Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis
Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja
Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainul ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru. Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku.
Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. · Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru · Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist
· Kahesilindriline õliamortisaator · Kahesilindriline gaasamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimuses silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskentatud, sest siingi silindrid üksteise sees. · Ühesilindriline gaasamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasamoritsaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline gaasamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse:
Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles. Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja konstrueeris kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist. Watt'i mootor kasutas 75% vähem süsi kui Newcomen'i oma ja seda oli odavam jooksutada. Watt jätkas oma mootori arendamist, muutes selle tööstusmasinate jaoks sobivaks. See andis tehastele võimaluse paikneda ümber jõgede äärest, ning arendada industriaalrevolutsiooni kiirust. Newcomen'i ja Watt'i varajased mootorid olid "atmosfäärilised", mis tähendab et need
Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm
3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor:
asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid Pidurid põrisevad Üks piduriklots või töösilinder kinni jäänud, pidurimehhanism puhastamata. Pilet 16. 1. Akupatarei hooldus Hoida aku pealt puhas ja kuiv, kontrollida, et elektrolüüdi tase ulatuks alati üle plaatide ning korkide tuulutusavad ei ummistuks. 2. Sõidupiduri kontroll Inimtühjal platsil järsk pidurdamine 40 km/h juures, piduri vajutamine, et see ei vajuks läbi ja ei oleks liiga vetruv ning sõiduajal kerge pidurdamine ja vaatamine, et pidurid pidurdaksid ühtlaselt ja kõik. Pilet 17. 1. Generaatori rikked
Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani...
Hüdrauliline ajam Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Joonis 17:Siduri hüdrauliline ajam. 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4. siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6. õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9. tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12. ühendusstutser. 13 Tööolukorras on vedavad ja veetavad kettad jõuga P kokku surutud. Siduri lahutamiseks tõmmatakse suruketas kaugemale. Selleks peab juht rakendama pedaalile P jõudu Pn Pn = ia Ajami ülekandearv (ia) sõltub hoobade 1, 2 ja 3 õlgade a, b, c, d, e ning f vahekorrast ja määrab kindlaks pedaali käigu L.
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel 2.3.1 Lintpidur Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru. Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist
Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest
reguleerimine süsteemis vaid kolvi liikumiseks vajalik rõhk. Seega tekib vähem soojust ja Sellise reguleerimisviisi korral paikneb töörõhk saavutab maksimaalse taseme vooluhulka reguleeriv ventiil 1 vaid silindri jõudmisel piirasendisse. tagasivooluahelas töösilindri 2 ja reservuaari vahel (sele 9.20). Selline reguleerimisviis on sobiv süsteemidele, kus töösilinder töötab tõmbele, tagades kolvi 2 liikumise kiiremini kui seda võimaldaks pumba vooluhulk. Lisaks sellele juhitakse vooluhulga regu- leerimisel tekkiv soojus reservuaari. Selle reguleerimisviisi puuduseks on see, Sele 9.21 Vooluhulga paralleelne et ka siin tuleb rõhupiiraja reguleerida reguleerimine maksimaalsele vajalikule töörõhule. Kolvi liikumisel ilma koormuseta mõjub Kolme liiteavaga vooluhulka reguleeriv
Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis
vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist, õlitorustikust ja töösilindritest. Pumbaga süsteemid kuuluvad kah juhtimisgruppi ning koosnevad : õlipaagist, hüdropumbast,tagasilaskeklapist, kaitseklapist, hüdroakumulaatorist,hü.jagajast,drosselist,
ümber klotsid saavad pöörduda. Kummagi klotsi ots toetub vastu töösilindri kolbi. Töösilindri ülesanne on liigutada klotse. Tagaratta pidurisilindris on kaks kolbi, mille vahel asub pidurivedelik. Kolbe tihendavad kummimansetid. Kui piduriajam tekitab vedelikus rõhu, surutakse kolvid teineteisest eemale. Tagaratta piduri klotse saab sõiduautol liigutada ka seisupiduri ajamiga. Esiratta trummelpidur võib olla ehitatud nii, et kummalgi klotsil on eraldi ühe kolviga töösilinder. Pidurduse tõhusus sõltub klotsidest ja neile rakendatavast jõust. Samuti on oluline, et kõigi rataste pidurdamine algaks üheaegselt. Selleks peavad klotsid paiknema trumlist võrdsel kaugusel. Töösilinder võib olla isereguleeruv. Pilu tagamiseks võivad kilbi küljes olla ekstsentrikud, mis ei lase klotse trumlist liiga palju eemale nihkuda. Pilu saab reguleerida ekstsentrikute pööramisega. Ketaspidurid on trummelpiduritest mitmeti paremad: peatavad rattaid võrdse jõuga, ei
Kui auto seisab, siis vedruaku rakendab seisupiduri, ehk selle vedru jõul lükatakse pidurid peale. Seisupidur vabastatakse kui vedruakusse lastakse sisse suruõhk, ja vedru surutakse kokku.sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Membraani purunemine Pidurikamber ei tööta Kontrollida kas tõukurvarras pidurdusel väljub pidurikambrist või mitte
Kaksiksilinder võtab vastu tagasiside signaali rataste pööramise hüdrosilindrilt ja annab selle edasi jaoturikorpusele. Jaotur jagab surve all olevat õli vastavalt rooliratta pööramisele, see aga juhib pööramise hüdrosilindrilt ja esirattad pöörduvad vastavalt sellele. 31. Teehöövli CG-18 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Kuul, veosilla korpus, pooltelg, vaheketas, lülituskiil, kokkusuruja, töösilinder, lamellkeras ehk hõõrdeketas, metallketas, sisemine vaherõngas. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised, õlivanniga, mitmekettalised piduripaketid. Välimised piduripaketid on ühendatud esimese pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse rõhuakudesse. Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse
väikese õhurõhu tõttu ja torustike võimalik kinnikülmumine madalatel temperatuuridel tingituna süsteemi jäänud niiskusest, töö ebatäpsus. Eelised sujuv lülitus võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda. Hüdrojuhtimissüsteemid: jagatakse pumbaga ja pumbata süsteemideks. Pumbata süsteemis on kaks silindrit juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid.
Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri töötamine pidurdamisel, C lintpidur on vaba 1 kolvi varras, 2 töösilinder, 3 automaatkäigukasti veetav võll, 4 piduri lint, 5 siduri trummel, 6 automaatkäigukasti vedav võll 3.4. Vabakäigusidur Vabakäigusiduri ülesanne on võimaldada planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vabakäigusidureid: rull- ja nukksidur. Nende ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab joonis 17. Kui näiteks vabakäigu rullsiduri vedavaks osaks on tema välisvõru (1) ja ta
on tal ka sama palju dedvudseadmeid nii ahtris kui vööris. Harilikult paiknevad dedvudseadmed allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel diametraalasendis jäigalt kinnitatuna. Pardas paikneva kahe sõuvõlli korral kasutatakse sõuvõlli väljundis nn. mortiiri. Mortiir on lühike terastoru, mis on äärikute abil kinnitatud põiki vaheseina flooride ja kereplaadistuse külge. Toru sisse on pressitud pronksist või muust antikorrosioonimaterjalist töösilinder. Dedvudseadmete ülesanne on vastu võtta sõuvõlli ja sõukruvi staatilised ja dünaamilised koormused ja kindlustada merevee mittetungimine laeva sisemusse. Täävtorusse pressitud liuglaagrite määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn. mitte-metalseid laagreid ,kus laagripuksi sisepinda kattev antifriktsioonmaterjal on bakaut ( Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere
Ehituselt jagunevad amortisaatorid: 1) Kahesilindriline õliamortisaator 2) Kahesilndriline gaasiamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimises silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskendatud, sest siingi silindrid üksteise sees. 3) Ühesilndriline gaasiamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasiamortisaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on jäigem kui kahesilindriline gaasiamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse:
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt, vaakumkamber, vaakumi torustik, vaakumkraan. 45. Pidurite hüdroajam: ajami põhiosad ja talitlus; hüdroajami efektiivsust suurendavad seadmed: vaakumvõimendi, pidurdusjõu regulaator, kahekontuuriline ajam Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem on sarnane mehhaanilise ajamiga piduritele, ainult et siin asendavad hoovastikku piduri peasilinder, piduritoru, töösilinder ja pidurivedelik, mis täidab süsteemi ja on töötavaks kehaks. 46. Pidurite pneumoajam: pneumoajami toiteharu ja selle seadmed (kompressor, rõhuregulaator, kaitseklapid jt.), pneumoajami põhiharude seadmed (otse- ja pöördtoimega järgivmehhanismid (pidurikraanid), pidurikambrid jt.) 47. Pneumopidurite efektiivsust suurendavad seadmed: pidurdusjõu regulaator, rõhupiirik, kiirendusklapp jt. 48. ABS pidurisüsteemid: ABS pidurite otstarve ja üldehitus. ABS pidurisüsteemi tööpõhimõte
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
K = 0,02...0,04 P, kus: K lävimisjõud (N); P haagise kaal (arvutuses 10×G, kus G on haagise täismass kgs). Kontrollimine: vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma, vaba ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 416. Piduritorustik Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda; 2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi; 3) plast ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 417
Pinnase töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Hüdrovasarad käitatakse ekskavaatori hüdrosüsteemi pumbaga. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Viimastel löögiosa tõstetakse üles rõhu all oleva töövedelikuga. Selle ajal surutakse kokku õhk või õli vastavas akumulaatoris. Liikumine alla toimub oma massi ning akumulaatorisse kogutud töövedeliku või suruõhu energia mõjul. Hüdroakumulaatoriga vasar koosneb töösilinder koos jaoturiga, hüdroakumulaatorist, korpusest milles liigub löögiosa ja mille külge kinnitub töövahend. Kopad Toodetakse erineva otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne Hüdraulilised greiferkopad leiavad peamist kasutust sadamates ja terminalides puisteainete (puiduhake, graanulid, vili, lahtised väetised, killustik jne) laadimistöödel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
