1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2.plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8.antropomeetrilised - kasv, kaal, istepikkus, käte siruulatus, rasva %, KMI 9. koordinatsioon ,,Flamingo" tasakaalutest, osavus- ja koordinatsiooniH-d, mitmesugused takistusjooksud, erinevate ül täitmisega 10
eesmärgil on sport organiseeritud ja läbiviidud. Eeldatakse ekslikult, et sport on organiseeritud ühtsetel eesmärkidel, kus eelistatakse samu orientatsioone ning käitumist. Seni ajani on leitud, et domineerivaks spordimudeliks mitmetes organisatsioonides on VÕIMU JA OSALEMISE MUDEL, mida iseloomustatakse järgnevalt: 1. kasutatakse jõudu, kiirust ja võimu sundimaks inimest pingutama suutlikuseni ja oponenti mõjutatakse agressiivselt enda võidu ja meistritiitli nimel; 2. eeldatakse, et suurepärane sooritus saavutatakse võistlustel eduka esinemise kaudu, seoses intensiivse pühendumise ning tugeva tööga, tuues kaasa loobumisi ja riskides oma isikliku heaoluga ning taludes valu; 3. keha vaadeldakse, kui masinat, kus tehnoloogiat kasutatakse ainult selleks, et kontrollida ja hinnata keha seisundit; 4
5 732 86 Õige treeningumahu selekteerimine on esimeseks sammuks aastase treeninguprogrammi koostamisel. Järgmiseks sammuks on erinevate treeninguharjutuste ja ka intensiivsuse osakaalu planeerimine vastavalt sportlase klassifikatsioonile. Treeningu intensiivsust on võimalik määrata mitmel erineval viisil. Kõige sagedasem on astmeliselt tõusvate koormustega test suutlikuseni, kus siis registreeritakse iga koormuse lõpus nii vere laktaadisisaldus kui ka südame löögisagedus. Selle testi tulemusena saab sportlasel kasutada järgmiseid füsioloogilisi parameetreid: aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalne hapniku tarbimine kui ka maksimaalne võimsus. Antud juhul käsitleme aeroobset läve kui koormust, mis kutsub esile vere laktaadisisalduse 2 mmol.l-1 kohta, mis on tüüpilised madala intensiivsusega pikaajalised treeningud ja võivad kesta mitu tundi
annaabi.ee 
