Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses. Tugev sotsiaaldemokraatia- monarh, riigisüsteem ja sõjavägi olid rahva seas populaarsed. Eesmärgiks oli patriotism ja suurriiklus- taheti ühendada kõik saksakeelt kõnelevad rahvad. Austria-Ungari- palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). Itaalia- madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. Hispaania- riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt
Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude(Qingi) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur. 1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega, euroopa suurriigid surusid maha ülestõusu. Hiina pidi euroopale andma rendile veel mitmeid alasid. 1911. a Xinhai revolutsioonmandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat- Seni 3 põhimõtet:rahvuslus, heaolu ja demokraatia. 1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid. Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika
Qingi valitsusega. Selle ülestõusu surusid veriselt maha Euroopa suurriikide ühendatud sõjajõud ja Hiina oli sunnitud rentima neile mitmeid alasid ja maksma kontributsiooni. 1911.a toimus Hiinas Xinhai revolutsioon sõjaline riigipööre. Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandzude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need tegutseisd vaid rahvusluse või enda kasuks ja riik hakkas lagunema osastisriikideks. 1912.a. lõid Sun Yat- seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon. See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood.
suhete korral. Vastavalt §-le 331 on ametiisik tasu nõudnud, see on talle lubatud või talle üle antud. 4.4. Kokkuvõtvad järeldused Tuleb tõdeda, et mõlemal näitel on oma rahvusliku kriminaalpoliitika omapärand. Eelkõige teo konkretiseerituse määramatus Venemaal, või siis vastupidine olukord, millal teo olemasolu määratakse vastavalt vajadusele. Samuti võimaldab suurriiklus, st eelkõige Venemaal sellist laiahõlmalist tõlgendamist, mis ilmselt omakorda on tulenev korra tagamise- ning lähiajaloo mentaliteedi kustutamise vajadusest. On hea meel tõdeda, et Eesti Vabariigis on seadusandja olnud konkreetsem ja sätestanud koosseisu ilma teo sellekohase laialivalgumiseta. Siinkohal kokkuvõtlikult: 4.4.1. Altkäemaksu võtmine (§ 294) Altkäemaksu võtmine on antud legaaldefinitsioonina KarS § 294 lõikes 1
annaabi.ee 
