- Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma; ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevandada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise
rahuldama kasvavat sisetarbimist. Majanduskasvule aitasid kaasa head põllumajandusaastad ja Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga: kaup jäi ladudesse seisma; paljud ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevendada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujal maailmas valitses sellel ajal majanduskriis
Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga: kaup jäi ladudesse seisma; paljud ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevendada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujal maailmas valitses sellel
annaabi.ee 
