osakaal linnas, mistõttu heitgaasi probleemid on muutunud oluliseks häireteguriks. Ja kuigi võiks eeldada, et inimeste keskkonnateadlikkus on aastatega tõusnud ning sellega seoses ka keskkonnateadlik käitumine, ei näita antud tulemused seda siiski. Eriti hästi illustreerib antud väidet jäätmete probleem ning ka mere- ja joogivee seisund (siin on oma osa kindlasti ulatuslikel merereostustel, mis vastajatel veel teravalt meeles olid ning suveperioodile iseloomulik randade heakord). Vastajatel lasti ka hinnata seda, milliseks peetakse Tallinna üldist olukorda erinevates valdkondades. Kõige probleemsemaks antud küsimuse juures peetakse sõiduteede olukorda (67%) ning liiklusturvalisust ja –kultuuri (63%). Võrreldes saadud andmeid elukoha järgi, saab välja tuua, et eriti teravalt hindavad olukorda halvaks Nõmme 42
keele säilimise ja elujõu oluline eeldus. Põllumajandusega tegelevatel saamidel olid peamisteks tegevusaladeks vähene karjakasvatus (mõned lehmad, lambad-kitsed ja väike kari põhjapõtrasid) ja maaharimine (heinategu, kartuli-, naeri-, odra- ja kanepikasvatus). Saamid on üks väheseid põhjarahvaid, kellel üldse on võimalik põllumajandusega tegeleda tänu soodsatele loodustingimustele, eriti tänu pikale valgusküllasele suveperioodile, mis võimaldab piisavat taimekasvu. Põllumajanduse ja karjakasvatuse moderniseerimine saami aladel algas 1930. aastatel. Sõja-aastatel kaotasid saamid peaaegu kogu veisekarja. Sõja järel suurenes veisekarjakasvatus seoses uusasustuse levimisega. Moderniseerimine hoogustus 1950. aastatel. Kasutusele võeti uued tehnilised vahendid ja väikepõllundus spetsialiseerus. 1960. aastatest alates on piimakarjakasvatuse osatähtsus vähenenud.
annaabi.ee 
