prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi 5. E Komisjon(Brüssel) Jean-Clause Juncker president 28 liiget 5 aastaks. Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium, 1 igast ELi liikmesriigist(28).Peamine eesmärk:seista
Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris toimuvad nõukogu istungid Luksemburg). Nõukogu otsuseid valmistab üle 150 liikmesriikide esindajatest koosnevat töörühma ja komiteed. Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste esindajate komiteele (COREPER), mis koosneb liikmesriikide poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule. Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete
delegatsioon. Nõukogu töö põhistruktuur ja tema ülim õiguspädevus kõikide NATO otsuste suhtes on alates 1952. aastast jäänud samaks. Esindatuse tase võib erineda, kuid see ei mängi mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU TIPPKOHTUMISTE KRONOLOOGIA PARIIS, 1957 Atlandi alliansi põhimõtete, eesmärkide ja ühtsuse taaskinnitamine. NATO vägede kooskõlastamise ja korralduse ning poliitiliste konsultatsioonide korra muutmine.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne · Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevus COREPER-alaliste esindajate kommitee COREPER II koosneb suursaadikutest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: majandus-, rahandus-, justiits-,sise-, välis- ja kaitseasjad, jne. COREPER I koosneb esinduste EL-i juures asejuhtidest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: keskkond, sotsiaalküsimused, siseturg, konkurentsivõime, transport, energeetika, jne. COREPER-i esindajad vahendavad Euroopa Liidu
delegatsioon. Nõukogu töö põhistruktuur ja tema ülim õiguspädevus kõikide NATO otsuste suhtes on alates 1952. aastast jäänud samaks. Esindatuse tase võib erineda, kuid see ei mängi mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. Eesti panus NATOsse 29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi
(Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad. Kohtumisi valmistab ette "COREPER"- alaliste esindajate komitee, mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest. Eesistuja maa vahetub 2X aastas. Eesistuja maa välisminister on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja. Istungid toimuvad Brüsselis ja Luksemburgis. EUROOPA KOMISJON (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks, milles on 20 liiget, president. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse 5'ks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Kokku komisjonis 16 500 ametnikku, kes töötavad 26's peadirektoraadis. On Euroopa Liidu suurim organ. Komisjon omab Euroopa
prioriteedid. Konsensuse otsimine, välissuhete arendamine 3. Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded ja struktuur Struktuur: Koosneb liikmesriikide ministritest, vahelduv koosseis, osalevad ka komisjoni esindajad 1. Töögrupid 250tk, osalevad riikide ametnikud, 2. COREPERid alaliste esindajate komitee, arutatakse poliitiliselt keerulisemaid küsimusi, regulaarsed koosolekud, vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest. Koosneb riikide suursaadikutest, juhib sama riik, mille esindaja on nõukogu president. Enamik EN otsuseid langetatakse seal. 3. Nõukogu liikmed (valitsuste esindajad) Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine (koos EPga); liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine; rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine EL-i ja 3. riigi või riikide vahel või RVOga; EL eelarve kinnitamine koos EPga;
novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei sätestatud teisiti, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % liidu elanikest, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal. COREPER-alaliste esindajate kommitee COREPER II – koosneb suursaadikutest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: majandus-, rahandus-, justiits-,sise-, välis- ja kaitseasjad, jne. COREPER I – koosneb esinduste EL-i juures asejuhtidest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: keskkond, sotsiaalküsimused, siseturg, konkurentsivõime, transport, energeetika, jne. COREPER-i esindajad vahendavad Euroopa Liidu ideid liikmesriikidele ja liikmesriikide ideid
annaabi.ee 
