Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud. Charles varsti aga armub Emmasse, kes on ühe tema patsiendi tütar, ja nad otsustavad abielluda. Peale rikkalikku pulma nad lähevad elama ühte majja Tostes'is, kus Charles'il on oma praktika(praksis vms.) Kuid abielu ei rahulda Emma romantilisi ootusi. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Peale seda kui ta osaleb ühel suursugusel ballil ühe rikka aadli kodus, hakkab ta tihti unistama rohkem keerulisest elust. Tal on igav ja ta on masenduses, kui ta võrdleb oma fantaasiaid üksluiselt reaalse külaeluga, ja lõpuks tema loidus teeb ta haigeks. Kui Emma jääb rasedaks, otsustab Charles kolida teise linna, lootuses taaselustada Emma tervist. Yonville'i linnas kohtavad Bovaryd Homaisi, kes on linna apteeker. Homeis on pompöösne jutupaunik, kes armastab kuulata iseennast rääkimas
Klassikaline kikilips on must, aga kui vest või vöö on muud värvi, siis lips on nendega ühte värvi ja samast kangast; - valge rinnarätik taskus; - mustad sokid; - mustad kingad, nt nahast või lakknahast klassikalise lõikega kingad. Musta kikilipsu tõttu nimetatakse seda ülikonda prantsuse keeles “cravate noir”, inglise keeles “black tie”. Üleriietest kantakse smokingu juurde alati musta mantlit, valget siidsalli, musti kindaid (suursugusel ballil valgeid kindaid) ning külmade ilmade korral musta kaabut. 4 Frakk (lisa 3) on kõige pidulikum meeste õhturiietus, mida kantakse pärast kella 19.00 suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Päevasel ajal võib frakki kanda gala-dineedel, pulmas ja akadeemilistel vastuvõttudel.
cliens) andis ennast rikka roomlase - patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. saj eKr said plebeid
kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik-
kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik-
Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt
kaasa aidata. Ta soovis alustada millegi ilusaga ja nõnda sünnitaski ka armastusjumalanna, kes tõi maailma elu kauniduse. Seejärel sünnitas ta piiritu sinise Taeva, Mäed ja Mered. Kõik nad olid vägevad jumalad, kuid suurim neist oli Taevas, Uranos. Jumalanna Maa,kõigi ema, ehtis ja kaunistas maailma ning tundis oma loomingust rõõmu. Maailma kõuge vägevam jumal oli siis Uranos, kes mähkis maa oma sinisesse rüüsse ja kattis selle äärest ääreni. Ta istus oma suursugusel kuldsel troonil, mida kandsid värviküllased pilved, ning sealt valitses ta kogu maailma ja kõiki jumalaid. Uranos võttis naiseks jumalanna Maa ja see sünnitas talle paju surematuid lapsi. Nende seas oli 12 titaani, 6 meessoost ja 6 naissoost. Titaanid olid tohutu suured ning hirmuäratava jõuga jumalad. Üks neist, Okeanos, oli isegi nii suur, et laotus üle kogu maa. Ta oli loendamatute järeltulijate isa: kõik jõed maa peal olid tema lapsed ja tal
vahele moodustus kangavolt. Meeste kitoon ulatus tavaliselt põlveni, naistel aga maani. (Kõiv, 1994, 145) Klient – vaene roomlane, kes andis end rikka roomlase ehk patrooni eeskoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni avalikes kohtades, sõjaretkedel, oli vajadusel tema ihukaitsja ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul. Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. (Kõiv, 1994, 205) Kodanik – vaba mees, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Isik ( muistes ühiskondades tavaliselt meessoost) , kel on linnas valimisõigus. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Linnriikide ajasul nimetati vabu inimesi(st mitte orje linnakodanikeks
annaabi.ee 
