etendusi, ilmus ühes Viini ajalehes artikkel, kus muuhulgas oli öeldud: ,,Adolf Müller, luues opereti Straussi muusikaga, ehitas endale kivimaja. Kui Strauss oleks kirjutanud opereti Mülleri muusikale, oleks ta nälga surnud." ,,Estonias" lavastati ,,Viini veri" esmakordselt 1965.aastal, lavastaja oli Paul Mägi. 1994.aastal tõi ,,Viini vere" välja Monika Wiesler. Sisu: I vaatus Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis. Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna mademoiselle Franzinska Cagliarile. Kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on aga tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky ballil. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti
dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit. Johann Strauss on kirjutanud 16 operetti. Neist kuulsaimad on "Mustlasparun", "Öö veneetsias", "Viini Veri". Ennekõike on ta loonud orkestrile 168 valssi, nende hulgas "Ilusal sinisel Doonaul", "Roosid lõunast" ja "Kunstniku elu". SISUKOKKUVÕTE Üksi viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna Franziska Cagliarile, kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud.