Kui asja lihtsustatud kujutada, siis "Muinasmaa" iseloomustab impr ja helgemat, "Purpurne surm" sümbolistlikku ja õudsamat poolt. 1919 "Klounid ja faunid" esindab kogu tollase perioodi kirjanduses kõige paremini följetoni. + "Muinasmaa" ei ole ilmselt kõige tuntum Gailit romaan, kuigi teda on hiljem ka trükitud. Seda ja "Purpurset surma" võiks tähele panna, sest siit saavad mingid tekstitüübid alguse. "Muinasmaa" kujutab endas teatavas mõttes suvitusromaani - rändava suvitaja tüüp, keda hiljem tunneme Nipernaadi romaanist. Selles mõttes on siin selge algus küll. Sellist impressionistliku taustaga suvitsuromaani tuleb 1910-20ndatel aastatel. Rändaja tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis
1915 on „Noor-Eesti“ on 10a tegutsenud ja tegelikult on tegevus lõppemas. See romaan on tagasivaade noorusaegsetele vaadetele ja nooreestilistele põhimõtetele – ambivalentne tekst, kus ei deklareerita midagi selgelt, vaid parodeeritakse ja ironiseeritakse varaseid ideid. Romaan on päevikuvormis, kus on palju arutlusi, mis puudutavad kunsti ja ühiskonda. Arutluste tõttu võib pidada seda arutlus- või esseistlikuks romaaniks. Eesti kirjandusloos asetatakse see romaan hoopis suvitusromaani kategooriasse. Sellise kategooria tekste ilmub 20.saj alguses palju: kirjanik/kunstnik on läinud suveks puhkama (nt Lõ-Eestisse) ja räägib, mis seal juhtub ehk kuidas mis on suvitamise sisu. Felix elab suvel ühe pere juures ja kogemata armub järjest ära nii pereemasse kui ka tema tütresse – tekib armukolmnurk, mis on sündmustiku raamistikuks. Kogu armastusediskursuse juurde hakkab kuuluma ka erootilisus (mida nooreestlased taotlesid), olgugi et seda tehakse arglikult. Armastuse
annaabi.ee 
