Kristiina Kass „Nõianeiu Nöbinina“
Tal oli hea meel, et sai lahti
sellisest lapsest nagu Nöbinina, sest Nöbinina olid nõidadele ainult häbiks olnud.
Nöbinina aga tahtis elada nagu inimesed ja tal oligi hea meel, et sai teiste nõidade juurest ära minna. Ta
leidis endale kena majakese ühes suvilarajoonis ja seadis ennast sinna kamina ette kiiktooli mõnusalt
sisse.
Kuna aga oli suve algus, siis hakkasid inimesed oma suvilatesse tulema. Nii saabus ka perekond Puravik
oma suvemajakesse. Perekond Puraviku pere koosnes emast, isast ja kahest lapsest – Aadust ja
Annemaist. Nad olid väga üllatunud, kui nägid seal kiiktoolis ühte punapäist tüdrukut magamas. Härra
Puravik sai kurjaks, sest arvas, et Nöbinina on varas. Samuti keeldusid nad uskumast, et tegemist on hea
nõiaga. Kui aga Nöbinina isale sarved pähe võlus, siis suutis ta terve pere ennast uskuma panna.
Nöbinina rääkis perekonnale oma loo ära ja nad lubasid neiul paariks päevaks enda juurde elama jääda