osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad peategelasele linnaelu tühisuse järel sügavaid elamusi ja vaimset puhkust; teoses leidub romantiliselt paatoslikku hümni ürgsele loodusele. Samal ajal tähistavad realistlikud looduskirjeldused eelneva loominguga võrreldes sammu kunstiküpsuse suunas. Novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" jätkab Roht Tuulemäe kehvikute kujutamist
TURISM 2008 aastal majutati Eesti majutusettevõtetes 2644 Portugali turisti (2007. a vastav näitaja 2763). Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna. Eesti elanike reisid Portugali Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke, kuid mitte pealetükkivaid kohalikke elanikke, kes oskavad inglise keelt. Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tsarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse. Alates Eesti liitumisest EL-ga on
" (Loe ka Brafmann, Tamm, Piiper) Koostanud: 138 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sangaste. (75 ha), Fr. Berg, üks Baltimaade haritumaid mõisnikke, loss 1874-81; väga liigirikas metsapark, tiigid, vahelduv reljeef. (Brafmann, Maiste) Puhtu suvemõis. Rajati 18. saj lõpul suvituskohaks kunstihuvidega von Helwig'ile. Maja ja park tehti tollal moes olnud Hollandi stiilis. Saare keskel kaheksanurgeline elamu, kust teed kiirtena viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga. Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad.
annaabi.ee 
