suusatamist õppiva inimese kehaliste võimete arengut. Alati määravad olulise osa õpetamise tingimused. Põhieettevalmistus vajab head õppenõlva, kus on erineva raskusega osad. Pööreteks peab olema nõlv piisavalt lai ja ohutu. Reeglina peaks esimesi suusatamisviise õpetama hästi laugel, pisut alla mäge kulgeval rajal, et õnnestuks paremini suusk libisema saada ja tunnetada seda, kuidas suudetakse minna astumiselt libisema. Klassikaliste suusatamisviiside jaoks peaks olema hea suusarada (jälg) . Uisutehnikaks vajatakse samasugust lauget , kuid hea ning tasase pinnasega rajalõiku. Uisutehnika tundub lihtne olevat, aga... Uisutehnika on paarikümne aastaga võitnud klassikatehnikaga peaaegu võrdse seisu. Sageli haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise
· Koormust lisatakse järk-järgult, väikeste annuste kaupa. Harjutuspaigad Kõige paremini sobivad tuulevarjulised metsarajad ja teed, kus võib harjutada nii suvel kui talvel.Kevadeti ja sügiseti võib saalitundides võimelda ja palli mängida. Esimesed treeningtunnid tuleb läbi viia kõige soodsamates tingimustes, mis kergendavad õpitavate võtete omandamist. Talvised harjutuspaigad on õppe- ja treeningurajad ning nõlvad. Algtreening suusatamisviiside õppimiseks viiakse läbi õpperajal, mis on sisse sõidetud tasasel väljakul ja omab pikerguse ringi kuju, üldpikkusega 200-300 meetrit. Parimad rajad on planeeritud sedavõrd laiad, et seal saab sõita nii klassikalist kui uisutehnikat. Kui võimalik, peaks enne rajale minekut selgusele jõudma, kui raske rada on, kas ta on jõukohane ja kas seal varitseb ohte. Suusaradadel sõiteson vaja täita järgmisi nõudeid:
õpilaste asend ettenäitamise suuna, nõlva kalde ja päikese suhtes. Ettenäitamine ja seletus peaksid toimuma rivi ees selliselt, et kõik hästi näeksid ja kuuleksid (ca 10-15m). Nõlval paigutagu õpilased nii, et nad ei peaks paigalpüsimiseks end pingutama (see hajutab tähelepanu). Nii õppepaiga kui rivistumiskoha valimisel jälgida, et seal oleks tuulevaikne ja et päike ei segaks jälgimist. Oluline on teada, millisest suunast suusatamisviiside struktuur on kõige ilmekamalt näha. Eelistatud suundi: - Küljelt: klassikalised sõiduviisid, tõusud ja lasjumised. - Eest: paaristõukelised uisuviisid. - Tagant: triivimine parralleelpöörded, sahkviisid, vahelduvtõukeline ja pooluisusamm. 3.2. Osa- ja tervikmeetod. Tervikmeetodit rakendatakse enamasti lihtsamate harjutuste õpetamisel, kus keha asend või liigutuste iseloom on tavapärane ja üksikliigutuste arv väike
annaabi.ee 
