Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega.
Suveräänsusdeklaratsioon - 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov. 1988 ENSV Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust staatusest“ - 30.märts. 1990 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine – 20. august 1991 Balti kett – 23. august 1889 rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus – 28. juuni 1992 presidendi ja riigikogu valimised – 20. sept.

Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes.
Suveräänsusdeklaratsioon – 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.

Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk.
Suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks.
Suveräänsusdeklaratsiooni – mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi

Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
Suveräänsusdeklaratsioon – Eesti kuulutas ennast NSV Liidust suveräänseks.
Suveräänsus –  riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusemõistmise põhimõte ,mille kohaselt  kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist.

Suveräänsus - Iga riigi väga oluline tunnus! Riigi suveräänsus tähendab seda, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult, kui ka suhtluses teiste riikidega.
Suveräänsuse jagamine on viga, mis tuleneb sellest, et suveräänse võimu mõistet pole endale täpselt selgeks tehtud ja et tolle võimu osadeks on peetud seda, mis tegelikult on üksnes tema tegevuse tagajärg.
Suveräänsusdekl - dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust.

Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides.
Suveräänsus - riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata, riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse.
Suveräänsuste paraad - 16.nov vallandas suveräänsuste paraadi, mille tulemusena teatud aja möödudes kõik NL Liiduvabariigid võtsid suveräänsusdeklaratsioonid vastu.

Suveräänsusdeklaratsioon – Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress – 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus.
Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene.
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.

Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe.
Suveräänsusdeklaratsioon - 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast – Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu
Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides.

Suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov.1988 vastu võetud iseseisvuse dokument(seadused,määrused) ehk Eesti seadused on tähtsamad kui NSVL määratud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suveräänsusdeklaratsioon – 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett – 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress – Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a
Suveräänsus on riigi ülemvõim siseriigis ja välimine ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.

Suveräänsus - rahvuslike otsustetegijate legaalne võimekus võtta vastu otsuseid olemata ohvriks välistele mõjuritele.
Suveräänsusega riigid on liitriigid (nt. Araabia ühendemiraadid). 26. Riigivõim ja riigivõimu organid: Igal riigil on riigipea.
Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut täitmist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes.

Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda.
Suveräänsus on riigi kvaliteedile väga oluline, see väljendub riigivõimus ja poliitilises ülemkorras.
Suveräänsus - täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping,

Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud.
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine.
Suveräänsusest - - Rousseau järgi oli rahva suveräänsus jagamatu ja seda ei saanud edasi anda.

Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim.
Suveräänsus on riigi vôime ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil
Suveräänsus - riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest.

Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine.
Suveräänsus on riigivõimust kõrgema või seda piirava võimu eitamine.
Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale.

Suveräänsus on liikunud riigist rahvusülestele institutsioonidele.
Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis.
Suveräänsus on demokraatliku riigi üks peamisi tunnuseid.

Suveräänsus deklaratsioon - kinnitas lõplikult, et eesti on iseseisev.
Suveräänsus – kõrgeim võim mingi territooriumi üle.
Suveräänsusprintsiip on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku alus.

Suveräänsus – riik on sõltumatu teistes riikidest.
Suveräänsus – riigi või institutsiooni iseseisvus

Suveräänsus on Sisemine ja väline dimensioon.
Suveräänsuse mõiste on tänapäevaks palju muutunud.

Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas.
Suveräänsus – jagamatu ja ülimuslik.
Suveräänsus - sõltumatus/iseseisev.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun