; saadetakse kirjalik teade sellest, mida haldus teeb jne. Oluline on, et isik teaks halduse kavatsusi.
Teisene Ôigus ehk nÔukogu ja komisjoni siduvad Ôigusaktid mÀÀratletakse EL lepingu artikliga 249. Selle kohaselt on siduvad teisese Ôiguse sellised aktid nagu mÀÀrused, direktiivid ja otsused.
Teistmismenetlus - jÔustunud kohtuotsuste lÀbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik vÔtab altkÀemaksu. PÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve.

Teleoloogilise ehk tahtetĂ”lgendamisega ning selle ĂŒlesanne on selgitada vĂ€lja ajaloolise seadusandja eesmĂ€rgid teatud kĂŒsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle
Territoriaal - (aluseks vastav territoorium-maakond) vĂ”i reaalsĂŒsteemi (res-asi; igal h organil oma h tegevuse valdkond, kus teostavad h funktsioone kogu riigi ulatuses; N: ministeeriumid) alusel.
TsĂ”s - i § 6 lg 1 ja 2 kohaselt: VĂ”ivad tsiviilĂ”igused ja -kohustused ĂŒle minna ĂŒhelt isikult teisele (Ă”igusjĂ€rglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.

TavaÔigus - riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pÀrimuslike Ôigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jÔu. Ajalooliselt esimene Ôiguse vorm
Tulirelva identifitseerimiseks on vaja lisaks grupikuuluvuse kindlaks tegemisele leida veel ĂŒhtelangevaid tunnuseid sĂŒndmuskohalt leitud ning eksperimentaallaskudega kahtlusalusest relvast saadud padrunikestadelt.
TĂ€htajalised lepingud on lĂŒhiajalised, on kehtestatud pĂ”himĂ”te, mille jĂ€rgi kuni 8-kuuks kehtestatud lepingu korral ei tohi katseaeg olla pikem kui pool tĂ€htajalises lepingus mÀÀratud lepingu kestus.

Tööandja ettevÔtte - Vastu vÔtma huvidest lÀhtuva koolituse KÀsundisaaja poolt ning kandma nÔuetekohaselt koolituskulud ja maksma osutatud koolituse ajal keskmist LepingujÀrgsed töötasu; Teenused.
Tingumus - conditio-tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sĂŒndmus saabub v mitte) sĂŒndmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava Ă”igustehingu kehtima hakkamine vĂ”i lĂ”ppemine.
Tegevusdelikti korral – teo alustamisel 2. tegevusetusdelikti korral – algab kohustuse tekkimisega tegutseda 3. Isikute grupi korral – esimese tĂ€ideviimisteo algusest 4. OsavĂ”tu korral – igaĂŒhe

Turbapinnasega alal on keelatud: 1) kĂŒttekoldevĂ€lise tule tegemine, vĂ€lja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kuluheina ja roostiku pĂ”letamine; 3) muu tegevus, mis vĂ”ib pĂ”hjustada tulekahju.
TÔesuse defineerimine on problemaatiline. Kursusel jÀrgime tÔe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: vÀide on tÔene (true), kui selle sisu (propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele.
TöövÔtuleping - kohustub 1 isik (töövÔtja) valmistama vÔi muutma asja vÔi muu teenuse osutamisega saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

TĂŒĂŒpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku Ă”iguse Ă”igusnormid: riigiĂ”igus e. konstitutsiooniĂ”igus, haldusĂ”igus, karistusĂ”igus, maksuĂ”igus, rahvusvaheline Ă”igus, menetlusĂ”igus e. protsessiĂ”igus.
Tingimusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehingust tulenevad Ôigused ja kohustused pannakse sÔltuma mingist asjaolust, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub vÔi mitte.
TulundusĂŒhistu on Ă€riĂŒhing, mille eesmĂ€rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve lĂ€bi ĂŒhise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate vĂ”i hĂŒvede kasutajatena.

TĂ” subjektid on f. ja j.isikud. JURIIDILINE ISIK Juriidilise isiku tunnused: TĂ€ielik Ă”igusvĂ”ime Organisatsioonilise ĂŒlesehituse olemasolu Eraldatus oma liikmetest Iseseisev varaline vastutus
TĂ”endada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku sĂŒĂŒ 4)kurjategija isik, isiku
Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nĂ€dal, kuu. Vastavalt TLS pg 26 lĂ” 1 on tööaeg ĂŒks töölepingu kohustuslikek tingimusi, kokkulepe peab sisalduma töölepingus.

Teisalt on olemas sĂ€tted, mis kujutavad mĂ”isteid (legaaldefinitsioonid). Osad mĂ”isted ei ole mÀÀratud seaduses, kuid igal ĂŒksikjuhtumis on nad mÀÀratavad (nt kinnine territoorium).
Tekkis kĂŒsimus - mis tĂŒĂŒpi tsiviilĂ”igus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia sĂŒsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). LĂ”plik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel.
Toodud loetelu on aga lahtine ja nii vÔib kirjeldatavat meedet kohaldada ka muude kuritegude eest, mille koosseisutunnuseks on vÀgivalla kasutamine, eelkÔige on siin silmas peetud röövimist.

TsiviilÔigus on eraÔiguse osa, mis laieneb kÔikidele ÔiguskÀibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte vÔrdsuse printsiibil.
TsiviilĂ”igus - eraĂ”iguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ĂŒhiskonnas, suhte poolte vastastikust kĂ€itumist lĂ€htudes Ă”iguslikust vĂ”rdsusest, sĂ”ltumatusest.
TĂ€itmine - Ă”iguse rakendaja, lĂ€htudes seaduse ĂŒldisest mĂ”ttest ja eesmĂ€rgist, piirab normi regulatiivset ulatust ja teeb erandi printsiibil “ebavĂ”rdset ei saa kohelda vĂ”rdselt”.

TĂ€napĂ€evane Ă”mĂ”tlemine on harjanud opereerima esimese kolme level’iga. Tegelikud probld algavad lĂ€henemise neljandast tasemest, mis puudutab kĂ”ige otsesemalt argumentatsiooni, n-ö teoretiseerimist.
TöövĂ”tuleping – ĂŒks isik (töövĂ”tja) kohustub valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) maksab selle eest tasu.
Tabelist lÀhtudes on nÀha, et valitsemissektori lÔpptarbimiskulutus ei tÔuse ega lange niivÔrd paralleelselt SKP-ga kui seda teevad eksport ja import. Pigem see on hakanud ja jÀÀnud tÔusma.

TaganemisĂ”igus on oma olemuselt lepingu lĂ”petamisele suunatud kujundusĂ”igus, mille teostamiseks peab taganemisĂ”igust omav lepingupool tegema vastavasisulise tahteavalduse (VÕS § 188 lg 1).
Tahteavaldused - vajalik vĂ€hemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ĂŒhe eesmĂ€rgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sĂ”lmituks kokkuleppe saavutamisest.
Tehingu tĂŒhistamine - tehingu , mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, Ă€hvarduse vĂ”i vĂ€givalla mĂ”jul vĂ”i raskete asjaolude Ă€rakasutamise tĂ”ttu vĂ”ib seaduses sĂ€testatud korras tĂŒhistada.

Tehingud on tehtud Àramuutva tingimusega,k kui tehinguga kindlaks mÀÀratud Ôiguslike tagajÀrgede lÔppemine sÔltub asjaoludest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub vÔi mitte.
Teises peatĂŒkis on mÀÀratletud toetuste taotlemine, mÀÀramise ja maksmise kord. Kolmas peatĂŒkk kĂ€sitleb valla eelarvest kaetavate sotsiaalteenuste liikide ja osutamise tingimusi ja korda.
Tsiviilasjades on vandekohus ette nĂ€htud ainult laimu ja solvamise asjades. ÜlejÀÀnud tsiviilasjades on vĂ”imalik vandekohus ainult siis kui kohtunik otsustab vandekohtu kasutamise kasuks.

TsiviilmenetlusĂ”igus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilĂ”iguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille ĂŒheks osaliseks on kohus.
TĂŒhistatavad tehingud - Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, Ă€hvarduse vĂ”i vĂ€givalla mĂ”jul vĂ”i raskete asjaolude Ă€rakasutamise tĂ”ttu, vĂ”ib seaduses sĂ€testatud korras tĂŒhistada.
Taolised lepingud on suunatud Ă”iglustunde taastamisele; tavaliselt nad sisaldavad kohustuse tasuda rahalist hĂŒvitist ja/vĂ”i teha ohvri jaoks mingit tööd, osaleda ĂŒhiskonnakasulikus töös.

Testament on pĂ€randaja ĂŒhepoolne, seadusega ettenĂ€htud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pĂ€randaja (testaator) teeb oma surma puhuks pĂ€randi kohta korraldusi.
Tootenormatiiv on nÔue tervist vÔi keskkonda oluliselt mÔjutava vÔi mÔjutada vÔiva toote suhtes, millega tagatakse toote kahjuliku mÔju vÀltimine vÔi hÔlbustatakse toote kasutamist.
Toreduslikud kulutused - tatleteakse peamislt eseme mugavust, veeldivust, ilu- ei kuulu hĂŒvitamisele Eseme vÀÀrtus: eseme harilik vÀÀrtus, mis on eseme kohalik keskmine mĂŒĂŒgihind ehk turuhind.

TööÔiguse esemeks on kÔige laiemas tÀhenduses inimtöö kasutamisel tekkinud vahekorrad, eelkÔige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sÔlmimise tulemusena.
TĂŒhine on heade kommete vĂ”i avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, nĂ€ilik tehing 6. Mida tĂ€hendab tehingu vormivabadus?
TĂŒhine on ĂŒletunnitöö kokkulepe: – alaealisega, – töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lĂŒhendatud.

Taotluse esitamine on tavaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hĂŒve vĂ”i soodustust, nt. kauplemisluba, ametnikuna teenistusse vĂ”tmist, detail- planeeringu algatamist vĂ”i pensioni.
Teiseks vÔimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale vÀÀvelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks.
Testamendi reeglid on mĂ”istuspĂ€rased. Usuliselt veendumuselt oli unitaar – pĂŒhakirja mĂ”istuspĂ€rasust kaitstes hĂŒlgas ta pĂ€rispatuĂ”petuse, Athanasiuse usutunnistuse ja kolmainuĂ”petuse.

Tingimusega ehk selle puhul ei ole teada tingimuse saabumise tÔenÀosus ega aeg, mistÔttu ei taga Àramuutva tingimusega tööleping pooltele piisavat Ôiguskindlust ega ettenÀhtavust.
TÀhtpÀev on kindlaks mÀÀratud vÔi tuleneb vÔlasuhte olemusest tuleb kohustus tÀita sellel pÀeval. VÔlgnik peab kohustuse tÀitma lepingu vÔi seadusega kindlaksmÀÀratud kohas.
Tööandja on kohustatud maksma töötajale hĂŒvitust töölepingu lĂ”petamisel jĂ€rgmiselt: o ettevĂ”tte, asutuse vĂ”i muu organisatsiooni likvideerimise, töötajate koondamise tĂ”ttu:

Töötaja soov on oluline ka naise puhul, kes lĂ€heb rasedus vĂ”i sĂŒnnituspuhkusele. Ta peab saama selle enne vĂ”i pĂ€rast rasedus ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast rasedus puhkust.
TĂŒrklase riiki on raske vallutada, kuid vĂ”idetuna vĂ€ga lihtne hoida. NĂ”ndasamuti leiate vastupidiselt, et Prantsusmaad on mĂ”neski suhtes mĂ€rksa lihtsam vallutada, aga vĂ€ga raske hoida.
Tavakeskkonnas n - ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psĂŒĂŒhikas kĂ”rvalekalle vĂ€liste Ă€rritajate suhtes (nt. psĂŒhhopaadid, neorootikud). PsĂŒhholoogiline seletus.

Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu, kes tuleb ja vÔtab vastu pÔhiseaduse? Kehtisid veel sÀtted, et pÔhiseadust sai muuta vaid rahvahÀÀletus.
Teenindamine – valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretĂ€r, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
TeovĂ”ime – vĂ”ime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid; alates 18a. Piiratud teovĂ”ime – inimene, kel on vaimuhaigus, nĂ”rgamĂ”istuslikkus vms psĂŒĂŒhikahĂ€ire; tal on eestkostja.

TĂ”eliselt vooruslik on vaid tegutsemine ĂŒldistes huvides, mida tagab riik (lahustunud indiviidide ĂŒhendus). Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik Ă”igust loob.
Töösulg on selline töökatkestus, mis toimub tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu algatusel saavutamaks töötajatelt jĂ€releandmisi seaduslikes tööalastes nĂ”udmistes.
TööÔiguse mĂ”iste – tööÔigus on Ă”igusnormid ekodum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töö tingimuste kollektiivset kujundamist..

TööÔigusrikkumised e. DistsiplinaarsĂŒĂŒteod – seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste sĂŒĂŒlises tĂ€itmatajĂ€tmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises.
TĂ€istööaeg - töötaja töötab 8h pĂ€evas, nĂ€dalas 40 tundi Osaline tööaeg- tööandja on kokku leppinud töötajaga, et ta töötab osa tĂ€istööajas vĂ”i lĂŒhendatud tööajaga.
TööjĂ”ud – töötajad ja töötud kokku, aktiivne rahvastik Aktiivne rahvastik= tööjĂ”ud Mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei tööta ja keda ei arvestata ka töötuteks.

Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmÀÀratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mÔnede tingimuste lepingust vÀljajÀtmine vÔi tÀiendavate tingimuste lepingusse vÔtmine.
Tööraamatu puhul on see aeg mÀÀramata, lÔpparve puhul 1 kuu. Lepingu lÔpetamise kord peab olema fikseeritud lepingus, tööl oleku viimane pÀev on töölepingu lÔppemine- vormistatakse
Teenistuslik jÀrelevalve - kontroll, mida teostavad kÔrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse ÔiguspÀrasuse ning otstarbekuse suhtes.

Tehingu mĂ”iste on antud TsÜSi § 67 lg 1 – „Tehing on toiming vĂ”i omavahel seotud toimingute kogu, milles sisaldub kindla Ă”igusliku tagajĂ€rje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
TestamendijĂ€rgne - pĂ€randaja vara ĂŒleminek tema poolt tema eluajal tehtud ĂŒhepoolses tahteavalduses e. testamendis nimetatud Ă”igusjĂ€rglas(t)ele ning testamendis mÀÀratud tingimustel.
Transpordivahend on kaasatud veoprotrsessi, st siia ise sÔitnud, kuid registreerimata sÔidukit, mida veetakse teisel transpordivahendil vÔib selle mÀrmiku alusel ajutiselt sisse vedada.

Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginÔue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle Ôigusi vÔi kohustusi kohtulahend vÔib puudutada).
Tsiviilkohus on pĂ€dev asja lahendama ka selliselt, et ei ole tuvastatud kahju tekitamine, juhul kui on mingisugune tĂ”enduslik baas kostja vĂ€idetel, mis lĂŒkkaks ĂŒmber selle tĂ”endi.
TĂ€htaja kulgemine - algab jĂ€rgmisel pĂ€eval pĂ€rast selle kalendripĂ€eva vĂ”i sĂŒndmuse saabumist, millega mÀÀrati kindlaks tĂ€htaja algus, kui seadusest vĂ”i lepingust ei tulene teisiti.

TÀielikud Ôigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb vÔi kÀituda mingi elulise situatsiooni esinemisel.
TĂ€itmisnĂ”ue on Eesti Ă”iguskorras kĂ”ige olulisem ehk esmane. TĂ€itmise nĂ”uetekohasuse tingimused on reguleeritud VÕS § 76. Kohustus tuleb tĂ€ita vastavalt lepingule vĂ”i seadusele.
Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölÀhetuse aja eest pÀevaraha, majutus- ja sÔidukukud, mille suuruse, maksmise tingimused ja korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus.

TööÔigusega on sĂ€testatud kĂ”ik kohustused ja Ă”igused, mis töötajal ja tööandjal ĂŒksteise suhtes on. ÕigusĂ”petuse Ă”pik ja Töölepingu seadus andsid kĂ”igest selge ĂŒlevaate.
Talupidaja on ettevĂ”tja, kellel vĂ€hemalt ĂŒks tegevusala kuulub pĂ”llumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja vĂ”i rentnikuna talu.
TarbijaÔigusele on olnud iseloomulik jÀrgmiste pÔhimÔtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nÔrgema poole huvidest lÀhtuvalt, s.t. Ôigusnormid kaitsevad eelkÔige tarbijate huve.

Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess.
TsiviilĂ”iguslik ĂŒhendus EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 – 582; §587-593 §595-596; § 606-608; § 610; § 613-614 ja § 617
Vote UP
-1
Vote DOWN
TĂ€htajad on antud ĂŒldreeglina dispositiivselt, st, et pooled vĂ”ivad ka teisiti kokkuleppida. Pooled vĂ”ivad omavahelise kokkuleppega aegumistĂ€htaega pikendada, kuid see Ă”igus on ainult lĂŒhkeste tĂ€htaegade puhul (lĂŒhem kui 10 a, vĂ”ib pikendada 10 aastani, kuid mitte rohkem). AegumistĂ€htaega on pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik ka lĂŒhendada, kuid tekib kĂŒsimus millise ajani.

Tööaeg on iga töötaja töölepinguga mÀÀratletud ajavahemik, mille kestel töötaja on kohustatud tĂ€itma oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma
Tavadeks on nĂ€iteks INCOTERMS 2000, rahvusvahelise kaubanduskoja poolt vĂ€ljatöötatud reeglid (ICC rules), nn lex mercatoria ehk ĂŒleriikliku kaubandusĂ”iguse pĂ”himĂ”tted jne.

Tehingud on ĂŒhepoolsed (testament) vĂ”i mitmepoolsed lepingud (ost-mĂŒĂŒk). Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neid Ă”igesti hinnates.
Teoorias on kasutatud erinevaid piiritlemisteooriaid, nÀited mÔnest olulisemast: - huviteooria; - subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria.
Vote UP
-1
Vote DOWN
TsiviilĂ”igus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult ĂŒks suuremaid Ă”igusharusid, moodustades kogu eraĂ”iguse normatiivse aluse, mistĂ”ttu samastatakse mĂ”nikord tsiviilĂ”igus eraĂ”igusega. 7) TsiviilprotsessiĂ”igus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust fĂŒĂŒsiliste ja juriidiliste isikute Ă”iguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.

TÀiendavat sotsiaaltoetust on Ôigus taotleda isikul, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tallinn ja kelle tegelik elukoht on Tallinn vÔi vÀltimatut sotsiaalabi saav isik.
TĂ”epoolest standardviga on see, et sĂŒĂŒdiolev isik mĂ”istetakse Ă”igeks - see on sagedane viga, aga esineb kahjuks mitte nii vĂ€ga harva ka seda, et sĂŒĂŒdi mitteolev isik mĂ”istetakse sĂŒĂŒdi.
Töölepingu mĂ”iste - Üks isik (töövĂ”tja) kohustub valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

Töölepingust taganemine on keelatud (TLS § 82). Taganemine eeldab lepingu jÀrgi saadu tagastamist. Töölepingu vÔib igal ajal lÔpetada poolte kokkuleppel, kusjuures pÔhjuse ei ole oluline.
TĂŒhised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete vĂ”i avaliku korraga ja nendega rikutakse ĂŒldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, Ă”iguse pĂ”himĂ”tteid, piiratakse vabadust.
TĂŒrannia – voorustetu ĂŒksikisiku piiramatu vĂ”im Oligarhia – vĂ”im majandusliku ladviku kĂ€es Demokraatia – vĂ€hevÀÀrtusliku, madala voorustetu klassi vĂ€givallavalitsus.

Teise vĂ”imalusena on igal deputaadil oma personaalne nĂ”unik (USA’s). Harilikult tegeleb abipersonal eelnĂ”ude, kĂ”nede, kirjavastuste koostamisega, ĂŒksikkĂŒsimuste lĂ€bitöötamisega.
Tingiv - liigitavaks nimetatakse sĂŒllogismi, kus ĂŒks eeldus koosneb kahest vĂ”i enamast tingivast vĂ€itest, teine eeldus on disjunktiivne vĂ€ide, mis vĂ€ljendab alternatiivi.
TsiviilĂ”iguse mĂ”iste – reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttel. TsiviilĂ”iguse mĂ”iste tuleneb Rooma Ă”igusest, kasutusel oli ius civile.

Tööde alustamist on töövÔtja kohustatud kontrollima olemasolevate aluste ja teiste vajalike mÔÔtude vastavust esitatud projektile ja teostama töö tegelikust olukorrast lÀhtuvalt.
Töötaja palk on sĂ”ltuvuses tootmisest ja mingil pĂ”hjusel ei ole vĂ”imalik toota enam samal tasemel ja see pole töötaja sĂŒĂŒ, siis peab juurdemaksega senise palga suuruse tagama.
TöövÔtuleping - kohustub töövÔtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. TöövÔtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, mÀÀratakse tasu ja töö tÀhtaeg.

TagajÀrg q on vÀÀr (selle eitus q on tÔene), siis peab vÀÀr olema ka alus p (selle eitus p on tÔene), sest vastasel juhul ei saaks materiaalne implikatsioon tÔene olla.
Territoriaalprintsiip tĂ€hendab ĂŒhe riigi territooriumil valdavalt ĂŒhe Ă”igussĂŒsteemi funktsioneerimist. Kui toimiks isikuprintsiip, peaksid siin elavad vene kodanikud lĂ€bi ajateenistuse
Tsiviilmenetluses on teistmisavalduse esitamiseks aega 2 kuud seaduse PS-vastaseks tunnistamise otsusest alates, seejuures saab uuesti lÀbi vaadata otsuseid, mis on kuni 5 aastat vanad.

TsiviilÔigus on eraÔiguse osa, mis laieneb kÔikidele ÔiguskÀibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte vÔrdsuse abil.
Tunnistuse alusel on pÀrija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja vÔib eeldada, et kande parandamine on vÔimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuvÀite kandmiseks.
TĂ”lgendamise lĂ”ppeesmĂ€rgiks on "konkreetse rakendusnormi" leidmine, et vĂ”imaldada Ă”iguse kohaldamist konkreetsele ĂŒksikjuhule ning saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus.

Tööohutus – on töökorraldusabinĂ”ude ja tehnikavahendite sĂŒsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis vĂ”imaldab teha tööd tervist ohtu seadmata
TöövĂ”tja on kohustatud taotlema vahetĂ€htaegade tĂ€itmise kohta tellija poolse kirjaliku heakskiidu. Kirjaliku heakskiidu puudumisel loetakse töö lĂ”petamatuks – hilinenuks.
TööÔigust on nĂ€htud vĂ”laĂ”iguse osana alates VÕS koostamisest ja jĂ”ustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille jĂ€rgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS ĂŒldosa.

TĂŒrann - kui riigivĂ”imu kandjaks valitud isik usurpeerib selle ameti vĂ€givaldselt eluks ajaks, samas ka sĂŒverÀÀn ÜlemvĂ”im on riigi tegevuse legitiimsuse garanteerijaks.
Teadmata kadunud - isik, kelle viibimiskoha, elusoleku vÔi surma kohta puuduvad andmed niivÔrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tÔsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
Teleoloogiline tĂ”lgendamine — mĂ”istab mitte niivĂ”rd seda, mida Ă”igusakti vastuvĂ”tmise vĂ”i andmise ajal mĂ”eldi, vaid Ă”igusakti vĂ”i selle sĂ€tte momendil esinevat tĂ€hendust ja eesmĂ€rki.

Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on Ă”igus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste tĂ€itmine ehk teostada tĂ”husalt riigivĂ”imu (jurisdiktsiooni).
Toimetamise korral on maksustatav vÀÀrtus kauba vÔi muu sarnase kauba soetusmaksumuse vÔi selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal mÀÀratud vÀÀrtus.
Tulenevad avalik - Ă”igusliku korporatsiooni (ĂŒhenduse) liikmelisusest, kaitsevĂ€e- ja asendusteenistuse suhted, Ă”ppeasutustes tekkinud suhted jne.; varaga seotud haldusĂ”igussuhted.

Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, vĂ€lja arvatud seaduses ette nĂ€htud juhtudel , mil töötaja vĂ”i tööandjal on Ă”igus nĂ”uda töölepingu ĂŒhepoolset muutumist.
Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemine on Ă”igusvastane. Tööandja peab tĂ”endama, et tööleping on ĂŒles öeldud seaduslikul alusel, nĂ€iteks öeldakse tööleping ĂŒles töökohustuste rikkumise tĂ”ttu.
TöölĂ€hetus - tööandjal on Ă”igus lĂ€hetada töötaja tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks vĂ€ljapoole TL-ga mÀÀratud töö tegemise asukohta kuni 30 jĂ€rjestikuseks kalendripĂ€evaks.

Tarbijateenusteks on sellised teenused, mille pakkumine toimub tasu eest ning mille sisuks on vallasasja valmistamine vÔi muud liiki töö tegemine tarbija (tellija) tellimuse alusel.
Tellimuste vÀhenemine on ajutine. Osalise tööaja kehtestamist vÔib osaliselt tasustavale puhuksele saatmisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette vÀhemalt 2 nÀdalat.
Termini mahus ehk faktilisest ekstensioonist vĂ”i pĂ”himĂ”ttelisest vĂ”imalikkusest, mitu objekti saab ĂŒldse vastava termini mahtu kuuluda ehk siis potentsiaalsest ekstensioonist.

Tsk - 1969. a TsK34 § 561 lg 1 alusel vÔivad pÀrimisele kutsutud pÀrijad paluda pÀrandi avanemise koha notariaalkontorit anda vÀlja tunnistus pÀrimisÔiguse kohta.
TĂ€itmisel on liisinguvĂ”tja liisinguandja esindaja, mis tĂ€hendab, et vastuvĂ”tmiskohustuse rikkumise korral vastutab eseme mĂŒĂŒja ees liisinguandja, mitte aga liisinguvĂ”tja.
TÀpsustav sÀte on § 1049, mille kohaselt teise isiku majandus-vÔi kutsetegevuse tÀielik vÔi osaline seiskamine kui see toimus Ôigusvastase Àhvarduse, boikoti vÔi muul viisil.

Tööandja on kohustatud enne TL sÔlmimist esindama taotluse, milles tuleb esitada andmed alaealise töö tegemise kohta, töökohustuse, vanuse ja kooli kohustuslikkuse kohta.
TöölĂ€hetus on tööandja poolt töötaja lĂ€hetamine kindlaks mÀÀratud ajavahemikus tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmisele vĂ€ljapoole töölepinguga mÀÀratud töö tegemise asukohta.
TöövĂ”tja on kohustatud kandma kohustuse tĂ€itmisega seotud kulud, ennekĂ”ike on töövĂ”tja kohustatud kandma kĂ”iki neid kulutusi, mis on seotud asja ĂŒleandmisega tellijale.

TööÔigus 1800 - 1914 Feodaalse korra lagunemise ja industrialiseerimisega muutus olukord Euroopas ning tekkisid töösuhted tööandja ja töövÔtja vahel, mis erinesid keskajast.
Tahtlus tĂ€hendab Ă”igusvastase tagajĂ€rje soovimist vĂ”lasuhte tekkimisel, tĂ€itmisel vĂ”i lĂ”petamisel (VÕS § 104 lg 5). Eristatakse otsest tahtlust ja kaudset tahtlust.
TarbijalemĂŒĂŒk on VÕS § 208 lg 4 jĂ€rgi asja mĂŒĂŒk mĂŒĂŒgilepingu alusel, mille puhul tarbijale mĂŒĂŒb vallasasja mĂŒĂŒja, kes sĂ”lmib lepingu oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses.

Turumajandus – kaupade ja teenuste vahetamine – lepingud kui paindlik ja ratsionaalne vahend tagamaks ratsionaalset kĂ€itumist turul- selleks vajalik, et lepinguid austataks.
TĂ”lgendusreegel on seejuures ĂŒhingu kasuks, s.t loetakse, et mitterahaline sissemakse antakse ĂŒhingu omandisse, kui ĂŒhingulepinguga ei ole ette nĂ€htud, et see antakse kasutusse.
Töösuhetes on töötajal oluline oma elu planeerida (laste koolivaheaeg, maja, auto laen jne)ning seetĂ”ttu on TL ĂŒks olulisemaid tingimusi töösuhete stabiilsuse pĂ”himĂ”te.

Tarkvara on tavaliselt kirjutatud kÔrgetasemelises programmeerimiskeeles, mida on inimestel lihtsam ja tÔhusam kasutada (sarnaneb rohkem loomuliku keelega) kui masinkeelt.
Teises peatĂŒkis on palju mĂ”jutatud Richard Hookeri teosest The Laws of Ecclesiastical Polity (1594), mistĂ”ttu on ka arusaamine loomuseisundist ja inimloomusest palju positiivsem.
Tuntumad skeptikutest on Platoni akadeemia filosoofid Arkesilaos (315-241 eKr) ja Karneades (214-129 eKr) ning hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos (1 saj eKr) ja Agrippa (1-2 saj).

Tööandja on kohustatud streigist vĂ”i töösulust informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevĂ”tteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu ĂŒldsust.
Töölepingust taganemine on keelatud. Töölepingu lĂ”ppemine ĂŒlesĂŒtlemisega Tööandjal ja töötajal on Ă”igus tööleping ĂŒles öelda ĂŒksnes kĂ€esolevas seaduses sĂ€testatud alustel.
Töötasu - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, vÔi mis tuleneb seadusest vÔi muust Ôigusaktist (kollektiivleping). Lepitakse kokku töölepingu sÔlmimisel.

TeisisĂ”nu - obligatsioon on Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teiselt vĂ”i teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist.
Tolliprotseduurideks on kauba suunamine tolliprotseduurile, kauba paigutamine vabalattu, kauba reeksport ĂŒhenduse tolliterritooriumilt, kauba hĂ€vitamine ja kauba loovutamine riigile.
Tsiviilkohtumenetluse ĂŒlesanne - menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ĂŒlesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja Ă”igesti, mĂ”istliku aja jooksul ja vĂ”imalikult vĂ€ikeste kuludega.

TĂ€naseks pĂ€evaks on eri sĂŒsteemid ĂŒksteist aga niivĂ”rd palju mĂ”jutanud, et tĂ”enĂ€oliselt pĂ€ris puhast ja algupĂ€rast prokuratuurisĂŒsteemi ei ole enam ĂŒheski Euroopa riigis.
TöövĂ”tuleping – töövĂ”tja kohustub ĂŒle andma töö ja on Ă”igustatud nĂ”udma tasu selle eest, tööandja Ă”igustatud nĂ”udma töö ĂŒleandmist ja on kohustatud maksma tasu.
Teokoosseis – olemasolu eelduseks n rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tĂ”lgendamine peab olema Ă”ige.

Terminite mahud on ĂŒhendatavad, sest leidub kriteerium (tunnus vĂ”i komplekt korraga omistatavaid tunnuseid) kummagi termini mahu iga objekti kuulumiseks nende ĂŒhendatud mahtu.
Territoriaalne kogukond on territooriumiga seotud inimkooslus, mille Ôiguslikuks vormiks on territoriaalkorporatsioon ja mille juriidiliseks isikuks on esinduskogu (jÀrgmine Slaid 17).
Tingiv - kategoorilistes sĂŒllogismides tingiva vĂ€ite asendamine materiaalse implikatsiooniga ei muuda kehtivaid arutlusi kehtetuks ning kehtetuid arutlusi kehtivateks.

TsiviilĂ”iguse jĂ€rgi on isikul hagiĂ”igus –Ôigus kohtu pool epöörduda  Ediktiga kujundatud Ă”iguse puhul, on isikul Ă”igus seepĂ€rast, et talle on vĂ”imaldatud hagi esitamine.
Tööalane koolitus - vĂ”imaldab kutse-, ameti- ja/vĂ”i erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja tĂ€iendamist, samuti ĂŒmberĂ”pet kas töökohas vĂ”i koolitusasutuses.
TööÔigus on Ôigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sÔltuva töö tegemisel tööandja

Tagatis - tÀhtsaim vorm on pandiÔigus Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tÔestatud kokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu.
Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja mĂŒĂŒk, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriĂ”iguse ja muude Ă”igusaktidega.
Tegutsemiseks on vaja kompleksluba, nĂ€iteks elektri, soojuse, kĂŒtuse ja koksi tootmine; metallide tootmine ja töötlemine; keemiatööstus; jÀÀtmekĂ€itlus; loomakasvatus.

Teleoloogiline ehk eesmÀrgipÔhine tÔlgendamine, siin pööratakse tÀhelepanu reegli vÔi printsiibi mÔtte ja eesmÀrgi leidmisele, jÀttes sÔnade tÀhenduse tahaplaanile.
TeovĂ”ime piiratus on tingitud kas lapseealisusest vĂ”i puudustest tervises (TsÜS § 8). Eestkoste peab tagama piiratud teovĂ”imega isiku Ă”igusvĂ”ime (TsÜS § 7) realiseerimise.
Toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmÀrgid on pidurdada rahvastiku vÀhenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positiivne iive.

TĂ€ielik praak on töö vĂ”i toodang, mis ei kĂ”lba ĂŒldse kasutamiseks ettenĂ€htud otstarbel ja mida pole vĂ”imalik vĂ”i majanduslikult otstarbekas kasutamiskĂ”lblikuks muuta.
Tööandja – sotsmaks 33 %, töötuskindlustusmakse 0,8 %. Töötaja – tulumaks 20 %, töötuskindlustusmakse 1,6 %. Kohustuslik kogumispensioni makse töötajal - 2 %.
Tööstusomand on ĂŒldine mĂ”iste, mis hĂ”lmab endas Ă”igusi kaubamĂ€rgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tĂ€hisele ning mikrolĂŒlituse topoloogiale.

TĂŒhine on ka tĂ€itemenetluses, hagi tagamiseks vĂ”i pankrotihalduri poolt tehtud kĂ€sutus, mis vĂ€listab vĂ”i piirab tingimusega seotud Ă”igusliku tagajĂ€rje saabumist.
TĂŒĂŒptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sĂ”lmimise viisist tulenevalt vĂ”is nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli vĂ”imalus nende sisust teada saada.
Teatud juhtudel on aga paratamatu, et pÔhiseaduses sÀtestatud Ôigust tulenevalt selle olemusest saab kasutada ainult siis, kui on olemas mingi pÔhiseadust sÀtestav seadus.

Tegutsemises tĂ€hendab seda, et Ă”iguskaitseasutuste moodustamine, ĂŒlesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes Ă”igusaktides sĂ€testatud korras.