(17121778) Meeldejääv elust Teosed · Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) · ,,Kas teaduste ja kunstide edu on Genfis, hiljem kolis Pariisi. Ema suri soodustanud kõlbluse paranemist?" sünnitusel, isa jättis maha. · "Üksildase uitaja mõtisklused; · Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal.
· " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud · Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt · Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus ELULUGU · Suri Pariisi lähistel 1778 · Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm( matmistalitluseks
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Elulugu Sündis Genfis 28.juunil 1712. Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta. Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis
filmimüüja sell ja õpilane, kellassepp ning lõpuks 1895. aastal asus ta tööle raamatumüüjaks ülikoolilinna Tübingenisse. Tänu sellele, sai Hesse väga palju lugeda ning tegeleda enesearendamisega. 1899. aastal liitus ta kirjandusliku rühmituse ,,Le Petit Cenaclega", kus ta avaldas oma esimesed raamatud ja luuletused. Samal aastal hakkas Hesse töötama raamatumüüjana Baselis. 1904. aastal abiellus Hesse sveitslanna Maria Bernoulliga ning 1912. aastal kolisid nad lõplikult Sveitsi ja 1923. aastal said sveitsi kodakondsuse. 1919. aastal jätab Hesse maha oma perekonna ning 4 aasta pärast lahutab oma naisega lõplikult. Kuid juba 1924. aastal abiellub Ruth Wengeriga, kuid see abielu kestab vaid 3 aastat. 1931. aastal abiellus kolmandat korda, seekord Ninon Dolbiniga. 1946. aastal sai Hesse Nobeli preemia silmapaistva saavutuse eest kirjanduses. Peale Nobeli
rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja sveits. 1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said norralane M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased. Teistel meistrivõistlustel (seitsis, 1964. a.) võitsid sveitslanna M. Tommen ja soomlane E. Kohvakka. Teates võitsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased. Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa võtsid Poola, USA ja Kanada pealtvaatajad. Kongress võttis vastu otsuse läbi viia esimesed Maailma meistrivõistlused 1966. aastal Soomes. Viiekümnendate lõpus hakkas orienteerumine jõudma ka Balti riikidesse, Moskvasse ja Leningradi. Lätis ja Eestis asutati sportliku orienteerumise Föderatsioon 1961
(15a.). Võeti Prantsuse Akadeemiasse. Võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Rousseau- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Emile, raha on paha, au on tähtis, ,,Robinson Crusoe" suur austaja. 18. saj keskpaik. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid"- filosoofiline essee. Tratktaat ,,Emile ehk Kasvatusest". Tagakiusamine. Tagasi loodusesse. Praktika. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik). Konfliktid- võõrandub ühiskonnast. Defoe- kodanlik keskklass. Inglane. Protestant. Pamflett ,,Parim viis dissenteritest lahti saada". Romaan ,,Robinson Crusoe". 17.-18. saj. Romantism 1800-1830 Tunnused: 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist
Tema järgnevas elukäigus olid seiklused ja peamiselt muusikaõpingud. Üsna varakult õnnestus tal pääseda Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. ,,Entsüklopeediale kirjutas ta artikli muusikast, samuti tegi Teaduste Akadeemias ettekande uuest noodimärkide süsteemist. 1745 lavastati Pariisis tema ooper ,,Galantsed muusad", ka hiljem lõi ta muusikateaoseid ja koostas ,,Muusika sõnaraamatu" aastal 1767. Prantsusmaal Rousseau pöördus katoliiklusesse. Ta oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai mees haridust ja õppis muusikat. Ta proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Mees oli ka Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi ilmnesid konfliktid. 1750 a. saavutas Rousseau hiilgava võidu Dijoni Akadeemia poolt väljakuulutatud konkursil. Ta püüdis oma töös "Arutlus teaduse ja kunstide üle" vastata küsimusele: Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele
huvitanud, ei pakkund enam huvi. Ka margid. Nii loobuski kogust. Nüüd kahetseb seda ja püüab muu kogumise kõrvalt taastada seda vanade markide kogu, mis tal lapsepõlves oli ja millest üksikuid praegugi mäletab. Eriti rumal oli muidugi loobuda Eesti Vabariigi markidest, mida nüüd on hoopis raskem hankida kui oli siis. Tal on kahju ka suurest postkaardialbumist, mille talle jättis sveitslanna pr. Navi, kellel imekombel õnnestus Nõukogude Liidust lahkuda (ta kadund mees oli olnud eestlane) sugulaste juurde Sveitsi. Albumis oli kaarte tema noorusest, sajandivahetusest. Sellegi albumi andis ema õhutusel (mis sa sellega enam teed) ära naabripoisile, kes tema vastu vaevalt olulist huvi tundis. Tema ema ja vanaema kuulusid sellesse inimtüüpi, kes soovib asju ära anda ja ära visata, tema ise on selgelt kollektsionääri tüüp, kes tahaks asju koguda ja hoida
showks. Teiste lippurite seas tõi Eesti lipu olümpiastaadionile püstitatud hiigelpoodiumile hõbemedalivõitja Jüri Jaanson. Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Jacques Rogge ütles lõpetuseks: "These were unforgettable dream games", tunnistades XXIII nüüdisaegsed suveolümpiamängud Ateenas kordaläinuks. TORINO 2006 XX taliolümpiamängude maskotid Neve ja Gliz. Naiste lumelauakross sai väga ootamatu lõpplahenduse, kui võidu napsas sveitslanna Tanja Frieden. Sõidu alguses põrkas ta kokku kanadalanna Maelle Rickeriga, kes paiskus rajalt välja ja sai tõsiselt viga. Võistluse liidriks läks ameeriklanna Lindsey Jacobellis, kes juhtis sõitu väga kindlalt. Küll aga nägi ta kuldmedalit arvatavasti juba käeulatuses olevat, tegi viimasel hüppel publiku lõbustamiseks tarbetu triki, mis ebaõnnestus ning Jacobellis kukkus. Temast möödus Frieden, kes napsaski
oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand, sveitslanna. Preili ei saa aru, et parun käsib täiskasvanud inimesi peksta mõisa tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu, mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul
Kuigi kui täidesaatev võim moodustatakse parlamendist, siis need kaks segunevad rohkem kui presidentaalses süsteemis, kus rahvas valib presidendi. Üldiselt peetakse garantiiks türannia vastu. Üksteisest sõltumatud valitsuse harud jagavad võimu nii, et võimu teostamine pole kunagi kontrollimatu. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Rousseau sündis Genfis (ema suri sünnitusel, isa jättis maha), hiljem kolis Pariisi (30 a.). Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski neist talle hästi ei istunud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkisid konfliktid. 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau oma kirjutises väitis, et teaduste ja kunstide
annaabi.ee 
