Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. P...
Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun
1. Martin, kas sulle meeldib elada Eestis? Meeldib, Sergei. Ma ju sündisin siin. Mina sündisin ka. Aga mulle tundub, et ma hakkan õppima, elama ja töötama, näiteks, Rootsis. Aga tulen ka kodu külla. Kuid mina tahan siin õppida ja elada. Ning külastamisel tuleksin sinu juurde. Võib? Muidugi. Siis saad sina rääkida, mis Eestis uut on. 2. Lisa, kas sa armastad reisida? Väga armastan, Regina. Aga sulle? Mina ka. Suvel olin Hispaanias. Mulle meeldis seal väga. Tahan sinna minna. Nii et, võid tulevikus sinna elama minna?
Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist
Tallinna Arte Gümnaasium Minu esimesed kuus aastat Essee Gregor Kutateladze 10.T Juhendaja : Mikk Salm Tallinn 2020 Mina, Gregor Kutateladze sündisin 7. veebruaril 2005. a. Ma olin oma vanemate esimene laps ja samuti vanavanemate esimene lapselaps ning vanavanavanemate esimene lapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis.
Essee MINA Mu nimi on Eveliis. Ma olen 13.a. Ma sündisin 28.08.2000. Ma elan Puiga külas Järve tänaval. Ma olen sõbralik, vahel ülbe ja naljakas. Mul on rohekad- pruunid silmad ja pruunid õlgadeni juuksed. Mulle meeldib tantsida. Mu toredasse perekonda kuuluvad ema Maigi, isa Elek, vend Elek, 2 õde Marleen ja Kätriin. Ma õpin Puiga Põhikoolis 7.klassis. Suurena tahan ma saada kokaks.
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas.
Ravic Sündisin Saksamaal, kust humaanse mõtteviisi pooldajana õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas tein...
"Miks on vaja uurida eesti ajalugu maailmaajaloo kõrval?" Maailma kui ka Eesti ajalugu ja kultuur peab teadma iga ennast lugupidev inimene.Eesti ajalugu saab rääkida meile sellest,kuidas ajaloo jooksul levisid inimesed Eesti territoriumil.Maailma ajaluga aga annab teada kogu mineviku sündmusest,mis ja millal maailmas juhtus.Miks siis me peame tundma Eesti ajalugu? Mulle ,nagu inimesele, kes elab Eestis on väga huvitav Eesti ajalugu,sest mina sündisin Tallinnas , elan siin ja austan selle riike seadusi,kombed ja traditsioone.Meile Eestlastele on vaja teada Eesti ajaloot selleks ,et teada näiteks Eesti pühat.Selleks ,et pidutsema peot on vaja teada kust tuleb see pidu,mis sündmustega on see seotud,miks me ültse seda pidutseme. Maailma ajalooga on aga lihtsem ,seda me peame teadma ,seeleks ,et saada aru miks saa elad praegu ,kuidas elasid sinu vanemad ,vana-vanemad,selleks ,et teada kust me nagu inimesed tulime selle maailma
? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiumis. ? . 13. Mitmendas klassis te õpite? Ma õpin 10. meedia-, tehnoloogia-, spordiklassis. ? , , . 14. Millal te sündisite? Ma sündisin jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris. ? / , , , , , , , , , , , . 15. Millal on teie sünnipäev? Minu sünnipäev on... ? , , , . 16. Tere tulemast! ! 17. Jätke, palun, oma kontaktandmed. , , . 18. Kuidas te välja näete? Mul on ...(2)...juuksed, ...silmad. Olen pikka, keskmist, lühikest kasvu. ? / / , /// . , , () . 19. Milline on teie iseloom
tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks täiuslikuks perfektse keha ja vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu võttis mult võime armuda kõigesse mida näen põleda ihast iga uuwe asja järele ÜKS MÕTE ma olen 24 h ööpäevas inimene juba paljalt selle eest võiks mulle tasuta raha anda tüdind ootamast bussi taksot
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks
See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha võime paista väikesed ning nõrgad, kuid tegelikult oleme suured ning võimsad. Võimsad oleme ka muusikas. Saanud erinevaid auhindu üle kogu maailma. Ja muidugi pannud kinni ka eurovisiooni. Kõik need laulu- ja tantsupeod. Kõik need panevad ju mõtlema, et on mille üle uhke olla. Eesti- vapustava looduse, ilusa hääle ning tugeva iseloomuga. Siin ma sündisin, siin ma kasvan, siin tahan ka suura. Eestimaa, armastan sind!
Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris. 24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14
NAPOLEON Markus Ohtla Mina Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte sündisin 15. augustil 1769 aastal ja surin 5. mail 1821 Saint Helena saarel. Ma olin Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ma valitsesin Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Ma olin ka konsul ning hiljem esimene konsul. Ma olin ka 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline
Kaitsekõne ``Kuningas Oidipus`` Ma sündisin kuningas Laiose ja tema naise Iokaste lapsena.Enne minu sündi oli aga Laiosele ennustatud ,et ükskord oma poeg ta tapab .Seepärast lasigi ta mind kinni siduda ja kuristikku visata.Siiski olen ma veel elus.Sest milles mina süüdi olen see oli ju kõigest ennustus ,kuid mees kellele anti ülesanne mind tappa,oli hea südamega.Ta andis mind ühele tavalisele töömehel,kes kasvatas mu üles nagu oma poja.tema naist teadsin ma endale emaks olevat.
Millises Eestis ma tahan elada? Praegune Eesti erineb paljugi sellest, milline see oli ajal, mil ma sündisin. Eesti on suurel moel muutunud ning pidevalt uute oluliste muutuste keskel. Eestit on tabanud majanduslangus nagu ka mitmeid teisi Euroopa riike. Tööpakkumisi on vähe ning suur osa inimestest on töötud. Järjest rohkem kodanikke registreerib end Eesti Töötukassasse, et saada töötu abiraha, olgugi, et see summa pole suur. Maakohtades suletakse koole ning lasteaedu, õpilasi maakoolides jääb aina vähemaks tean mitut lasteaeda, mis on suletud või hoopis ümber muudetud
..) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Ei olnud, kuid vanal ajal oli ikka vaesus ja kadedus rikaste üle! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid sellepärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage! Vastaja: Ei oleks pidanud saama, sest nad elasid siis Venemaal ja mina alles sündisin Eestis. C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Ei. C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Millistelt isikutelt on teie vanemad kuidagi kannatada saanud: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Jah, osadelt saime: Jossif Stalin ja Adolf Hitler. (C.1. C.2.- COCO Chanelli küsimused!)
Füüsikas kasutatakse üldmudeleid. Nendeks mudeliteks on füüsikalised suurused. Igapäeva elust käivad läbi paljud füüsikalised mudelid. Keha on aineline objekt, mida on võimalik oma silmaga näha. Kehadeks on näiteks inimene, loom või pall, millega mängitakse. Keha omadus on see et seda on võimalik igat pidi uurida, sest see on nähtav. Keha saab iseloomustada paljude füüsikaliste suurustega: pikkus, kaal jne. näiteks kui ma sündisin , siis mind kaaluti ja mõõdeti, isegi nüüd suurena arsti juures käies teevad nad seda, et näha milline on mu areng. Väli on mitteaineline objekt, mis mõjutab kehasid ning omab energiat. Väli on lõputu ning seda ei ole näha. Kõige tuntumaks on gravitatsiooniväli, mis näitab et kõigile kehadele mõjub raskusjõud. Tänu sellele kukub puu otsast näiteks õun maha mitte ei lenda õhku. Nähtused on aine ja välja objektide muutused. Nähtusi on võimalik näha ja kirjeldada.
James cook Ma sündisin 27. oktoobril Yorkshire, Martonis. Olin tuntud meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Minu isa oli Yorkshire põllutööline. Lapsepõlve veetsin ma maapoisina. Minu perekond oli suhteliselt vaene ja ma olin harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias polnud ma kunagi saanud. Kuna vanemad vahetasid tihti elukohta pidin õppima erinevates koolides, seega minu haridus piirdus vaid mõne aastaga külakoolis. Osalesin Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754- 1763. Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule...
peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad teda nii kaua, kuni tuleb taipamine. Välises vormis traditsioonis, tavas, kombes on sisemine sõnum, mida me kohe ei peagi oskama lugeda. Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid uuenduste ja traditsioonide vahekorda Eesti ühiskonnas. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti) Mees, kes teadis ussisõnu (Katkendid) 2. Tegelikult sündisin ma külas, mitte metsas. Minu isa oli see, kes otsustas külla kolida. Kõik ju kolisid, või peaaegu kõik, ja minu vanemad olid ühed viimaste hulgas. Küllap ema pärast, sest temale ei meeldinud külaelu, teda ei huvitanud viljakasvatus ning ta ei söönud iialgi leiba. ,,See on solk," ütles ta mulle alati. ,,Tead, Leemet, mina ei usu, et see üldse kellelegi maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada
· Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsad. · "Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista,kui teiste üle." · " Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada,siis oled tõeline tark"
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis.
Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsemises kaasa rääkima alles nelja kuu pärast, kui saan 18, polegi praegu demokraatiaga midagi tegemist. Lihtne on öelda, et ootan veel pisut, siis saan hakata demokraatia teemadel kaasa rääkima. Tegelikult olen ma demokraatiaga seotud juba oma sünnist saati ja seda tänu sellele, kus riigis ma sündisin. Valimisõigus on ainult üks osa demokraatia paljudest aspektidest. Olen sündinud ja kasvanud keskkonnas, kus on kujunenud ja arenenud minu isikuomadused, mis on demokraatiale vajalikud väärtused. Ei ole ma ju mees metsast, mind on ,,vormitud" ja kujundatud peaaegu 18 aastat. Lasteaiast alates on mulle õpetatud sallivust, teistega arvestamist, algatuslikkust, koostöövõimet- kõik vajalikud omadused, et elada demokraatlikus ühiskonnas.
Minu nimi on Alina. Minu perekonnanimi on Mihhaltchenko. Ma sündisin Eestis, linnas nimega Rakvere. Ma elan Kiviõlis. Mulle meeldib seal elada. Ma olen sõbralik ja lõbus tüdruk. Ma olen pika kasvu. Mul on tumedad juuksed ja rohelised silmad. Mulle ei meeldi lohakad ja ebaviisakad inimesed, eriti lohakad ja ebaviisakad tüdrukud. Mulle meeldib asjalikud ja tasakaalukad inimesed. Püüan ka ise selline olla. Ma õppisin Kivioli Vene Gumnaasiumis. . Mul on alati kodused ülesanded tehtud. Ma õpin Kiviõli esimeses koolis. Ma õpin kümnendas klassis
Kui ma oleksin ori Vana- Roomas Olen ori Vana- Roomas ning kuulun alamkihi kõige alumisse kihti. Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid.
Eestlaste lubadus teha kõike, et saada vabaks riigiks on aga vaheldunud pettumusega. Tihti olen kuulnud lauset, et ,,kas sellist riiki me siis tahtsimegi?" Samas taheti saavutada iseseisev Eesti Vabariik, kus meie ise oleme peremehed ja väljaspoolt meid ei kamandata. Muidugi võiks meie riik toimida praegustes olukordades paremini, kuid usun seda, et Eesti on arenenud iseseisva riigina tohutult pärast Nõukogude Liidust vabanemist. Sündisin vabasse Eestisse ning pole pidanud sama läbi elama, mida näiteks pidid minu vanavanemad. Loodan aga seda, et meie käest ei röövita seda vabadust, mille oleme läbi vere kätte võidelnud ja meie vabadus ei ole illusioon, vaid püsiv väärtus läbi pika aja.
Mina ja füüsika üldprintsiibid Füüsika on kõige alus. Ilma füüsikata ei oleks siin maailmas midagi. Tegelikult on ju kõik maailmas eksisteeriv kuidagi füüsikaga seotud. Füüsika on juba see, et mina siin maailmas olen. Ma sündisin siia, elan ja kunagi suren. Mitte keegi ei saa hetkegi elada ilma füüsikata, sest me teeme midagi füüsikaga seotut ka siis, kui lihtsalt silma pilgutame või magame. Ma arvan, et kõige rohkem oleme me seotud füüsikalise nähtuse gravitatsiooniga, mis kuulub ka energia miinimumi printsiibi alla. Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Maakeral, kus me elame on
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja
ärgert, kann ich auch gefährlich werden. Ich habe ein sehr gutes Vorstellungsvermögen und kann logisch denken. Ich habe aber auch Ängste. Ich habe Angst vor Spinnen. Mir gefallen Unwetter mit Blitz und Donner und wenn es draußen regnet. Ich bin 1,85m groß und wiege 67 Kilo. ich habe grüne Augen und braune Haare. Mein Lebensmoto ist alles auszuprobieren, sowohl Gutes als auch Schlechtes. In meinem Leben möchte ich das alles erfahren. Mina olen Anna-Maria Kaseoja. Sündisin 2. märtsil 1993 aastal Pärnus. Olen kalade tähtkujust. Mul on kolm nooremat õde ja üks väike vend. Oma esimesed 6 eluaastat veetsin ma Pärnumaal Tootsis, siis kolisin Viljandisse. Olen väga aktiivne inimene, mängin kitarri, tegelen kergejõustikuga, harrastan ka viikingi aegset mõõgavõitlust ja kui aega üle jääb, siis olen omaette. Mulle ei meeldi väga peod ja sõpradega ringihängimised. Olen pigem üksinda ja teen trenni. Veel ei salli ma ülemäärast lõbutsemist ja lustimist
. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad
Rahva iseseisvus koos vabade ja ausate valimistega Eestis. Ajaloost selgub, et Eesti rahvas on olnud oma maal palju võõra võimu all, kus rahavas pole olnud vaba oma otsustes oma riigis ja oma riigi korralduses. Alati on keegi otsustanud, mis on meie riigile hea, arvestamaks selle riigi kultuuri ja eripära. Sel aastal, kui mina sündisin, toimus riigipööre, kus Eesti rahvas saavutas taasiseseisvuse. Rahva iseseisvus on see, kui inimesed ise saavad otsustada, millist riigi korda nad eelistavad, millist poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus
uhkust, samuti mina ise saaksin nende üle uhkust tunda ja nendelt eeskuju võtta. Alguse saab siis, kui kaks inimest hakkavad koos elama ning saavad lapsed, lõppeb aga siis, kui need inimesed lahkuvad ning jäävad lapsed, kellel tekivad enda lapsed ja oma perekond, kellelt saab uue perekonna loo. Ühiskond koguaeg areneb, inimesed sünnivad ja surevad. Minu perekonna lugu sai alguse arvatavasti sellest, kui mina sündisin ja kestab siiamaani, kuna endal mul pole veel enda peret, vaid ma elan koos oma vanematega. Minu perekonnas peetakse oluliseks teineteist abistamist, austamist ja teineteise toetamist, samuti ka seda, et teineteist ei tohi raskel hetkel hüljata. Minu peres ühistegevusteks on tähtsate ürituste koospidamine ja kindlasti ka mingite kohtade (näiteks muuseumis käimised, kinoskäigud jms). Elutarkuseks võiksin pidada seda, et tuleb alati olla kõigiga, mitte ainult pereliikmetega aus,
Maailm kuhu ma sündisin Minu sündimise ajaks oli Eesti juba iseseisev riik, iseseisvus oli olnud nii edukas, et paljud riigid tunnustasid Eestit iseseisva riigina. Kirjutati alla Eesti - Vene koostöö lepingule. Peaministriks oli Edgar Savisaar ja tema valitsusele avaldati aasta alguses umbusaldust. Umbusaldus läks läbi ja Savisaar astus tagasi. Kokku sai savisaar olla peaminister 22 kuud. Põhjuseks olid vastuolud Valitsuse ja Ülemnõukogu vahel ning
toimub. Näiteks Putin kinnitas vene rahvale, et ei viidud sõdureid Venemaalt appi separatistidele Ukrainas, kuid tegelikult oli see kõik vale. Lisaks väideti, et viidi toidumoona ja meditsiinilist abi, kuid tegelikult oli muist seal laskemoon vene sõduritele. Nemad arvavad, et ainult neil võib olla oma keel, omariik, oma õige ajalugu, aga teistel ei või olla oma keelt, oma õiget ajalugu ja oma territooriumi. Mina sündisin Eesti Vabariiki ja olen koguaeg mõelnud, et nii ongi olnud ja nii jääb, et alati ongi selline mugav ja hea koht, kus pole sõdasid ega midagi. Nüüd kui ma olen juba Eesti ajaloo kohta piisavalt õppinud, ei olegi see nii roosiline. Võib-olla varsti on jälle samamoodi nagu vanasti, lihtsalt praegu on selline hetk, kus me oleme vaenlase üle võidu saavutanud, kuid millal tuleb uus rünnak. Venemaad ei tohiks
tuttavad elavad. Kuigi oli raske aeg üheksakümnendatel aastatel ja palju sõitsid Kasahstanist ära on ikkagi palju tuttavaid , kes siiamaani seal elavad. Peale vanaema tulekut Eestisse tulid sinna ka ta kolm venda oma peredega , neist ainult üks on siia elama jäänud ülejäänud on Saksamaale kolinud ja elavad seal juba üle 17-ne aasta. Ma olen uhke selle üle , et nad siia elama jäid ,kuna mulle meeldib meie kodumaa ja olen õnnelik ,et just siin sündisin. Kahjuks ei suutnud ma vanaemalt palju detaile nende loost välja juurida aga see natukenegi , mis ma teada sain aitas mind palju mõistmast , kes mu esivanemad on. Mu vanaema ja Jaan on juba kolmkümmend aastat koos ja nad on väga õnnelikud , siiamaani vahest tantsivad kodus valssi ja on niisama toredad. Ma arvan ,et paljudel võiks olla selline suhe ka tänapäeval. Tänapäeva suhted on kuidagi nii ebareaalsed ja võltsid . Vahest tundub , et armastuse tähtsus meie ühiskonnas on kusagile
Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust. Kasvasin ajal, mil Eesti astus Euroopa Liitu, sai tunda majanduslikku õitsengut ning alles hiljuti elati üle majanduskriisist tekkinud raskused. Julgen väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna ja riigi käekäiku
Franklin Delano Roosevelt. Ma sündisin 30.jaanurail 1882 New Yorgis, Hyde Parkis. Juba väiksest saatis meeldis mulle ajalugu. Ma lugesin palju raamatuid ja ema õpetas kodus mulle erinevaid keeli. Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt. Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale. 1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, ...
2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (1959), Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970) on nende lapsed. 15 “ Sel aastal, kui ma sündisin oli Einstein ammu ütelnud, et valguse kiirus on suurim kõikidest võimalikest kiirustest. 16 Jaan Kross suri 2007, 87- aastaselt 17 Kasutatud kirjandus ◈ https://prezi.com/ogjlcu6xqfo_/jaan-krossi-elu-ja-looming/ ◈ https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/jaan-kross.html ◈ https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross 18 Tänan kuulamast!
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu
...................................................... 13 2 Sissejuhatus Minu kodukoht on Paide. Paides olen ma sündinud ja üles kasvanud. Olen elanud siin 17 aastat. Mulle meeldib Paide juures väga see, et ta ei ole väga suur linn, vaid selline väiksem. Paides on palju vaatamisväärsusi, nt paide vallimägi, ilusad pargid tehisjärv ja palju muud. Sündisin ma Paide haiglas. Paides on see minu eluajal esimene kodu, kuid enne seda oli meil teine korter aga kui ma sündisin, siis kolisime siia, kus ma praegu elan ja olen siin elanud juba 17 aastat. 3 Esivanemad Minu esivanemad on maetud Sillaotsa kalmistule ja Koeru kalmistule. Sillaotsa on maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati
Minu riik Igal inimesel on olemas oma riik. Minu riigiks on Eesti. Olen eestlane ja võin öelda, et olen selle üle uhke. Eesti riik on nii öelda noor riik, iseseisvust on meil peaaegu 17 aastat. Sel ajal kui mina sündisin, oli Eesti just vabaks saanud. Vabaks saamine oli kõigile eestlastele väga tähtis. Hakati üles ehitama Eesti riigikorda ja samuti kõike muud. Iseseisvus on iga riigi jaoks väga oluline, kuna teise riigi võimu all olles ei saa kujuneda oma riigile iseloomulikke jooni. Eesti riigi ajalugu on olnud väga kirev. Kord olime iseseisvad, siis jällegi okupeeriti meid ja viimaks saavutasime 1991. aastal taas iseseisvuse, mis püsib praeguseni. On palju põhjuseid,
Kõige sügavaima mulje jättis mulle Raymondi roll, sest otseselt mitte midagi tegemata suutis ta totaalselt muuta oma venna mõttemaailma ning ellusuhtumist. Ta suutis seda kõike olles lihtsalt tema ise – südamlik ja armastust vajav mees. Raymond andis võimaluse läbi enda erinevuse Charliel iseennast tundma õppida. Minu jaoks oli film väga meeldiv ja köitev. See film pani mind mõistma, et pean olema väga õnnelik selle üle, kes ja milline ma hetkel olen. Olen tänulik, et sündisin tervena ning mind ümbritseb armastav pere. Armastavast perest jäid need mehed mõlemad ilma ning see jättis nende hinge suure jälje. See lugu pani mõtisklema selle üle, et tegelikult meie ümber toimuv pole üldse nii oluline, kui see, mis toimub meie endi sees. Õnneliku hinge, rahulolu ja armastamise tunnet ei saa võrrelda materiaalsete asjadega. Kui peaksin filmi kohta 3 küsimust esitama, oleksid need:
Mina ja ühiskond Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega. Viimane andis innovatiivsetele inimestele võimalused kahjustatud majanduse taastamiseks
7. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik. 8. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. 9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12. Mineraalvesi ilma gaasita mulle ei meeldi, see on liiga vedel. 13. Ma pean pidevalt oma tuba koristama. Hoolimata sellest, et ma lapsena sündisin ja mitte orjana. 14. Banaani ma ei saanud süüa, sest ema oli selle liiga kõvasti kinni pannud. 15. Kas emad peavad ka rohtu sööma, et rinnast piima tuleks? 16. Minu emal on beebi kõhus, aga ma ei tea kuidas ta selle alla neelas. 17. Emadega ei tohi norida, sest nad on kasulikud. 18. Kui meil isa ei oleks, peaksime kõik toiduülejäägid ära viskama. 19. Trooja hobune oli ainult väljast hobune. Seest oli see vagunelamu. 20
Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu
mind suureks kasvamas. Vahel annavad mulle endast märku telefoni teel ja see ka väga harva. Mulle meeldiks kui nad tunneksid rohkem huvi minu vastu. Praegu on tunne, et teisi poolõdesid ja poolvendasid polegi olemas on ainult üks poolõde kellega koos elan ja igapäevaselt suhtlen ja teine poolõde kellega vähemalt üle päeva suhtlen ja kellel nädalas korra külas käin. Oma vanaisa ja vanaema ma ei tea. Kui ma sündisin siis natukene aega hiljem lahkus vanaisa meie seast. Vanaema oli juba varem meie seast lahkunud. Ma oleksin väga tahtnud vanaisa ja vanaema näha. Aga kahjuks elu läks nii, et nad lahkusid varem kui ma suureks sain. Kui ma olin väike oli mul kodus rohkem kindlaid reegleid. Ma arvan, et selle võrra olen ma ka kohusetundlikum ja oskan reeglitest paremini kinni pidada. Ega ma pole ka alati kõige tublim lapsena olnud. Olen palju vastu hakkanud, kui midagi meeldinud pole.
ei sõendanud seda tagasi nõudma minna. Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse, olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab. Don jose hakkas rääkima: ,, Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi. Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma. Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen. Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma. Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus
(Rahvalaul) 12. Koma ülesanded. Ö, nagu Ö Ö nagu ---- 1. , 2. X 3. ,X 4. X 13. Numbrite õigekiri.(õp lk 154) Kõige sagedamini läheb meil arve vaja kuupäeva, aasta ja kellaaja märkimiseks. Lähtuda tuleks järgmistest põhimõtetest: a) järgarvu tähistava araabia numbri järel käib punkt, põhiarvu tähistava araabia numbri järel punkti ei käi.(Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana.) b) rooma numbritega tähistatakse järgarve ja sellisel juhul nende järele punkti ei panda.(Ma sündisin 20.XII 1903) c) kellaaja märkimisel eraldatakse tunnid minutitest punktiga(Lennuk väljub kell 21.45 kohaliku aja järgi). d) eesti traditsioonis jagatakse pikad arvud numbritega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
