Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas. Ordurüütlitel oli aga väljaõpe ja kogumused ning nad kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta.
loodust. Lüüa sai Eesti ka sellepärast, sest ta pidi võitlema mitmel rindel korraga. Lõunast tulid sakslased. Põhjast ründasid taanlased, kes suutsid vallutada näiteks Tallinna. Lääne-Eestist tahtsid osa saada ka rootslased, aga nende väed õnnestus eestlastel tagasi lüüa. Sõja ajal levis ka katk. Vahepeal lepiti isegi vaherahu, sest katk laastas mõlemat armeed. Vaherahu oli oluliselt kasulikum ristisõdijatele, sest nad said seda ära kasutada, et paluda paavstilt sõjamehi juurde. Eestlased palusid abiväge venelastelt, aga sellest polnud palju kasu, sest nad tahtsid suut tasu, rüüstasid ka ise Eesti külasid ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Ma arvan, et kui vahepeal poleks vaherahu sõlmitud, siis oleksid pidanud sakslased oma vägedega taanduma. Eestlastel sai saatuslikuks ka see, et neil polnud häid suhteid naaberrahvastega. Ma arvan, et kui eestlased oleks koos lätlaste ja leedukatega sakslastele koos vastu astunud, siis poleks sakslased võitnud
edukalt? Üks tähtsamaid eesti rahva kaotuse põhjuseid oli anastajate arvuline ülekaal ja vallutusretkede rohkus suhteliselt lühikese aja vältel. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. Sõjameestele lubati siin kiiret rikastumist ja patukustutust, mis andis neile ka motivatsiooni. 1202 moodustati lausa elukutseliste sõjameeste ordu Mõõgavendade ordu, mis näitas ja tugevdas nende ühtsust. Sinna kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud
rahva heaolust ja oma perest. Talle oli tähtis rahu ja sõprus. Achilleus mõistis, et on teinud valesti, et Hektori tappis, kuna Hektor ei surmanud tema nõbu tahtlikult. Ta nägi kuningas Priamose kurbust ja hävingut ning pidas vajalikuks täita kuninga viimane soov, tagastada talle tema surnud poeg. Achilleus hindas Priamose inimlikkust ja tundis ka end juhtunus süüdi, sest teised kuningad ei oleks niimoodi tema jutule tulnud, vaid oleks kasutanud taas oma sõjamehi ja korraldanud kättemaksu. Priamosele aga ei olnud sõdimine tähtsam, kui inimlikkus ja rahu.
Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi mindi oma tubadesse ja kodudesse. Kõigil oli hea meel et said näha uut rüütlit nimega Kristof von Sharper.
Jeanne d'Arc Jeanne d'Arc ehk Orléansi neitsi sündis 5. või 6. jaanuaril 1412. aastal Domrémy külas. Jeanne d'Arc sündis talupoegade, Jacques d'Arci ja Isabelle Romée perre. Tema isa, Jacques d'Arc oli külas maksukoguja ja linnavahtide ülem. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Jeanne d'Arci enda sõnul oli ta näinud oma esimest ilmutust 1424.aastal, kui talle ilmutas end Püha Katariina ja öelnud, et Jeanne peab inglased Prantsusmaalt välja ajama. Tema hilisemates ilmutustes kordasid seda sama sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta. Jeanne d´Arc üritas kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, et sõjaväkke pääseda ja inglased Prantsusmaalt välja ajada, kuid tema soov lükati tagasi. Alles pärast seda, kui ta oli ennustanud õigesti 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse, võeti teda kuulda. Pärast seda usuti temasse ja ta võeti sõjaväkke. Jeanne d'Arci tulek sõjaväkke innusta...
künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis künnipõllundus,aga Lõuna-Eestis tehti alet.Tegeleti ka käsitööga.Valmistati rauast igasuguseid sõja-ja tööriistu.näiteks vikateid ja kirveid.Muistses Eestis leidus ka kaupmehi,kuid naabermaadega võrreldes oli neid vähe. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlased jäid muistses vabadusvõitluses alla. V: 1)vähe sõjamehi, 2)vaenlasel oli parem relvastus, 3)puudus ühtne riik 3.Töö kaardiga 4.Milline maakond alistus muistses vabadusvõitluses viimasena? V: Mandril Jogentagana ehk Tartu, aga muidu Saaremaa. 5.Millises maakonnas toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing? V:Sakala maakonnas 6.Töö tekstiga
Kordamine Ajalugu 7.kl (õpik 2.osa) paragraafid 49-51(tähtsmad asjad) Mida kujutasid endast muistses Eestis: Maakond ? Eesti jagunes maakondadeks. Kihelkond ? Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Küla ? Kihelkonnad omakorda küladeks. Milleks oli vaja vanemat ? Millega ta tegeles ? Vanem oli Muinas-Eesti ülik , rahvajuht. Ta oli maakondade, kihelkondade ja külade ees (eestvedaja). ( maavanem , kihelkonnavanem , külavanem) Nimeta ja näita kaardil 8 suuremat maakonda. Maakonnad :Revala, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa,Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi. Kes nad olid : Albert? Albert oli andekas mees , kes oskas oma eesmärkide teenistusse rakendada kõik vajalikud vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti ...
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu. Kindlasti tulebki roomlaste suur vallutuste edu sellest , et neil oli hästi organiseeritud
• Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka.
–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist
Sõjas on väga tähtis, et keegi alati kaitseks su seljatagust, selleks on olemas liitlased. Liitlased on eriti olulised kui sa sõdid endast suuremaga ja/või mitme vaenlase vastu. Meil oleks kohe kindlasti vaja olnud teiste abi, et oma maad kaitsta. Väga oluliseks kaotuse põhjuseks võib lugeda ka ühtsuse ning elukutselise sõjaväe puudumist. Me ei olnud piisavalt jõukad, et elukutselisi sõjamehi üleval pidada ja neid relvastada. Puudus ka ühtne valitsemine, veel hullem oli see, et puudus ka ühtsustunne ning ühest tervikust riigist ei saanudki rääkida. Muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik võib-olla mõneks ajaks tagasi lüüa, kuid seegi võimalus on üsna kaheldav, kuna neil olid peaaegu piiramatud ressursid, parem relvastus, hea taktika, sõjakoolitus, kiriku toetus jpm. Samas
David Alfari Siqueiros Frida Kahlo autoportree Mehhiko Ameerika piiril 1932 Totalitaarsete riikide kunst Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ja iga inimese õigust omapärale- avangardistliku kunsti keelamine ja hävitamine. Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused NSV Liidus rõhuti humanistlikele loosungitele, Saksamaal rassitemaatikale NSV Liidu peamine arhidektuuri peamised eeskujud 19. sajandi klassitsism ja eklektika, Saksamaal eeskujudeks Egiptus ja Mesopotaamia Heinrich Knirr Hitleri portree. 1937 Aleksandr Deneika Sevastoopoli 1942 kaitsmine Albert Speer Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt 1941
Põrgupoisid ja sarviku-taadi sulased kuulsid Kalevi käike, tema sammu müdinat. Nad tahtsid minna koju kuulutama, et Kalevipoeg ruttab rahu rikkuma ja sõjakära sünnitama. Kui Kalev mööda tundmatud teerada all-ilma astus, kulis kukke kaugel laulmas ja koera haukumas. Sarvik-taat saatis tugevaimad ja parimad mehed Kalevipoja vastu võitlema. Esimene selts seisis keset silda, teine silla taga, kolmas karikalda ääres ja neljas natukene kaugemal. Kui Kalevipoeg sõjamehi nägi, lisas ta kiirust ja tõmbas mõõga tupest. Ta astus sillale lähemale. Ammukütid ootasid vibudega, lingulaskjad olid valmis kive Kalevipoja suunas läkitama, otsamehed ootasid odadega, nurgamehed nuiadega ja teised taga pool tapritega. Nad tungides taplusele, et vabaneda Kalevipojast.
nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest
Hakati kujutama naturalistlikke figuure ja portreid, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas tehti jõukatele inimestele meeldivaid skulptuure, kellele kunst oli eelkõige imetlusobjekt. Pergamoni koolkonda iseloomustab aga suur dramatism ja efektsus. Rhodose koolkonnas kujutati võimsaid sõjamehi, atleete ja erinevaid võitlusstseene. Hellenistliku ajajärgu teisel poolel püüti tagasi pöörduda klassika idealiseeritud vormide juurde. Skulptuur ,,Lakoon" on loodud hellenistliku ajajärgu lõpul, kui skulptuur muutus ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga
3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6. juan käsib teenril komtuuri kuju õhtusöögile kutsuda, kuju noogutab vastuseks 1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2
Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad. Eestlastel polnud ka erilist relvastust ning sõjamehi samal ajal, kui vaenlaste sõjajõud sai pidevalt täiendust ja abiväge. Selle tõttu olid eestlased valmis ainult üksikuteks sõjakäikudeks. Näiteks kui 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis, siis ei suudetud kaitseks korralikku väge kokku ajada, kuna eestlased olid mööda maad laiali sel ajal, kui vaenlastel oli abiväge küllaga. Suureks erinevuseks eestlaste ja orduväe vahel oli ka see, et orduvennad olid
Raul Sink 11E Allikad: Wikipedia, Metapedia. Madisepäeva lahing 1217. aasta kevadel olid eestlased (sakalased, järvalased, Kesk-Eesti maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused
KALEVIPOJA 20. LUGU ! Kalevipoeg sai teada, et saabuvad raudmehed. Peale seda hakkas ta koostama sõjaplaani. Kalevipoeg saatsid saadikud sõjamehi kokku ajama ja neid ette valmistama. Enne kui ta teele asus, siis Kalevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg matsid maha kallid varandused, et neid keegi ära ei varastaks. Saabus hommik ja Kalevipoeg võttis oma mõõga ja kilbi ja läks rahvast hoiatama saabuvate raudmeeste eest. Kalevipoeg puhus sarve ja seda oli kosta Viru randa, Järva-ja Harjumaale, Läänemaale ja Pärnusse. Kõi väed tulid Emajõe kaldale, püha hiie juurde. Sinna tulid kokku 500 virumaalt, 600 Kuressaarest ja 700 Soomest
16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima
Pühakute roll keskaegses ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- e...
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Minu arvates oli Aleksander Suur igati oma nime väärt, sest oli väga julge ja suursugune, kuid mulle ei meeldinud tema auahnus, sest tahtis alati rohkem maid vallutada. Aleksander sündis Pellas, 356 aastat eKr. Samal ööl, kui Aleksander sündis, põles maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks. Selle järgi ennustati Aleksandrile suurt ja vägevat tulevikku. Aleksander Suur oli Aristotelese ja Philippos II õpilane. Aleksander oli inimesena väga usaldusväärne ning tõmbas endale palju sõpru ligi. Ta sai peaaegu kõigiga hästi läbi, selline oskus tule minu arvates ka praegu...
Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9
Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib öelda, et Hektoril oli õigus,et antud probleem ei olnud armastuses,vaid võimus- 9
võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. • 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. Tretjakovi galerii Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus". Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et ta soovib kinkida linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna
1944. aasta suveks oli Punaarmee tunginud juba Eesti pinnale ja jäid toppama Sinimägedes, kus suudeti taas vastu astuda neile. Augusti keskel tungisid Punaarmee kaugemale Lõuna-Eestis ja ründasid Tartut. 25. Augustil saadi see enda kätte. Samal ajal oli Punaarmee ka tunginud edasi ida poolt ja 22. septembril sisenesid punaväed Tallinnasse. Prooviti ka taastada iseseisvust, aga see jäi ainult kaitseks, kuna polnud sidet rinnetega ja Tallinnas ei olnud piisavalt sõjamehi. Korra heisati ka Pika Hermani torni sini-must-valge lipp. Kauri Vaab
Väljaspool Eestist toimub Purustada vallutajad Toimub eesti territooriumil lahing Eesti võit Ootamatu rünnaku taktika Eesti kaotus Võidetakse liivlasi Langeb Lembitu I. Lüüasaamise põhjused (tavaliselt 5 punkti välja tuua!!!) o Eestlastel puudus küllaldane ühiskondlik organiseeritus (puudus juht) -> maakonnad olid aeg-ajalt vaenujalal o Polnud piisavalt jõukad, et sõjamehi välja koolitada ega pidada o Eestlastel puudus sõjaline haridus, kuid ordumehed olid õppinud sõjamehed osavamad, parem relvastus jms o Puudus riik, riiklus o Ei kasutatud linnuse ehitamisel mörti (linnus oleks tugevam olnud) o Vaenlasi oli palju, peamiselt tolleaegne kristlik Euroopa II. Mida negatiivset tõi kaasa vallutus? o Inimkaotused o Majanduslik langus, lakkasid olemast eestlastest ülikkond
kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Kas eestlastel oleks võimalik olnud see lahing siiski võita? Kas lüüasaamist muistses vabadusvõitluses võib käsitleda kui pöördepunkti eestlaste ajaloos? Ristisõdade põhjuseks peetakse Saksamaa tahtmist suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Sakslastele oli raske vastu astuda- ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Eestlaste sõjameeste arv oli aga piiratud. Relvastus polnud vastaste omadega võrreldav. Puudusid moodsamad relvad, kasutati vibusid ja odasid. Kuid võitluse käigus täiendasid eestlased end kiiresti. Võeti kasutusele uuemaid
AADLIKUD JA NENDE ELUOLU Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmiseg...
Paljudel lõi hõlmade vahele hirm ning mõndadel tekkis ka umbusk. Polnud just palju inimesi kes oleksid püüdnud rohkem ühtsust luua ja eestlastesse positiivsust süstida. Arvan, et kui eestlased oleksid rohkem uskunud ning üritanud rohkem eestlastes ühtsustunnet luua, oleks olnud eestlaste seas vähem hukkunuid. Samuti vedas eestlasi alt teadmatus relvastuse ning sõjatehnika kohta. Eesti kaitsekorraldus polnud mõeldud pikaajalise sõjategevuse jaoks, Eestis ei olnud elukutselisi sõjamehi nagu ordurüütlid olid. Eestlaste teadmised relvastuses jäid kõvasti alla ordurüütlite omadele, kuigi hiljem õppisid nad nii mõningatki vaenlastelt, mis aitas neile väga kaasa. Lisaks allajäämises relvastuses ja sõjatehnikas tuli eestlastel ka mitte ainult ühe, vaid mitme vaenlasega võidelda. Vaenlased olid väga head diplomaadid, nad suutsid ärgitada vallutatud rahvaid eestlaste vastu kaasa võitlema. Mis suurendas omakorda vaenlaste ülekaalu.
sakalased ristiusu maha ja asusid Lembitu juhtimisel ja koos teiste maakondadega ristisõdijatevastast nõu pidama. 1217. aastal 21. septembril olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle Otepääl ning Sakala ja Ugandi asusid koos teiste maakondade ning venelastega plaanima suuremat sakslastevastast retke. Nõnda kogusid nad Sakalasse Henriku järgi enneolematu väe, 6000 meest. Seal oli sõjamehi pea kõigist maakondadest, kuid saarlased jäid sellest kõrvale. Eestlased lootsid, et ka venelased saabuvad peagi suure väega Sakalasse, kuid neid ei tulnud. Selle asemel kogusid eestlaste plaanist teada saanud ristisõdijad ligi 3000mehelise valikväe ja tungisid Sakalasse. Kokkupõrkes Navesti jõe lähistel suutsid ristisõdijad eestlaste väe purustada. Henrik jutustab, et Lembitu ja teised Sakala vanemad võitlesid küll
*Ateenas tegutsesid kuulsad matemaatikud(Phytagoras),arstid(Hippokrates) jne *Klassikalise filosoofia koolkonna keskus *sportlikud harjutused, filosoofide loengud Sparta: *range reglimeneteeritus vaprate sõjameeste kasvatamisel surus maha igasuguse loomingulisuse(pole kunstnikke, kirjanikke, teadlasi) *eesmärk oli kasvatada vapraid, julgeid ja kartmatuid sõjamehi *muusikaõpetus(rivilaul), mingil määral ka lugemist ja kirjutamist 3. Iseloomustage mõne lausega aristokraatide, talupoegade ja käsitööliste seisundit ühiskonnas. Aristokraadid vabad ja täieõiguslikud kodanikud, kelle ülesandeks oli juhtida rahvast ja koguda andamit. Talupojad omasid üldjuhul kodanikuõigusi, ülesandeks oli põlluharimine(rendi maksmine).
Lasknud mõõgal tuisata, surma kombel sirutada ning meeste peadel lennata. Kehad kuhjunud virnadesse, kasvanud lausa mägedeks. Hobu seljas püüdnud Kalevipoeg pakkupugejaid. Karanud siis Kalevipoeg hobusel hüpates mäest mäkke ning künkast künkasse. Õnnetuseks sattunud Kalevite kallis kõrb salasoosse. Kalevipoeg ei jõudnud enam pakkupugejaid kimbutada ning kutsus vennad vaenuväljalt puhkama. Võidumehed hakkanud seepeale sõjasaaki omavahel jagama. Kalevipoeg sundinud sõjamehi kodu poole kõndima ning võidusõnumeid viima, ise hakanud sõpradega mööda maad edasi minema. Mehed jõudnud lõpuks kohtadesse, kus polnud radu kõndimiseks. Kalevipoeg hakanud sinna teid rajama. Kaugemale kõndides, nägid mehed taamalt suitsu taevasse tõusmas. Kanged mehed kiirustasid suitsu juhil sammuda kuni jõudsid kuristiku koopani, kus vanamoor pajal sööki valmistas. Mehed oli pikast rännakust väsinud ning palusid eidel lisada patta ka nende osa, lubanud ise pada
tsivilisatsiooni piir jooksma Reini jõest, kus juures Ida poole jäid „barbarite“ alad. Sakslased, keda Roomlased nimetasid „barbariteks“ elasid sugulus kogukondades. Sakslased perioodiliselt sõdisid omavahel ressursside pärast. Nad vallutasid ka endast nõrgemaid kogukondi ja ühinesid. Loodi ka omavahel suur hõimude liite näiteks: saksa-frangi, lääne- ida gotid. Suhted sakslastega paranesid siis kui Roomlased hakkasid palkama „barbareid“ oma armeesse. Saksa sõjamehi hinnati Rooma armees, kuna nad olid füüsiliselt tugevad (võrreldes lõuna provintsi elanikega) ja olid mehised sõdalased. Paljud „barbari“ sõdalased peale lepingu lõppemist jäid elama Rooma Impeeriumi, kus nad võtsid omaks Rooma kultuuri ja tavad ning said osa Rooma hüvedest mida Impeerium pakkus. Paljud harisid end ja jõukuse kasvuga oli neil võimalik saada kõrgeid riigi ametikohtasid. Seda nähes paljud sakslased soovisid sammuti kasutada neid hüvesid ja hakkasid Rooma
1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks. 1224 Tartu vallutati ja kogu Mandri-Eesti jäi võõrvõimu alla. 1227 Saaremaa alistati ja lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Vastased olid ülekaalus palju vallutusretki Eestis oli liiga vähe sõjamehi et vastu panna kõikidele riikidele. Sõjameestel ei olnud väljaõpet ja puudusid sõjapidamise kogemused. Eestlastel oli vähe edukaid lahinguid, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni.
5. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena
Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks, vaid nendes on ka nähtamatu, kuid äärmiselt tugev jõud. Tüüpiline arvamus eestlasest on, et me oleme väga külmad, tundetud ja kõvapäised
Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje, hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse muusikalise poole eest kandis hoolt orkester, mille solistideks olid viiul, flööt, tšello ja harf. Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid. I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon
Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. pildid (paremalt) : Eesti soomusrong, eesti sõdurid vallutavad linnuse varemeid, õppursõdur, eesti suurtüki vägi, eesti ratsa pataljon. Siin on käidud igalt poolt maailmaast ning siin on palju huvitavaid asju. Siin käivad motoklubid, rattamatkajad ja poliitilised külalised. Google pildid http://www.hot.ee/vvmuuseum/ Kasutatud kirjandus. TÄNAN KUULAMAST!
Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21 aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks. Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse. Halvima omadusena, mis olid kujunenud nende omaduste vastandina oli reeturlikkus
Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suur-feodaalide juhtimise all, kuninga kaitseks. Suur-feodaalidel oli omakorda kohustus kuninga nõudmise peale välja panna teatud arvu sõjamehi, kelle moodustasid vasallid. Siit saabki järeldada seda, et feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel suhetel. Nende eripäraks oli see, et vasall ei andnud end senjööri ehk kuninga piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid omad õigused ja kohustused. Suhe katkes, kui kumbki pool ei täitnud oma kohustusi. Vasall suhteid iseloomustas ka see, et lepinupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool oli teisest selgelt kõrgemal. Ma arvan, et
Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole
Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt 2) Eesti väed J. Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz ETK on Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik, kuid iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestlased Vabadussõjas Alguses olid eestlased ebaedukad puudus valmisolek, varustus, oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe Lõpuks siiski võideti Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid Sündmused 28. nov 1918 Narva lahing, Punaarmee võitis! 30.-31. jaanuar 1919 Paju lahing, Eesti võit! Suvi 1919 Landeswehri sõda Eesti + Läti baltisakslased 23. juuni 1919 Võnnu lahing, Eesti võit!! Dets 1919 rahukõnelused Tartus, 2. veebruar 1920 Tartu Rahu ja seega Eesti võit! Eesti võitis, Nõukogude Venemaa kaotas. Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki, saime 15 000
1. Mis on muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põl...
lennuki hoopis suunata vaenlase lennukikandjale ning tekitada kahjustusi. Selline sõjaline taktika ja hoiak Jaapanis andis teatud märke ja seisukohti vaenlastele. Nähes, et peale Saksamaa kapituleerumist 1945. aastal, endiselt Jaapan ei soovinud sõda lõpetada. Jaapan meeleheitlikult võitles ameeriklastega edasi mööda maismaad ja Kaug-Ida saarestikke. Mida lähemale Jaapanile liitlasväed jõudsid, seda rohkem ja intensiivsemalt USA sõjamehi kaotas. Ning olukord läks aina hullemaks ning ei näidanud vaibumise märke. Kogu maailm sai taas kinnitust, milline on Jaapani sõjaväe agressiivsus, militarism ning milline on keisririigi poliitika. Iga sõdur läks kõike endast andma, et kaitsta oma riiki ning au oli langeda oma riigi eest. Selline Jaapani hoiak oli tõenäoliselt ka kaalukeeleks USA’le kasutada drastilist vahendit – aatomipomm. Peale aatomipommi avastamist ja katsetamist oli aatomipommi kasutamine enneolematu
Sealseid orje rõhuti enam, kui kusagil mujal. Vastsündinutest jäeti ellu üksnes täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati. Otsuse viis täide vastsündinu isa. Kasvatuse eesmärgiks oli füüsiliselt tugevate ja osavate sõjameeste ning julmade orjapidajate kujundamine. Sparta noorukid võeti 7.eluaastast ja vanemate juurest ära ja paigutati riiklikesse koolidesse, kus nad viibisid 20. eluaastani.Õpetus sealsetes koolides oli äärmiselt julm, sest eesmärk oli kasvatada sõjamehi. Ateena koolides oli kooliharidus tasuline, seega said seal õppida ainult orjapidajate ja jõukamate elanike lapsed. Koolis õppisid nad lugemist, kirjutamist, kombeid, muusikat ja kehalist osavust, sest said ju neist sõjamehed ja sõjaväe juhid. Vaesemate ateenlaste lapsed said vähe haridust ja õppisid varakult mingit käsitööd.Korra päevas käisid ateenlased agoraal, mis asendas tänapäeva raadiot, televisiooni ja ajalehti.
" Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi. Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti, et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
