"suurvetikate" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Viimasel ajal kasutatakse lihtsuse mõttes rohkem 12 järvetüübiga süsteemi. Loe täiendavalt artikleid Eesti järved ja Eesti järvetüübid.  Jõgede tüübirühm. Jõgede taimestiku kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest, vee sügavusest ja põhja iseloomust, väikejõgede taimede arengut mõjutavad tugevasti valgusolud. Jõgede taimekooslused moodustavad kaks suurt rühma: 1)soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole  siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal, karevetikas, punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna liigid ja eriviburvetikad.  Mereveetaimkond