18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille
Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Eesti kauneim barokkiehitise, Kadrioru lossi, mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhkeaed. 18. Sajandil muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18. Sajandi viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool klassitsism. 1775. Aasta suurtulekahju plaanipäraelt üles ehitama hakakti. 1784. Aastal valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja kivisild.
linnadeks Paldiski ja Võru. c. Tallinn Eesti suurim linn · 17. saj Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 tuhat el.) · 1718 Eesti kauneim barokkehitis Kadrioru loss Peeter I käsul tsaaripere suveresidentsiks (Katariina I nime järgi). d. Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 elanikku, teistes u. 1000. · Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna. · Põhjasõjas hävinud Tartus mitu suurtulekahju (1775 hävis 2/3 linnast). · Katariina II eraldas koha Tartu ülesehitamiseks moodsas klassitsistlikus stiilis. · Tõeline Tartu taassünd seoses TÜ taasavamisega (1802). e. Püsis keskaegne linnade omavalitsus, mida riigivõim suuresti kärpis. Kodaniku- õigused vaid sakslastest ülemkihil. 2. Kaubandus a. Kaugkaubandus: · Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele.
ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises.
Peale kindlustööde lõppu jääb Tartu avatud linnaks. Aastaks 1774 oli linnas kokku 570 elumaja, millest 2/3 asus eeslinnades, paljud (u.300) neist, jällegi puumajad õlgkatusega, mis hävisid järjekordsetes suurtulekahjudes 1775 aastal. Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005). 10 Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis jäid õgvendamisele ette. 1778 keelati õlg- ja laudkatused ning aastks 1781 olid enamikel majadel kivikatused. Tartu kustutati 1782 aastal lõplikult kindluslinnade nimistust ja valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004).
kui El Nino hoovus tõi tavalisest tunduvalt kuivemat õhku. Seetõttu väljusid tulekahjud sedavõrd kontrolli alt, et kokkuvõttes põles maha 9.7 miljonit hektarit maad. See on võrdne peaaegu kahe Eesti pindalaga. Indoneesia pooleses osas põles maha 6.5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta suurtulekahju sai enamuses alguse suurtest õli palmi istandustest, kus üritati metsamaad põllumaaks muuta[12]. Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde.
17. sajandiks olid välja kujunenud kolm Tallinna eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn, mille piires 17. sajandil teostati uus Tallinna kindluse täiendavate kaitserajatiste - bastionite, raveliinide ja reduutide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: Skoone bastion, Ingeri bastion, Rootsi bastion. Tallinna all-linna ja ka Toompea arengule "aitas kaasa" 1684. aasta Tallinna suurtulekahju, mille järel ehitati mahapõlenud puitehitiste asemel uued kiviehitised. Sisseveetav kaup: ??? Väljaveetav kaup: ??? PÕHJASÕDA 1700- 1721 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: 1. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. 2
pilt 13 Raekoda pilt 14 Silmapaistvaid varaklassitsistlikke ehitisi eestis. Paikneb linna ajaloolisel peaväljakul, kus oli juba keskajal raekoda: 2-korruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17.saj I veerandil. 1688- 93 ehitati uus 2-korruseline haritornidega raekoda, mis kannatas põhjasõjas ning poles 1728.aastal. praegune raekoda püstitati pärast 1775. Aasta suurtulekahju, projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Wlater Rotockist. Algprojekt valmis 1778, nurgakivi pandi 1782, viimislustööd kestsid kuni 1789.-3-korruseline massivne kelpkatusega ja haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni. Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi
Joonis 0. Tartu raekoda baroki profaan Tartu praegune raekoda asub linna südames peaväljakul, kus juba keskajal oli asunud kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693. aastatel ehitati praegusele hoonele eelnenud kahekorruseline haritorniga raekoda, mis kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone
Kolmekümnendatel aastatel asus Küüni ja Poe t. nurga lähedal linna esimene avalik telefoniputka. Platsi teed said kivikatte aastal 2000 ( projekt AS Kommunaalprojekt ). Tööde ajal teostatud arheoloogilise järelevalve käigus fikseeriti keskaegse linnamüüri asukoht platsi loodepoolse tee all. Von Bocki maja Varem kutsuti seda Markuse majaks. See hoone kuulub Tartu ülikoolile. See maja on varaklassitsistlikus stiilis. Selle laskis ehitada raehärra D. H. Wilcke pärast 1775. aasta suurtulekahju ja see valmis 1780. 1802. aastal andis Bock maja ühe korruse ülikoolile tasuta kasutada. Ülikooli taasavamise aktus peeti Bocki majas. 1839 aga ostis maja endale ära Tartu ülikool. 1839 hakkas majas tegutsema õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akademische Musse. Selles majas sai endale ruumid ka Õpetatud Eesti Selts 1840. aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks
Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises.
Oluline Ivani seisukohalt see, et kui tema väike oli ss kõik käest ja tema justkui ,,parandab" kõike. Ärasõidu õiguse küssa ( otvezd) kas aadlikul õigus lahkuda Vene suurvürsti teenistusest (kas nt Leedu suurvürsti teenistusse). Peab jääma kindlalt Moskva valitseja teenistuse, muidu reetur ja tuleb karistada. Elas oma mälestuste järgi ordu elu, vägivallast saadetuna. 1545.a täisealiseks, asus ise valitsema. 1547. 2 sündmust- I moskva suurtulekahju (põles praktiliselt maha) ja samal aastal Moskva mäss (kujunes eelarvamus, et Ivani vanaema Anna ,,nõid" pani linna põlema). 1553 Ivani raske haigus, tervenes - - kujundas ta ettevaatust aristokraatia suhtes, ka oma aadli (kas truud talle). 1557 krooniti tsaariks, I tiitel Vm ajaloos. Kroonimine metropoliit Makari poolt (16.saj kiriku ja kultuuripol. Tegelasi). Koostati Velije ... suur pühakute elulugu, põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist
annaabi.ee 
