Triivpidurdus- kasutatakse nõlvadel kiiruse vähendamiseks või suuskade seiskamiseks Sõiduviisid Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega.
Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine
omandada. Libiseval toepinnal ehk suusal ja eriti triivival suusal püsimine on niivõrd spetsiifiline, et kõigil osavusalade sportlastelgi ei lähe suusatehnika õppimine kiiresti ja ladusalt ning nõuab piisvalt suurt ajakulu. 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod on suusatamise õppimisel põhilisteks kujutluse loomise meetoditekd. Sõnameetodit kasutatakse põhiliselt suurema kogemusega suusataja juhendamisel, näitemeetodit aga laste ja algajate juures. Õpetamise algul tehakse teatavaks liikumisviisi korrektne nimetus, seejärel selgitatakse seda lühidalt detailidesse laskumata. Selgitus olgu võimalikult piltlik. Harjutuse ettenäitamine peab olema võimalikult korrektne. Kui õpetaja ise seda ei suuda, kasutab ta ettenäitamiseks klassi või rühma parimat suusatajat. Esmalt näidatakse ette
parandamine käte, jalgade ja kere jõu arendamine -, milleks sobib hästi käimine, jooks, pallimängud, võimlemine, ujumine, sõudmine, orienteerumine ja jalgrattasõit. · Suvine-sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine. Harjutamine maastikul. Treeningud rullsuuskadel, mäkketõusuviiside immiteerimine, suusataja erialased harjutused. Jätkata tuleb üldkehalise ettevalmistuse treeninguid, näiteks sõudmist või orienteerumist. · Talvine ehk lumeperiood (lume tulekust selle sulamiseni): Tuleb alustada kohanemist lumel, sõites aeglases tempos, läbides pikki vahemaid. Edaspidise harjutamise aluseks saab võistluste ja suusamatkade kalenderplaan, mis hõlmab valdavalt nädalavahetusi. Nädala sees jääb tegevuse eesmärgiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
