suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile. 8 Viljavaheldussüsteem - Viljavahelduslik ehk neljaväljasüsteem (Norfolki külvikord) pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis.
14) Suviteraviljade külvieelne mullaharimine Normaalne mullaniiskus on vajalik igale kultuurile. Seepärast kujuneb mulla veevarude säilitamine kevadise külvieelse mullaharimise üheks põhilisemaks ja üldisemaks ülesandeks. Kõige pealt väetatakse mineraalväetistega ja seejärel kultiveeritakse. 15) Söödajuurviljade külvieelne mullaharimine Kui sõnnik on antud sügiskünni alla (nagu peab), siis peaks kevadine mullaharimine algama üheaegselt ja analoogiliselt suviteraviljamaa harimisega. Erinevuseks on vaid see, et söödajuurviljade juurikad ulatuvad sügavale mulda , mistõttu on vajalik sügavam (10-12 cm) külvieelne mullaharimine kui teraviljadel. Et aga vältida seemne sügavale sattumist, tuleb külvieelselt rullida. Nii talvel kui kevadel põllule laotatud sõnnik küntakse sisse kevadel esimesel võimalusel, kui mullaniiskus seda võimaldab. Künnisügavus olgu 15-12 cm. Kultiveerimise-äestamise
annaabi.ee 
