Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petseneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale. Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 aastal võitis ta oma nõbu Polotski Brjatsislav Izjaslavitsit, sõdis ja tegi lõpuks rahu noorema venna Mstislav
Peeter I ajal taas Andreas troonile, esimese teenetemärgina Püha Andrease orden. Vladimir Vene linnadesse valitsema 12 poega. Võimu haaras Svjatopolk (Nurjatu hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu
linnas. Kokku poegi 12. Küsimus kellest saab järglane. Tavaliselt sai kõige vanem, kuid need pojad ju erinevate naistega ja seetõttu vaidlus. Poegade tülides kõike hullem Svjatopolk hüüdnimi nurjatu. Järgenevatel aegadel sureb osa poegi mille taga nähakse just teda. Samas 90-ndate seisukoht et andmeid on võlsitud ja nii hoopis vendade surma taga vürst Jaroslav. Mitu aastat olid suured vastuolud Novgorodi vürst Jaroslavi ja Svjatopolki vahel kes kordamööda hõivasid Kiievit.Jaroslavil head suhted viikingid ja tema sõjaväes u 50% neid. Nende suurte väegedega suutis 1019 võimu haarata ja temast sai suurvüst, vennad osad juba surma saanud, vend suvislav kes valitses Pihkvas lasi ta 24a vangi pista. Jaroslav Targa puhul teistsugune poliitika kui varasematel. Enne teda huvi bütsantsi vastu aga tema arendas sidemeid skandinaavia ja euroopa omadega. Seda näha ka perekondlikest sidemetest, naine oli rootsi kuninga