1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü
Reklaamides leiavad sportlased endale rohekem sponsoreid, ilma milleta ei suudaks mitte ükski sportlane jõuda tippu. Tean seda omast käest, vahendid on kallid, käidakse laagrites ning paljalt vanemate tasku pealt ei suudaks suurem osa sportlastest seda lihtsalt kinni maksta. Dopind on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlased on valmis tegema kõike, et olla parimad. Soome suusatreener Reijo Jylhä on öelnud, et doping on venelaste kultuuri osa, mis eriti iseloomulik eliidile, ja et venelased teevad kõik selleks, et olla parimad ja ei löö risti ette isegi keelatud ainete kasutamisel. Sportlase jaoks on väga tähtis olla tipus, sest sellest oleveb nende tasu. Spordis on suur osa ka meelelahutusel, korvapalli ja võrkpalli mängude vahepauside ajal tantsivad tantsutüdrukud, lahutadest pealtvaatajate meelt. Igal klubil on omad tantsutüdrukud kes
a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil. jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938.a. Lahti MM-l, maavõistlusil lätlaste ja leedulastega 1940 ja 1941.a. ning 1941.a
Iga õppeveerand oli vähemalt üks pidu, vahest tehti teine veel, aga seda juhtus harva. Iga aasta korraldati ka matku ja ekskursioone. Matkati tavaliselt talvel suuskadega. Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga ekskursioonid olid pikemad, selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse, Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad
,,Liidu koondises oli just sisemine konkurents see, mis meid edasi viis, lisaks oli see motivaatoriks, et tahtsid alati treeningutel teistest parem olla." Tõnu Pääsuke Tõnu Pääsuke sündis 15. juunil 1949. aastal Tallinnas ning on üles kasvanud Nõmmel. Olles algul ka ise tippsportlane naases Pääsuke 1970. aastal Rootsis Östersundis peetud Juuniorite Maailmameistrivõistlustelt teatesõidu pronksmedaliga. Samal aastal ta ka abiellus. Ka tema naine Aita Pääsuke on suusatreener. Juba järgmisel aastal alustas Tõnu Pääsuke oma treenerikarjääri sportlaseks olemise kõrvalt. 1975. aastal lõpetas Pääsuke tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal loobus Pääsuke tippspordist ning pühendus treeneri ametile. Ei läinudki väga kaua, enne kui sai noppida esimesi tehtud töö vilju. 1983. aastal saabus juunioride MM-lt Even Tudeberg teatesõidu hõbeda ja individuaalse pronksmedaliga
http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3 Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) Nii sai alguse Kristina sportlasetee ja suusatamine muutus peagi elustiiliks. Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama
annaabi.ee 
