Kauksi puhkusepiirkond
Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud -
maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi
piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase
lähtekivimiga pinna.
Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem
puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud
suvituskohaga Eestis.
Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet).
Lamminiidud
Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel.
Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega
kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest
lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud
annaabi.ee 
