Sving - õõtsuma (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Jazz - konspekt

(trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite

Muusikaajalugu

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

20  · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga

Muusikaajalugu

14

doc

Jazz muusika

Blue".Klaveripartiiesitasautor.NiisaiW hitemaniorkestristalgusekamõiste"sümfooniline jazz". 11. SWING (kolmekümnendad) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega-ümberasumisega Chicagost New Yorki. Kuijazzivanemaid stiile iseloomustas"two-beat jazz" (kahe löögijazz),siisswingi võib iseloom ustadakui"nelja löögi jazzi",sestseepaigutab rõhud taktiskõigileneljalelöögile. Sõna swing ( inglise keeles ­ õõtsuma, kiikuma) on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevastähenduses.Sõnavorm svingtähistabrütmielementi.New orleansis jaragtime'ison aktsent nn. rõhulistel löökidel (esimesel ja kolmandal nagu näiteks marssides). Siit alates hakkab jazz muutuma rütmiliselt aina keerukamaks ja intensiivsemaks. Dixielandis, chicago stiilis ja kahekümnendate Chicagos levinud new orleansi jazzis nihkus aktsent teisele ja neljandale löögile,

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

......................... 22 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25 2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28 2.2.6. Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30 2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32 2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34

Muusika ajalugu

34

doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured......................................................................

Muusika

32

pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika

555

doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia

278

doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS  CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.

Inglise keel

Kommentaarid (0)