Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike. Rohkem vajab niiskust seemnete idanemise ja õitsemise ajal. Eelistab kergeid toitainete- ja lubjarikkaid muldi. Läätse kasvatamisel valitakse kasvukoht, haritakse mulda, väetatakse ja valmistatakse seemed ette nii nagu herne viljelemisel. Lääts külvatakse üheaegselt suviteraviljadega.. Külvatakse tavarealiselt. Külvisügavus on 3-6 cm. Oluline on külvijärgne rullimine. Keemilist umbrohutõrjet võib läätsepõllul teha enne või kohe pärast külvi. Lääts koristatakse enamasti kahefaasiliselt. Koristamist alustatakse kui seemed pole veel täielikult valminud, ehk on veel rohelist tooni. Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades
jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India,
idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2..
annaabi.ee 
