Enne majanduslikult kasumlike pooljuhtide väljatöötamist oli mootori pöörlemiskiirust keeruline muuta ja asünkroonmootoreid kasutati peamiselt kindla kiirusega rakendustes. Kuna asünkroonmootoril ei ole harju ja selle kiirust on lihtne muuta, asendatakse tänapäeval paljud alalisvoolumootorid asünkroonmootorite ja juurdekuuluvate inverteritega. 1.3.Sünkroonmootor Sünkroonmootor on vahelduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev
3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste
primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17. Sünkroonmootori tööpõhimõte (lk 267) Sünkroonmootor koosneb välisest ja sisemisest väljapoolustega õhupiluga eraldatud magnetsüsteemist. Mõlemad süsteemid pöörlevad ühise telje ümber, kusjuures sisemine asetseb võllil. Rakendades välisele magnetsüsteemile pöördemomenti M, hakkab see pöörlema ja tekib pöördväli, mis on sarnane staatorimähises tekinud magnetilise pöörväljaga, kui see mähis on ühendatud 3f voolu võrguga
spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor, kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub 5 6 TÖÖPÕHIMÕTE Sünkroonmootori staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog, mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi. Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste
uue mõiste, mida ma varasemalt ei teadnud. Samuti sain selgemaks, mis alaliigid elektrimootoril on, ja milleks neid kasutatakse ning mida need endast kujutavad. Referaat antud teema kohta täiendas minu teadmisi mitmekordselt. Minu referaadist võib leida kõike elektrimootori ja selle alaliikide kohta. Referaati koostades sain ka aru mootori olulisusest seadmetes. 6 Lisad Sellel joonisel on näha Sünkroonmootori tunnusjoon. Esimesel on näha, millline on sünkroontalitluses ja teisel käivitamise käigus. Sünkroonmootori ehituse joonis, mis on koos väljepoolustega (vasakul) ja peitepoolustega (paremal). 7 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimootor http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_3.html https://et.wikipedia.org/wiki/Universaalmootor https://et.wikipedia.org/wiki/Harjavaba_alalisvoolumootor
7)vahelduvoolu mootor Vahelduvvoolumootorid. Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste.
o pumpade käivituse sujuvat juhtimist ja o hüdraulilise löögi vältimist torustikes juhitava pidurdusrambi abil. Sünkroonmootor Sünkroonmootori põhiline omadus on rangelt püsiv nurkkiirus, mis sõltub ainult pooluspaaride arvust ja võrgupinge sagedusest. Sünkroonmootor käivitatakse asünkroonselt. Nurkkiirusel (0,95...0,98) lülitatakse ergutusmähisesse alalisvool ja mootor läheb sünkronismi. Sünkroonmootori nurkkiirus kõigub keskmise sünkroonkiiruse ümber. Põhimõtteliselt on sünkroonmootori juures võimalikud kõik kolm pidurdusviisi: Rekuperatiivpidurdus ehk generaatorpidurdusel muutub mootor generaatoriks. Praktiliselt leiab see kasutamist veomootorites. Väga harva kasutatakse vastulülituspidurdust, kuna tekivad suured voolud. Reaalselt kasutatakse dünaamilist pidurdust, kus staatorimähis ühendatakse takistitega
Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel-talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon-mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5). Ergutamata sünkroonmootor ühendatakse 3f võrku. Staatori
reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega. Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20...30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1... 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab. Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus. Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse
Kütuse element Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektrimootoriks on kontaktivaba 90 kW sünkroonmootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektriajami - sünkroonmootori - elektrooniline juhtplokk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektrienergia akumulaatorina kasutusel nikkel-metallhüdriidaku Click to edit Master text styles
minimaalne pooluse kohal · Peitpooluste puhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses · Väljepoolustega masin võib töötada ka ilma ergutusmähiseta (k.a. püsimagnetid), sest staatori magnetväli haarab rootori poolused kaasa ning ,,hoiab" neid staatori välja suhtes väikseima magnetilise takistusega asendis 17 · Sel juhul on tegemist reaktiivse sünkroonmootori ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on:
mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. 26 Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste.
vahega:P kus P1=3*U1I1cos1; on piirides (75...85)% P1 P1 8.Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus 23.Töömasinate mehaanilised tunnusjooned- sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne kuni tekib kinnine käivitusmähis, mis võimaldab nn. asünkroonset käivitust: liinilülitiga L lülitatakse staatorimähis kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Liinipinge on kolmefaasilisele pingele
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
Cosφ parandamiseks on 2 võimalust: 1) koormata töökodade elektrimootoreid täisvõimsusega, vältida tühijookse ja alakoormatust; 2) rööbiti mootoritega ühendada sobiva mahtuvusega kondensaatoreipatareid, mille mahtuvusvool kompentseerib kas osaliselt või täielikult mootorite induktiivvooli ja vabastab sellest toiteallikad ning ülakandeliinid. 24.Kolmefaasilise emj saamine vahelduvvoolugeneraatoris ja selle omadusi Kolmefaasilist emj saab sünkroonmootori abil ning sellega on võimalus tekitada elektromagnetvälja. Kolmefaasiliseks vahelduvvoolusüsteemiks nim süsteemi kolmest ühefaasilisest voolust, mida tekitanud 3 emj on ühesuguse amplituudi ja sagedusega, kuid nihutatud 1200 või 1/3 perioodi võrra. Kolmefaasilise emj põhiomadus: kolmefaasiline süsteem on taskaalustatud, mis tähendab, et igal hetkel nende emj hetkväärtuste summa on 0. see tähendab: e a+eb+ec=0 ehk Σe=0. puuduseks on suur juhtmete arv generaatori ja tarvitite vahel
Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega. Juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavaid tingmärke on kujutatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.1 Elektriajamite juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavad tingmärgid
ühendamisel rootorimähisesse polariseerub rootor sarnaselt püsimagnetile. Sünkroonmootorid on masinad, mille staatori ja rootori magnetväli pöörlevad sünkroonselt nurksagedusega = 0 või 1 = 12, nagu näitab valem (5.6). Pöörlev magnetväli tekitatakse staatori mähiste spetsiaalse ruumilise paigutusega ja kolmefaasilise süsteemi voolude järgnevusega. Rootorimähise poolt tekitatud magnetvoog lõikab staatorimähiseid ja tekitab vastuelektromotoorjõu, mis muudab sünkroonmootori asünkroonmootorist märkimisväärselt erinevaks, seetõttu et asünkroonmootori koormamisel tekib erinevus rootori ja magnetvälja pöörlemiskiiruste vahel. Rootori poolused on staatori magnetvälja suhtes nihutatud seda nurka nimetatakse rootori nihkenurgaks 12. Joonisel 5.14, a on näidatud sünkroonmootori vektordiagramm, kus ristkoordinaadid x,y on seotud rootori koordinaatidega d,q ja 2 = 12 = const. Mootor võib arendada vastuelektromotoorjõudu, mis on väiksem või suurem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
