18.oktoobril olid sakslased juba 130 km kaugusel Moskva vallutamine tundus olevat väga lähedal. Siiski lahendus see situatsioon teisiti. Stalin määras väejuhiks marssali Georgi Zukovi, kelle poolt moodustati uuesti Läänerinne ning hakkad pealetungi peatama. Lisaks sellele aitas kaasa ka kliima, sest vihm asendus lumesajuga ning edasiliikumine pidurdus veelgi. Saksamaa varustusliinid olid muutunud väga pikaks ja suurem osa saksa sõdureid oli suvemundris külma käes kannatamas. Lisajõudude toomine oli võimatu ning üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30. oktoobril üllatasid sakslasi Siberist saabunud üksused, kes osutasid suurt vastupanu Orjoli vallutamisel. Novembri alguses saabusid suuremad külmad ja maapind hakkas külmuma. Sakslased kasutasid seda ära ja täiendasid pealetungi jätkamiseks sõjavarustust. Ka Punaarmee tegi seda sama, tuues Siberist Moskvat kaitsma koguni 40 uut diviisi. 15
juba valmis väljuma. 18.oktoobriks olid sakslased tunginud kuni 130 km kaugusele Moskvast ja selle vallutamine näis olevat päevade küsimus. Asjad läksid aga teisiti. Stalin oli määranud uueks väejuhiks võimeka marssali Georgi Zukovi, kelle poolt uuesti moodustatud Läänerinne pidi pealetungi peatama. Novembri algul läks vihm üle lumesajuks, mis raskendas veelgi liikumist. Saksa varustusliinid olid veninud väga pikaks. Paljud saksa sõdurid olid veel suvemundris ja kannatasid külma käes. Lisajõude polnud võimalik tuua ja üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30.oktoobril üritas Heinz Wilhelm Guderian (Saksa tankide väejuht) vallutada Orjoli, mis asub Brjanskist 110km ida pool. Seda kaitsesid teiste hulgas esimesed Siberist saabunud üksused, kes üllatasid sakslasi raevuka vastupanuga. Et Guderiani tankidel ei jätkunud kütust ja maastik oli peaaegu läbimatu, tuli sakslastel paigale jääda. Sakslaste ebaõnnestumine
annaabi.ee 
