Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju. Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid. Näituseruumides oli hästi edasi antud õhkkond ja olemus Normandiast. Taustaks mängis merekohin või lindude laul. Ühes ruumis oli ka erandeid. Seal oli kujutatud Normandia sisemaa elu ja olu. Seal oli pilte igapäevastest tegevustest ja kindlatest esemetest. Pildid andsid edasi väga rahulikku meeleolu. Neid pilte vaadates sai süveneda, millegisse rahustavasse. Peale selle näituse vaatamist oli väga nn puhanud tunne. Mul kujunesid väja teatud lemmikud. Näiteks:
Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. Toonase Kristiinentali suvemõisatest oli Löwenruh` üks suuremaid. Suvemõis kuulus Eestimaa asekubernerile Friedrich von Löwenile, kelle nimest on tulnud ka mõisa nimetus Löwenruh` , mis tõlkes tähendab ,,lõvirahu" . Löwenruh` suvemõisa hiigelajad olid 1800
sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees oma lemmikharrastusest ratsutamisest. 4 Glehni loss 19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale, mille omanikuks oli Nikolai von Glehn, (1841 1923). Taibates korrapärasest raudteeühendusest tulenevaid tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis seejärel ka esimene Nõmme suvila. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Kõrgepea oli väga vana nimi. Seda mainitakse juba ühes 1371.a.
annaabi.ee 
