hoonete asemele. Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ja August Volberg. Klassitsistlik hoone, hoonet piiravad võimsad sambad. Mõlemad, nii Vene teater kui ka Sõprus on suured ja võimsad hooned, kuid Vene teater jääb oma portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910. aastal, olles algselt projekteeritud vineeri- ja mööblivabrikandi Carl Lutheri äärelinna suvevillaks. Juugendstiilis. Teise maailmasõja hakul tõstis nõukogude võim vabrikandi majast välja ning sellest sai 1940. aastal kuni 1944 aastani lastehaigla,Sõja lõpus hävines pommitamisel pea kogu hoone sisemus. Siis taastati see elukorteriteks ning 1956. aastal lastepolikliinikuks. Tallinna perekonnaseisuameti päralt on maja alates aastast 1983, kui ta läbis tervikliku uuenduskuuri. Hoone välisarhitektuuri ja ruumijaotust kohendas uueks otstarbeks arhitekt Ants Raid.
toonides. Erinevus: Kino “Sõprus” on sümeetrilisem ja seinu kaunistab suurem pind ning detailidele on oluliselt rohkem tähelepanu pööratud.Vene teater on võrreldes kino “Sõprusega” minimalistlikum. Lisaks on Kino “Sõprus” avaramal maapinnal, seega hoone on mitmest küljest vaadeldav. Praegune Õnnepalee, Pärnu mnt. 67 Arhitekt: Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev ( Peterburi arhitektid), valmis: 1910 Hoone on üks stiilsemaid juugend stiili ehitisi Eestis. Ehitatud suvevillaks ärimees Carl Lutheri jaoks, kes oli Lutheri vabriku omanik (vineeri- ja mööblivabrikant). Praegu on hoone tuntud Õnnepalee nime all. Väikeste mõõtudega, juugendstiilis kivimaja.Kumerate katuste ja ülatorniga, millel on kellukese kujuga kuppel. Õnnepalee sarnandeb välimuselt Draamateatri hoonega, sest mõlemat ehitist projekteerisid samad arhitektid. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3119 eramu Toompuiestee 6, Tallinn
annaabi.ee 
