Proudhon pidas Euroopa Ühendriike väikerahvastele ohtlikuks.4 Leian, et siinkohal on takistuseks just Euroopa rahvaste paljusus ning mitmete riikide kogemus olla erinevatel ajaperioodidel maailma mastaabis suurriik. Riigid pigem hoiavad oma status quost kinni ning väldivad kompromisse. Samamoodi tuleb nõustuda Proudhoni mõtetega, kuna föderaalne ühendus tähendaks küll ühtset keskvõimu, kuid suurem poliitiline ja kultuuriline mõju sellelel on ikkagi suurrahvastel ning väiksemad võivad eelkõige kultuuriliselt hääbuda. Rahaliidu loomisega Euroopa Liidus majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski vormiliselt saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras ka sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingule, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt
pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi —, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe- musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas. See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele „madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid demokraatiale kõige üldsemas ja tõsisemas mõttes ja intensiivsele, sihikindlale demokraatia mõtte kasvatamisele. Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste omast. Seal on olnud maa — talupojaseisus — kultuuri toormullaks ja rahvuse
konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev. * SÕLTUVUSE TEES moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisest kontekstist. Inimese kriitilise mõtlemise võime toob välja kriisid ühiskonnas ja soovi, vajaduse neid lahendada. Teesid tekitavad vastuolulisust, hõivatusi. Etnotsentrism kultuurilise relativismi all, keegi peab enda kultuuri teistest paremaks. Meie moraal parim, meie natsinaalsed selgitused maailmamõistmusest parimad. Suurrahvastel esineb. Nõukogude kultuur, suurvene mõtlemine. Jaapani riigisinto. Ubi bene ibi patria kus hea, seal kodumaa EMOTIVISM tuleneb sõnast emovere tundma. Meie eetiline käitumine pole midagi muud kui emotsionaalsed reageerinud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Meie moraal põhjustab teatud tundeid, ei saa öelda, kas tõde või vale, vaid et ma tunnen niimoodi. Seega eetilised ütlused pseudoütlused, võltsid