Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused. Suurslaalom Suurslaalom on veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala. Meeste raja kõrguste vahe peab olema 250-450 meetrit ja naistel vastavalt 250-400 meetrit. Maailmakarikavõistlustel on lubatud väiksem kõrgustevahe 300 meetrit. Suurslaalomis on vähem väravaid kui slaalomis ja mäenõlv on laugem. Rajal on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist, eriti osavat suuskade valitsemist ja head suunatunnetust. Suurslaalomi värav koosneb kahest kepist, mida ühendab värviline tähis. Väravate laius on 4-8 meetrit ja kahe värava kaugus üksteisest peab olema vähemalt 10 meetrit. Suurslaalomi võistluslaskumine kestab 1.15-1.45 minutit ja võistlustel on kaks laskumist, millede liitmisel selgub võitja. Suurslaalomi suusad on 190-203 cm pikkused. Ülisuurslaalom Ülisuurslaalom või ka supersuurslaalom (super-G) on mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika
Murdmaasuusatamine - Naiste 30 km klassikalises tehnikas ühisstardist 28. Kristina Smigun-Vähi (Eesti) + 4.53,5 42. Tatjana Mannima (Eesti) +10.17,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 50 km klassikalises tehnikas ühisstardist 6. Andrus Veerpalu (Eesti) + 6,1 30. Jaak Mae (Eesti) +5.05,8 34. Aivar Rehemaa (Eesti) +5.22,1 41. Algo Kärp (Eesti) +8.14,1 8 Mäesuusatamine Mäesuusatamine - Meeste suurslaalomi 1. Laskumine 77. Deyvid Oprja (Eesti) +12,00 Mäesuusatamine - Meeste suurslaalomi 2. laskumine 66. Deyvid Oprja (Eesti) +22,95 Mäesuusatamine - Meeste slaalomi 2. laskumine Deyvid Oprja (Eesti) katkestas Laskesuusatamine Laskesuusatamine - Naiste 7,5 km sprint 55. Eveli Saue (Eesti) +2.27,7 (2) 64. Kadri Lehtla (Eesti) +2.38,6 (2) 83. Kristel Viigipuu (Eesti) +4.01,5 (2) 84. Sirli Hanni (Eesti) +4.02,2 (2)
ja väiksemate vahedega pööravaid väravaid. Samamoodi kui kiirlaskumises selgub võitja ühe laskumise põhjal. Ülisuureslaalomi pöörded on palju sagedamini kui seda on kiirlaskumisel, ja pöörde terviklikuks sooritamiseks kulub 4-5 sekundit. Raja pikkus on umbes 2km ning raja kalle 30%. Ülisuurslaalomi suusad on ka pikemat sorti, kuid kiirlaskumise omadest siiski lühemad, et kõiki neid pöördeid efektiivsemalt võtta. 2.2.3. Suurslaalom Suurslaalomi esimene ametlik võistlus peeti Itaalias 1935. aastal – lume vähesuse tõttu tuli tavapärase kiirlaskumise asemel teha tihedamate pööretega ja lühem rada. Et rada oli lühem, koosnes võistlus kahest sõidust. Väravate paigutus nõuab siin pidevat suunamuutust, kuid neid pole siiski nii tihedalt. Võistlustel peetakse ühel nõlval kaks sõitu (eri radadel), võidab see, kelle aeg on kahe sõidu kokkuvõttes kiireim. Suurslaalomi raja pikkus on 1.2-1
moodustatud värava) peeti 1922 Sveitsis, Mürrenis ning see oli esimene ametlik mäesuusatamise võistlus, kuidas lisaks slaalomile on mäesuusatamise võistlusalade seas ka: · Suurslaalom (suurslaalom- s.o veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala, kus on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist) · µ (ülisuurslaalom- s.o mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises) · µ (kiirlaskumine- s.o mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid) · (Alpi kahevõistlus- s.o mäesuusatamise ala, mis koosneb
raske vigastus. Kiire paranemine eeldas vaprat tööd, kõrged kohad olnuks juba ime. Loodetavasti ei ela seda hooaega liiga rängalt üle. · Kauri Kõiv (laskesuusatamise sprindi 48., jälitussõidu 50., 20 km 44., teatesõidu 14.) Ootamatult kerkis laskesuusatamise koondise kõige stabiilsemaks sportlaseks, kusjuures stabiilsusnivoo polnud sugugi madal. Sama taset hoides jätab endale lootuse tulevikus veel tõusta. Vanus ei saa veel takistuseks. · Tiiu Nurmberg (slaalomi 42., suurslaalomi katkestas) Tegelikult on tema võistlust väga raske hinnata. 42. koht polegi ju paha, ent samas tuleb arvestada, et suur hulk MK-sarjas osalevaid ning tegelikult temast tugevamaid naisi ei pääsenud olümpiale võistlema. ENNAST NÄIDANUD TULEVIKULOOTUSED · Triin Ojaste (suusasprindi 37., sprinditeate 16.) Noor neiu tõestas, et tõsist tööd jätkates võib mõne aasta pärast jõuda MK-sarjas 30 hulka sattuvate naiste seltskonda. Mille põhjal seda arvata? Pärast võistlust Ojaste
annaabi.ee 
