Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2, eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.
Kordamine Geograafia eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
Kasvuhooneefekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas co2 – Süsihappegaasi kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfäärirõhust. Atmosfäärirõhul sublimeerub temperatuuril -78 °C. Kõrgematel rõhkudel ta sulab, kriitiline punkt on 31 °C ja 73 atm. Tekib - Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel.
Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2  eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%)  tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%)  eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi trump on taielik puhtus - süsihappegaasist ei jää pärast kustuti kasutamist üldjuhul mingeid jälgi ega kahjustusi, mis on eriti oluline näiteks serveriruumides, juhtimiskeskustes, telefonikeskjaamades, diagnostikakeskustes ja mujal, kuhu vee, vahu või pulbri laskmine mõjuks hukatuslikult.
Tuleoht
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas e. süsinikdioksiid • Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%) • Tekib metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse (11%) • Eraldub lubja tootmisel (2%) On tõusnud õhu ruumalas eelmise sajandi 0.028%-lt protsendilt 0.036%-ni.
10. KLASSI GEOGRAAFIA
Vote UP
1
Vote DOWN
Süsihappegaas on jääkaine, millest keha välja hingamise teel lahti üritab saada.
Karastusjoogid
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud.
MAATEADUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest.
Kasvuhooneefekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi hulk - hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist
Fotosüntees. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on üks tuntumaid mittemetallioksiide, mis tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagunemisel, käärimisel, mädanemisel ja kõdunemisel.
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi sisaldus on kõrge kevadel ja sügisel, kuna tingimused orgaanilise aine lagunemiseks on mullas soodsad (küllalt niiskust ja soodne temperatuur), kuid fotosüntees ei ole veel (enam) maksimaalne.
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
S�SINIKURINGE
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi.
Keemia Vee karedus, ehitusmaterjalide tekkimine ja keskkonna probleemid
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - 0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus.
Atmosfääri kihid
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasil on kosmetoloogias kasutamise staaži nüüdseks üle 10 aasta. Selle aja jooksul on Euroopas ja Lõuna-Ameerikas tehtud protseduure rohkem kui 30 000 patsiendile.
ILUSÜSTID
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil
Geograafia kt kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist.
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi sisaldus on praegu ligi veerandi võrra (380 miljondikku ehk ppm-i) suurem, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga (280 ppm), ja on viimase 160 000 aasta suurim.
Referaat Globaliseerumine
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on kaheaatomiline gaas, mille CO2 molekul laguneb kaares 2CO2 ->2CO + O2 Süsinikoksiidiks ja hapnikuks ja edasi 2CO -> 2C+O süsinikuks ja hapnikuks.
Üldiselt keevitamisest
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on samuti lahustunud vees ja põhjustab terve rea keemilisi protsesse, mis on eelkõige seotud süsinikuringega, fotosünteesiga ja vee happelisusega.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - tekib fosiilsete kütuste põlemisel, hingamise tagajärjel ja vulkaanide pursetest, neelab soojuskiirgust, põhustab kliima soojenemist.
Fäärid
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt.
Referaat Globaliseerumine
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (sümbol CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - 0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust
Atmosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on kasvuhoone gaas mida on kõige rohkem (55%). Kui tuleb liiga palju UV kiirgust läbi osooni kihi, siis tekitab see nahavähki.
Süsihappegaas, CO2
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas – üks kasvuhoone-gaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab hinnanguliselt 11% globaalsest CO2 saastest.
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul.
Anatoomia ja füsioloogia KT I
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel
Mis on kasvuhooneefekt?
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks.
Atmosfäär ja osoon
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest ehk geisritest.
S�SINIKURINGE
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.
Atmosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi kogused on juba muutunud hingamisprotsessi kõrval arvestatavaks komponendiks Maa süsiniku- ja hapnikuringes.
Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaaskustuti - sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on aga jääkprodukt, mis difundeerub mitokondritest välja (CO2 meie välja hingatavas õhus).
Bioloogia: Aine-ja energiavahetus
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt.
Globaalne soojenemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma.
Käitumine tulekahju korral
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub: fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel.
KLIIMAMUUTUSED loeng
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust.
S�SINIKURINGE
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus.
Keemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - 0,03%) *Väljahingamisel vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad.
Hingamiselundkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil.
Keemia ja elukeskkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas – 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele
Atmosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkproduks ja difundeerub mitokondritest välja.
Konspekt aine- ja energiavahetusest
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - vaja orgaanilise aine tootmiseks -glükoos laguneb süsihappegaasiks
Bioloogia mõisted eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on ohtlikud, siis võiks ju neid ka energia tootmiseks ära kasutada.
Taaskasutusvõimalused ja materjalid. Loodusressursside säästlikkus.
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik.
Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on süsiniku stabiilseim oksiid.
Oksiidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on üks peamisi inimese poolt tekitatavaid reogaase.
Hoonete konstruktsioonid - kliima
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi pinge on kudedes tunduvalt suurem kui kudede kapilaarides.
Exami küsimused 2005
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on kolmeaatomiliste kuivade gaaside üks komponent.
Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel
9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on värvuseta, lõhnata ja hapuka maitsega gaas.
Referaat \"Hapnik\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi problemaatika on tänaseks paisunud globaalseks mõistatuseks.
Loodus ei andesta vigu
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaaso - lämmastiku segus aga ligi kolm korda kauem.
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on hingamiskeskuse spetsiifiline ärritaja.
Hingamiselundkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaasi allikas on ka sõnnik ja põhk nende lagunemisel.
Teadmised kurgi kasvatamisest
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt.
Bioloogia KT kordamine: aine- ja energiavahetus
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas – углекислый газ
Keevitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas - KASVUHOONEEFEKTI PÕHJUSTAJA
Süsihappegaas
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on üldiselt inimesele ohutu.
Auto hooldamine iseseisevtöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on ainevahetuse lõppsaadus.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas on kiirguslikult aktiivne.
Meteoroloogia ja klimatoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

sibiu - imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid suurendas ta võlu ja veetlust.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun