Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sõjamuuseum" - 10 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Vihula mõis, Eesti sõjamuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum

REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vabadussõda

Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit, mis allutati sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid vastupealetungile. Tapa vallutati tagasi 9

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kanada linnastumine

kalastuseks, kaubavahetuseks ja elamiseks umbes 6500 aastat. Ottawas kohtuvad kolm suurt jõge, mis teeb sellest olulise kaubavahetuskeskuse. (Sõna "Ottawa" tähendab Alegonquini keeles "Vahetama". 1857 aasta viimastel päevadel tehti kuninganna Victoriale sümboolne ja poliitiline zest lasta tal valida Kanadale pealinn, kuna riigi valitsuse varasemad hääletused olid lõppenud häälte lahususega. Ottawa vaatamisväärsusteks on Parlamendi mägi, Kanada sõjamuuseum, Kanada rahvuslik galerii, Bywardi turg ja kõige tähtsam Hall Joon. Toronto Toronto asub Ontario provintsis. Toronto on Kanada suurim linn 2,731,571(2016). Toronto asustati 1793. Aastal kuberner John Graves Simcoe poolt. Linna algne nimi oli prints Frederici ja nimi muudeti Torontoks 1834. Aastal. Toronto on Kanada suurim ja Põhja-Ameerikas suuruselt neljas linn. Linnas asub ka üks maailma suurimaid torne, CN Tower(553m). Üks rohkem külastatud vaatamisväärsusi Torontos

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti Sõjaajalugu

"Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee ­ 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid ­ tõid sõja "koju kätte" Ja veel · Eesti Sõjamuuseum www.esm.ee · Imperial War Museum http://www.iwm.org.uk/

Sõjandus → Riigikaitse
31 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Eesti Vabadussõja muuseum

Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat. "Selle maatüki ostis kun...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Külma sõja kriisid

üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast.4 Selline suhtmine viis Berliini blokaadini, kus Saksamaa poolitati läänelikuks ja kommunistlikuks pooleks. Edasised sündmused tõid mitmeid kriise, kus võimupooled üritasid üksteisest üle olla. 1 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 2 Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015) 3 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 4 Miksike. (2006) Külm sõda

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas

selline lähenemine toob meile suure tõenäosusega liitlasi, kui meil endil neid kunagi vaja peaks minema. Sõjaline koostöö lähendab riike ning on loomulik, kuna olles ise kriisiolukorras ootame siiski kedagi appi ning oleme tänulikud iga abistaja eest, iga üksiku sõduri eest, kes meie riiki saadetakse. Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 4 Kasutatud materjalid Eesti sõjamuuseum http://www.esm.ee/ekv-valismissioonid/ Postimees http://afganistan.postimees.ee/1171242/eesti-sodurite-10-aastat- afganistanis-9-surnut-90-haavatut EV Välisministeerium www.vm.ee Riigikaitse õpik Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus http://www.icds.ee/

Ühiskond → Riigiõpe
7 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Külm Sõda

8.detsember 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatšov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis NSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud. Kokkuvõte 8 Kasutatud allikad Maiste, M, „Külm sõda“, http://www.hot.ee/etsiam/k%FClms%F5da.html Eesti Sõjamuuseum, http://www.esm.ee/ http://www.history.com/topics/cold-war/berlin-wall http://www.history.com/topics/cold-war/ Ivanov, E, 2010, „What does the collapse of the Soviet Union really mean?“ -http://rbth.co.uk/articles/2010/12/14/what_does_the_collapse_of_the_soviet_union_really_m ean05205.html Speek, H, 2012, „Küüditamine ja Berliini blokaad“, http://www.saartehaal.ee/2012/03/29/kuuditamine-ja-berliini-blokaad/ Rahvusvahelised suhted (1945-1985) http://www.hot.ee/sober3/rahvus.html

Politoloogia → Rahvusvaheliste suhete ja...
19 allalaadimist
thumbnail
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

LIDO · Suurim palkhoone Lätis · 3 korrust KIRIKUD · Viski kirik, Daugavpils · Smiltene baptsitide · Jersika õigeusu LENNUJAAMAD · Ventspils (1975) · Liepaja (1960) · Riga (1975) MUUSEUMID · 200 muuseumi · Esimene ­ Riia Ajaloo ja Laevanduse muuseum (1773) · Läti Sõjamuuseum o 1916.a I MS o 1957. Revolutsioonimuuseum o 1990.a taastatud · Läti Okupatsioonimuuseum (1993) · Kalna Kaibeni, Cesise vald ­ Esimene Läti memoriaalmuuseum · Spridisi ­ A.Brigadere muuseum · Braki ­ R. Blaumanise kodu · Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum (1924)

Varia → Kategoriseerimata
17 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt. Briti Sõjamuuseum, London, Suurbritannia Holokaust kujutab endast erilist genotsiidijuhtumit 20. sajandi ajaloos: riiklikult rahastatud süstemaatilist Euroopa juudi kogukonna tagakiusamist ja hävitamist Natsi-Saksamaa ja tema kollaborantide poolt aastatel 1933–1945. Juudid moodustasid suurema osa ohvritest — neid tapeti 6 miljonit. Rassilistel, etnilistel või rahvuslikel põhjustel oli kavas hävitada mustlased, puuetega inimesed ja poolakad. Natsliku türannia all

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun