Sõnu seletav sõnaraamat

Suveräänsusdeklaratsioon - 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega.
Suverään - riigivõim- võib olla usurpaator nagu Inglise revolutsiooni juht Oliver Cromwell, kelle võimu all 1651. aastal esimest korda ilmus Hobbesi riigiteooriat põhjalikult esitav raamat „Leviatan“, mis sai nime ühe Vana Testamendi koletise järgi, kes pidi sümboliseerima riigivõimu.

Suverään on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik alamate rahuks ja kaitseks, mis õpetusi neile õpetatakse, kehtestab omandi, kontrollib seadusandlust, otsustab sõja ja rahu pidamise üle jne. Valitsusele kuuletumiskohustuse põhjendus Inimese kohustus alluda seadustele ja olla osa ühiskonnast, tuleneb Hobbesi käsitluses hüpoteetilisest lepingust.
Suveräänsusdeklaratsioon - 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast – Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu
Suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov.1988 vastu võetud iseseisvuse dokument(seadused,määrused) ehk Eesti seadused on tähtsamad kui NSVL määratud

Suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov. 1988 ENSV Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust staatusest“ - 30.märts. 1990 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine – 20. august 1991 Balti kett – 23. august 1889 rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus – 28. juuni 1992 presidendi ja riigikogu valimised – 20. sept.
Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes.
Suverään on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik alamate rahuks ja kaitseks, mis õpetusi neile õpetatakse, kehtestab omandi, kontrollib seadusandlust, otsustab sõja ja rahu pidamise üle jne. Suverääni tekkides tekib kohtumõistmine ja õiglus (ptk 14), sest on olemas inimene, kes ütleb mis on õige.

Suveräänsusdeklaratsioon – 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk.

Suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks.
Suveräänne võim on B. järgi see jõud, mis liidab riigilaeva osad üheks tervikuks, sest riiki ei moodusta elanikkond, vaid rahva liit ühe suveräänse võimu all. Suvereniteet on tõeline vundament, millele rajaneb riigi kogu struktuur ning millest sõltuvad kõik kohtuametid, seadused ja korraldused.
Suveräänsusdeklaratsiooni – mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi

Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
Suveräänsusdeklaratsioon – Eesti kuulutas ennast NSV Liidust suveräänseks.
Suveräänsus –  riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusemõistmise põhimõte ,mille kohaselt  kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist.

Suveräänsus - Iga riigi väga oluline tunnus! Riigi suveräänsus tähendab seda, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult, kui ka suhtluses teiste riikidega.
Suveräänsuse jagamine on viga, mis tuleneb sellest, et suveräänse võimu mõistet pole endale täpselt selgeks tehtud ja et tolle võimu osadeks on peetud seda, mis tegelikult on üksnes tema tegevuse tagajärg.
Suveräänsusdekl - dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust.

Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides.
Suverääni võim on absoluutne ja jagamatu (ei allu teistele). Suveräänne riik saab olla kas demokraatlik, aristokraatlik või monarhistlik – nende segud, kombinatsioonid pole riigid.
Suveräänsus - riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata, riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse.

Suveräänne riigivõim - riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja anda seadusi, õigus kasutada sunnivahendeid,koguda makse.
Suveräänsuste paraad - 16.nov vallandas suveräänsuste paraadi, mille tulemusena teatud aja möödudes kõik NL Liiduvabariigid võtsid suveräänsusdeklaratsioonid vastu.
Suveräänsusdeklaratsioon – Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress – 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus.

Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene.
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe.

Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Suveräänsusdeklaratsioon – 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett – 600 km pikk inimkett 1989.aastal Tallinnast Vilniusesse, toetamaks Balti riikide iseseisvust Eesti kongress – Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis valiti kodaniku komiteede liikumise algatusena 1990.a
Suveräänne võim - riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus.

Suveräänsus on riigi ülemvõim siseriigis ja välimine ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.
Suveräänsus - rahvuslike otsustetegijate legaalne võimekus võtta vastu otsuseid olemata ohvriks välistele mõjuritele.
Suveräänsusega riigid on liitriigid (nt. Araabia ühendemiraadid). 26. Riigivõim ja riigivõimu organid: Igal riigil on riigipea.

Suveräänne – Sõltumatu, keegi väline ei saa seda võimu mõjutada/kamandada, riigi võim sisemiselt on ülimuslik.
Suverään - õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus
Suverään on sisuliselt see isik või institutsioon, kelle otsuste järgimine on kohustuslik kõigile kodanikele.

Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut täitmist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes.
Suveräänne ehk jagamatu – riik saab olla monarhia, aristo- või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon.
Suverään on riigi hing; kui hing on ihust kord lahkunud, siis ei saa see enam panna ihuliikmeid liikuma.

Suverääni kohus on hoolitseda rahva julgeoleku eest, sest just seal eesmärgil on ta suverääniks määratud.
Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda.
Suveräänsus on riigi kvaliteedile väga oluline, see väljendub riigivõimus ja poliitilises ülemkorras.

Suveräänsus - täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping,
Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud.
Suveräänne - Seif- tulekindel Kandidaat- kandideerija Defekt- puue, viga, rike iseseisev rahakapp

Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures.
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine.
Suveräänsusest - - Rousseau järgi oli rahva suveräänsus jagamatu ja seda ei saanud edasi anda.

Suveräänne õigus – kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata.
Suveräänne linn - riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas.
Suveräänsel riigil on teatavatel juhtudel õigus ka lepinguid tühistada ehk denonsseerida.

Suveräänsus on riigi vôime ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil
Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim.
Suveräänil on õigus ette võtta kõike, mida ta peab heaks rahu ja heaolu nimel.

Suveräänsus - riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest.
Suverääni isikus on koos kõigi inimeste isikud, kes muidu olid peata rahvamass.
Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine.

Suveräänsus on riigivõimust kõrgema või seda piirava võimu eitamine.
Suverään - õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta.
Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale.

Suverään on ühtne, jagamatu, piiramatu, kontrollile mittealluv.
Suveräänsus on liikunud riigist rahvusülestele institutsioonidele.
Suveräänne riigivõim – see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust.

Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui ka sisemist iseseisvust.
Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis.
Suveräänne - iseseisev šabloonne - ühetooniline, omapärata

Suveräänsus on demokraatliku riigi üks peamisi tunnuseid.
Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas.
Suveräänsus deklaratsioon - kinnitas lõplikult, et eesti on iseseisev.

Suveräänsus – kõrgeim võim mingi territooriumi üle.
Suveräänsusprintsiip on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku alus.
Suveräänsus – riik on sõltumatu teistes riikidest.

Suveräänsus – riigi või institutsiooni iseseisvus
Suveräänsus on Sisemine ja väline dimensioon.

Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim.
Suveräänsuse mõiste on tänapäevaks palju muutunud.
Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas.

Suveräänne ehk omada absoluutset võimu.

Suveräänsus – jagamatu ja ülimuslik.
Suveräänsus - sõltumatus/iseseisev.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto