Jalgpall
sajandi esimestel
aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama
pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese
kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati
14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola,
Tšehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks.
Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia
eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti
valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku
kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga. Kokku oli eestlastel sel
perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel Oslo, Stettin ja
Varssavi.
Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini