Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud
ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes "maa") kuulub Venemaa Föderatsiooni. Pindalalt (23 200 km2) on see väikseim soome-ugri vabariik. Vabariigi pealinn Joskar-Ola on peamiselt venelastega asustatud tööstuskeskus. Pealinna tänavanimed kõnelevad paljugi: 1. mai, Kommunistide, Komsomoli, Karl Marxi, Masinaehitajate, Nõukogude ja Stalingradi lahingu kangelaste tänav; Sverdlovi bulvar; Gagarini ja Lenini prospekt. On ka kultuuritegelaste- kirjanike nimelisi uulitsaid, kuigi vähe, nt Pukini, Tolstoi, Tavaini tn. Marilased kaunistavad oma rõivaid rikkalike taime- ja linnumotiividest mustritega. Lemmikvärviks on punane, lisaks kollane ja sinine. Väga huvipakkuvad on ersa naiste riietuses tagapõlled - pulai'd. Mordvalastele ja teistele volga rahvastele on iseloomulikud hobusekujude, päikeseketta ja
Kohustuslike 2 õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism-leninism ja kommunistliku partei ajalugu. 1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini
viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovitš Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal hukati Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi ja Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsuse põhjal bolševike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: •13. juunil 1918 hukati Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanov. •17. juulil 1918 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last – Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arst enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris
Neid süüdistati Kirovi tapmises, nad olevat valmistunud Stalini tapmiseks. Süüdistus esitati veel spionaazis, kahjurluses, diversiooniaktides. 1937. a protsess Pjatakovi ja Radeki üle. Süüdistused samas vaimus. 1938. a märtsis protsess "paremtrotskistliku bloki" üle. Süüalusteks oid Buhharin, Rõkov, Krestinski, Rakovski jmt, kokku 21 inimest.Süüdistati kodumaa reetmises, spionaazis, Kirovi, Menzinski, Kuibõsevi, Gorki tapmises, Lenini, Stalini, Sverdlovi jmt vastu atentaadi ettevalmistamises. Nende protsesside juurde kuulub ka kinnine protsess sõjaväe juhtide üle. Kohtu all olid Tuhhatsevski, Jakier, Uborevits, eestlane August Kork .... Neid süüdistati spionaazis, Punaarmee võitlusvõime alahindamises, vähese tähelepanu pööramises ratsaväele. Põhisüüdistajateks olid Vorosilov ja Budjonnõi. Kohtualustele määrati surmaotsus. 2 1939. a toimus ÜK(b)P XVIII kongress. Toimus ajal, mil maailm oli uue suure sõja lävel
saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. · 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris. · 18
Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Ruge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846 Võru Smerpalu 84 17 177 267 519 3488 2250 Võru Sprus 84 23 92 268 179 4426 471 Võru Sverdlovi ni 84 19 170 243 753 3424 1921 Võru Varstu 84 17 148 186 947 3356 3359 Võru Vastseliina 84 18 201 167 615 3358 3192 Võru Vhandu 84 25 165 219 629 4403 2246 Võru Vit 84 17 141 127 613 3301 3915 Võru Vru 84 14 133 110 343 4183 1472 Võru Väimela 84 33 220 309 905 4155 4019 Võru Antsla 85 14 88 238 604 3831 2142
Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Rōuge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846 Võru Sōmerpalu 84 17 177 267 519 3488 2250 Võru Sōprus 84 23 92 268 179 4426 471 Võru Sverdlovi ni 84 19 170 243 753 3424 1921 Võru Varstu 84 17 148 186 947 3356 3359 Võru Vastseliina 84 18 201 167 615 3358 3192 Võru Vōhandu 84 25 165 219 629 4403 2246 Võru Vōit 84 17 141 127 613 3301 3915 Võru Vōru 84 14 133 110 343 4183 1472 Võru Väimela 84 33 220 309 905 4155 4019
kongress ja ka talurahva saadikute nõukogude 3. kongress. Jäme ots talurahva saadikute nõukogudes esseeride käes. Esseerid olid leidnud, et asjalikum on töölisi ja talurahvast eraldi hoida. Esialgu toimusid erinevates paikades, üksteisest lahus, enamlaste ettepanekul võttis TSSN saadikute kongress vastu otsuse teha talurahva kongressile otsuse ühinemiseks, moodustus uus ja keerulisem asutus- 3. ülevenemaaline tööliste ja soldatite ja talurahva saadikute kongress. Võeti vastu Sverdlovi poolt ette loetud Töötava ja Ekspluateeritava Rahva Õiguste Deklaratsiooni, otsustas hakata välja töötama NV põhiseadust, moodustati põhiseaduse komisjon eesotsas Sverdloviga, lisaks toimus ka KTK ümbervalimine. Uus KTK hakkas koosnema 350 liikmest, KTK esimeheks jäi jätkuvalt Sverdlov. Põhiseaduse välja töötamine nõudis natuke aega, võeti vastu 1918 suvel, 10.juulil, kui toimus ühendatud nõukogude kongressi järjekordne istung. 5.nõuk kongressil 1918
annaabi.ee 
