Tiit Lauk humanitaar
ole kindlasti kõrgkultuuri dikteeritud. Kõige enam tundub siin tegemist olevat “alt”, rahva
seast tuleva initsiatiiviga, sest enamik esimestest džässmuusikutest olid hariduseta iseõppijad.
Samas ei saa ka välistada kahe kihi vahelist mõju, sest kõik muusikainstrumendid ja koos
nendega ka mänguoskuslik teave olid siiki “ülaltpoolt”, klassikalisest ja puhkpillimuusikast
pärit.
1930. aastail tõusis džässi populaarsus tohutult nii Ameerikas (nn svingirevolutsioon) kui ka
Euroopas. Samal ajal toimus tehniline revolutsioon salvestamistehnika arengus ja heliplaadi-
tööstuses, mille tulemusena ilmusid heliplaadid seninägematutes tiraažides, muutudes niiviisi
“kaubana vormistatud kultuuriks”, kus tulususe kriteeriumid ähvardasid täiesti reaalselt saada
kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks. Asi läks isegi nii kaugele, et 1940.
aastate algul kuulutas Ameerika Muusikute Föderatsioon välja suure heliplaatide tootjate