elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. · Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. · Erilised teened selles olid ordu teisel suurmeistril Raimund de Puy'l (1120- 1160). Põhikirja sai ordu 1113. a. · Vaatamata sõjalistele kohustustele ei jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks. · Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal supikööke, hoolitsesid leidlaste eest ning tegeles muu heategevusega. · Pühal Maal usaldati hospitaliitide kätesse
mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid. Repini realism kirjanduses, samuti kui maalikunstiski, oli innukas ja kirglik ega kaldunud kunagi välisnähtuste naturalistliku kopeerimiseni. Repinil-kirjanikul oli samasuguse ereda temperamendiga realistlik stiil nagu seda oli Repinil- maalikunstnikul. Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost ,,Kauge, kuid lähedane", veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Peamiselt belletristi anne. Sealjuures aga, nii kummaline kui see ka ei oleks, ei tunnistanud enamik tolleaegsete ajalehtede ja ajakirjade retsensente ja kriitikud Repini kui kirjaniku annet. Peaaegu iga tema esinemist trükis võtsid nad vastu üksmeelse laimuga, kusjuures selles laimus ühinesid liberaalid reaktsiooniliste väljaannete esindajatega. Need aastakümnete kestel püsinud
02.13 53 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 10. MANERISM JA BAROKK ITAALIAS 16. - 18. SAJANDIL MANERISM - stiilisuund 16. saj II poolel, eesmärgiks oli tuntud meistrite stiili või maneeri jäljendamine. Manerismi põhimõtted soodustasid jäljendamist ja mõnigi kunstiline võte, mis suurmeistril oli teose loomulik ja vältimatu koostisosa, muutus matkijate käes pealiskaudseks ja jõuetuks. Seetõttu on sõnadel "manerism" ja "maneristid" hilisemal ajal olnud halvustav kõrvalmaitse. Manerism oli üleminekuperioodiks renessansilt barokile ka aiakunstis. Oluline oli ka pettumus renessansi üle, mis lõi põhialuse manerismi tekkeks ning renessansist eemaldumiseks. BAROKK - kerkis esile samuti Itaalias 16. saj lõpul, algul oli see juveelikunsti nimetus. 18. saj
annaabi.ee 
