käiguvahetusmehhanismist. 3 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks. Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid
ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud. Autodel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid, mis koosnevad enamuses kuuest jadamisi ühendatud elemendist, millel on ühes tükis valmistatud anum. Et üksikelemendi pinge on keskmisel 2V, siis kuuest elemendist koosneval akul on see 12V. Suurveoautodel kasutatakse enamasti 24V elektrivõrku, mille tagab kahe aku omavaheline jadaühendus. Akus toimuvast annab hea ülevaate pöörduva keemilise protsessi valem, millest on näha, et aku laadimisel eraldub väävelhape(elektrolüüdi tihedus muutub suuremaks) ja aku tühjenemisel eraldub vesi st elektrolüüdi tihedus langeb. Aku tähistus Saksa DIN 72310 järgi: ·55618 tüübi nr ·12V nimipinge ·90 Ah mahutavus ·350A käivitusvool
vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamale. Hammasrataste vastupidine paigutus võimaldab suurendada veoauto kliirensit. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Koonushammasrattad tehakse spiraal- või hüpoidhammastega. Silinderhammasratastel on kald- või noolhambad. Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4.2 Diferentsiaal Diferentsiaaliks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale kus pöördemomenti kantakse edasi ainult ühes suunas peaülekandelt rattavõllidele.
veetava hammasratta teljest madalamale. Hammasrataste vastupidine paigutus võimaldab suurendada veoauto kliirensit. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Koonushammasrattad tehakse spiraal- või hüpoidhammastega. Silinderhammasratastel on kald- või noolhambad. Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 47 Diferentsiaal ja rattavõllid Diferentsiaal Diferentsiaaliks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Joonis 49:Sümmeetrilise diferentsiaali ehitus. 1. ja 5. Diferentsiaalikausid, 2. ja 7. Seibid, 3. Võllihammasrattad, 4. Satelliidid, 6. Ühenduspolt, 8. Ristmik.
Silinderhammas- ratastel on kald- või noolhambad. Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kui aga kahekordse peaülekande teine hammasrattapaar on kummagi veoratta juures, siis on tegemist jaotatud peaülekandega. Mõnedel autodel kasutatakse dünaamiliste omaduste parandamiseks kahekäigulisi peaülekandeid. Sellistel peaülekannetel on kaks lülitatavat käiku. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel. 34. Diferentsiaalid: diferentsiaali otstarve, lihtdiferentsiaali põhiomadused. (1) lk. 298. Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega
annaabi.ee 
