Miks Ameerikas arenesid põhjaosariigid lõunaosariikidest kiiremini? Ühendriigid olid 19. sajandi 1. poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill ja 80% puuvillast tuli Ameerikast. Põhjaosas aga orjust polnud. Põllumajandus tugines seal väike või keskmistele majapidamistele. Põhjaosariikides hinnati töökust ja ettevõtlikkust ning see piirkond oli tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid. Euroopast sisserännanud leidsid tööd Põhja suurtes tööstuslinnades. Lõunaosariikides eelistati 19
puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6
majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtmine. 1820.1830. aastatel võeti kasutusele raudtee ja seal pooldati tõõstusettevõtete kaitsmiseks kaitsetolle. Põhja põllumajandus tugines farmerlikele väikemajapidamistele, kus enamus töö tegi maja peremees koos perekonnaga. Toodangut turustati vähesel määral, kasutades seda peamiselt enda vajadustele. Lõunaosariikide majanduse aluseks olid põllumajanduslikud suurmajapidamised istandused. Kasvatati peamiselt puuvilla, suhkrupeeti ja tubakat. Mustanahaliste orjade tööjõud. Tööstus oli vähe arenenud, pooldati vabakaubandust ja oldi vastu kaitsetollidele. 1808 keelati seadusega uute orjade sissevedu USAsse. Põhjaosariikides hakkasid levima orjandusevastased hoiakud. Friisoilerite liikumine nõudis, et orjandust ei laiendataks uutele Läänes hõlvatud aladele, kus uusi osariike polnud veel loodud.
· Kullapalavik. Kuidas käituti indiaanlastega? · Indiaanlaste vägivaldne ümberasustamine. · Indiaanlaste reservaadid. Mille poolest erinesid USA põhjaosariigid lõunaosariikidest (põllumajandus, tööstus, tööjõud)? Põhi: · tugines farmidel väiksed/keskmised majapidamised. · Tööstuslik parem kui lõuna hinnati töökust. · Inimesed tegid ise tööd, orje ei kasutatud. Lõuna: · Istandused suurmajapidamised. Puuvilla, tubaka kasvatamine. · Tööstus vähe arenenud. · Neegrid. Kes olid friisoilerid ja abolitsionistid? · Friisoilerid pooldasid orjanduse mittelaiendamist läänealadele, kus veel ei olnud osariike. · Abolitsionistid poliitiline liikumine, mis taotles orjanduse kaotamist. Mis tähtsus oli USA valitsemise jaoks asjaolul, kas uued osariigid olid vabad või orjanduslikud? · Orjandlikesosariigites tehti nende arvelt rohkem tööd, seega saadi ka rohkem
17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Domineerima jäid esialgu inglased ja prantslased. Jätkus võimuvõitlus kolooniate üle. Prantslased tõrjuti välja ja nad kaotasid asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel. 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvus deklaratsioon, millega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, sest nõudlus Euroopas selle järele oli suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas olid farmid, kus kasutati farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, orje ei peetud. Tööstus oli lõunas vähearenenud. Põhjaosariigid olid tööstuslikult rohkem arenenud. Seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust.
Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga. Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska. Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal. Põllumajanduskultuur Lõuna- Ameerikas Usa oli 19. sajandi esimesel poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Kasutati orjade tööd. Lõunas olis põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasvatati peamiselt puuvilla. Nõudlus puuvilla järele oli suur ning kõrged puuvillahinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. 1850. aastatel kasvatati lõunaosariikides üle 80% kogu maailma puuvillast. Puuvilla eksporditi peaaegu2 korda rohkem, kui kõiki muid kaupu kokku. Ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa pika peale kõlbmatuks. Istnandustes hakati kasvatama ka suhkrupeeti ja muud.
Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J
Igapäevaseks nähtuseks said verised konfliktid indiaanlaste ja valgete vahel. Monroe doktriin: 1823.aasta detsembris deklareeris president James Monroe oma läkituses Kongressile, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Põhja ja lõuna erinevused: Põhjaosariigid Lõunaosariigid Väikemajapidamised(farmid) istandused, kus Suurmajapidamised istandused, kus kasutati kasvatati asju ainult enda tarbeks ja põhilise ulatuslikult sisseveetud orjade tööjõudu töö tegi ära perekond ise. Pooldati kaitsetolle. Pooldati täielikku vabakaubandust Euroopaga. Tööstuse kiire areng(uued tehnilised leiutised, Töötuse peaaegu et puudimine(jäädi kindlaks suurte tööstuslinnade teke, hakati ehitama orjadele, ei tahetud kasutusele võtta uusi
Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mille tulemusel puhkes 1870.aastal Saksa- Prantsusmaa sõda ning Preisimaa purustas Prantsusmaa. Sõja ajal algasid läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga, mis lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati välja 18.jaanuaril 1871.aastal Versailles'i lossis. 5. USA kodusõda 1861-1865 5.1 Põhja ja Lõuna erinevus: majandus, tollipoliitika, tööjõud Lõuna- põllumajanduse aluseks suurmajapidamised- istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, mille järgi oli Euroopas suur nõudlus. Kõrged puuvilla hinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. Puuvilla eksporditi peaaegu 2 korda rohkem kui kõiki muid kaupu ja selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis aga maa peagi täiesti kõlbmatuks, mistõttu orjapidajad olid huvitatud uute viljakate alade hõlvamisest.
Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uus keskus - New York. reservaat - Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala 1848 avastati Californias ulatuslikud kullaväljad. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused Lõunaosariigid : põllumajanduse aluseks olid suurmajapidamised - istandused, kus kasutati sisseveetud orjade tööd. Istanduste põhiline põllukultuur oli puuvill. Levinud olid ka suhkrupeedi ja tubakakasvandused. Tööstus oli vähe arenenud ning pooldati vabakaubandust Euroopaga. Põhjaosariigid : Orjus puudus. Põllumajandus tugines väike- või keskmistele majapidamistele - farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema peremehe tööjõudu. Toodeti kõike vajalikku üksnes enda tarbeks, poest osteti vaid hädavajalikku kaupa
Uusasukad hakkasid indiaanlasi oma tavadele, kommetele ja seadustele allutama. Tulemuseks olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel. Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud ümberasujatele ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette oma territooriumid reservaadid. 14. Mille poolest erinesid üksteisest USA põhja- ja lõunaosariigid? (lk 114) Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised ehk istandused, põhiline põllukultuur oli puuvill ja kasutati väga palju sisseveetud neegerorjade tööd. Põhjas orjust ei olnud. Põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Kõik toodeti enda tarbeks. Turustati toodangut vähe. Tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid. 15. Mida kujutas endast orjuse probleem USA-s 19.saj. I poolel? Kuidas oli sellega seotud abolitsionistlik liikumine? (lk 115)
olukorra kiiret halvenemist Valgete hulgaline juurdetulek muutis olukorda, põliselanikkonda hakati allutama valgete tavadele, kommetele ja seadustele Igapäevased olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel Moodustati indiaalastele ette nähtud territooriumid reservaadid, sest nad ei suutnud tulirelvadele vastu seista Põhi ja lõuna 19. saj esimesel poolel oli valdavalt põllumajanduslik maa Lõunas aluseks suurmajapidamised istandused, orjade tööga kasvatati peamiselt puuvilla (mille nõudlus oli Euroopas suur) Selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa peagi täiesti kõlbmatuks Põhjas tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, mitte orjade Farmer tootis kõike vajalikku üksnes enda tarbeks, toodangut turustati esialgu vähe Põhjaosariigid tööstuslikult enam arenenud, sest seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust 1820.-1830
Kõrgkihil iseloomulik hästi kindlustatud. Kõrgkiht elas linnas. elada maal mõisates, seega linnades valdavalt käsitöölised ja vaesed. Suured linnad vaid Vahemere ääres. Iseloomulik suurte piirikindluste kujunemine linnadeks (nt tänapäeva Viin, Köln) Ladina keel Keel Kreeka keel Valdavalt orjatööl põhinevad Maaharimine Peamiselt vabad väiketalupojad latifundiumid (suurmajapidamised), mis olid alguses monokultuursed (elatusid ühe põllukultuuri 4 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda)
Kõrgkihil iseloomulik hästi kindlustatud. Kõrgkiht elas linnas. elada maal mõisates, seega linnades valdavalt käsitöölised ja vaesed. Suured linnad vaid Vahemere ääres. Iseloomulik suurte piirikindluste kujunemine linnadeks (nt tänapäeva Viin, Köln) Ladina keel Keel Kreeka keel Valdavalt orjatööl põhinevad Maaharimine Peamiselt vabad väiketalupojad latifundiumid (suurmajapidamised), mis olid alguses monokultuursed (elatusid ühe põllukultuuri 4 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda)
• Talupere keskine 6-8in • Suurtalu - 3 adramaad ja rohkem, levinuim 1adramaaline talu • Patriarhaalne pere (peremees) • Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil) • Kristlikku abielu polnud • 15.saj liikumisvabaduse piiramine • Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere • Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük • 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent • Rohkem maid eravaldusesse • Välisturg • Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes
ettevalmistamist. Kiriku ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine. Trento kirikukogu taastas katoliku kiriku ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. 38) Millised on mõisa ja põhimikuhärruse erinevused? Põhimikuhärrust iseloomustasid valdavalt raha või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, mõisahärrust teorendile rajatud suurmajapidamised. 39) Millised on katoliikliku ja protestantliku kiriku erinevused abiellu suhtumisel? Protestantlik kirik lubab vaimulike abielu ning abielulahutusi. 40) Too näiteid merkantilistlikkust majanduspoliitikast Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli äärmuslik merkantilismi esindaja Berliini tänavatel võidi naistel riideid seljast rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Õukonna kulutused
a Eestis kohal. (VSDTP loodi 1898.a. Minskis ja II kongressil 1903 Brüsselis toimus partei tegelik vormistamine ja põhikirja vastuvõtmine, seal jagunes ka partei kaheks, vasakäärmuslased ehk bolševikud eesotsas Leniniga ja Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatide pooldajad- menševikud). 4 Ei taotle Eestile rahvusautonoomiat. Maa natsionaliseeida, mõisaid ei tohi tükeldada, luua nende baasil kollektiivsed suurmajapidamised. VSDTP agraarprogramm jäi 1905.a. revolutsioonis seetõttu üpris lahjaks. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. November 1905 – neli Tartu eesti seltsi kutsuvad kokku ülemaalise rahvaasemike kongressi. Algas 27. nov. 1905 Tartus Bürgermusse Seltsi saalis. (800 saadikut) Vaidlus juhataja valimisel, radikaalid (Teemant) saavutasid võidu liberaalide (Tõnisson) ees. Jaguneb 2 koosolekuks.
romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi.
romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi.
lähevad riigile- hariduseandminem hoolekanna, kohtusüsteem. Hakkavad ilmuma Hausvateti nõuande raamatud. Majandus. Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- (Grundherrschaft) ja mõisahärrus (Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10 Kaubateede ümberpaiknemine. Seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad
Kujunes välja küllalt selge hellenite ja barbarite vastandamine, ehkki viimase terminiga ei tähistanud mitte madalat arengutaset vaid lihtsalt teisi rahvaid (kes kõnelevad arusaamatut keelt bar-bar), kellest kõige olulisemad olid pärslased ja neile alluvad idamaa rahvad. Pärsia sõjad ilmselt suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Me ei tea orjade ligkaudsetki hulka, kuid vaieldamatult kasutati neid palju: suurmajapidamised põhinesid valdavalt orjatööl ning orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orje olid barbarid, kuigi aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. Kreeklaste poliitilises elus iseloomustas antud perioodi suhteline stabiilsus. Türanniatest ja sisevõitlustest on andmeid vähe. Riikidevahelistes suhetes tõusid selgelt esile kaks suurvõimu: Peloponnesose liit eesotsas Spartaga ja Ateena talle alluva mereliiduga
koguni 1:10. Varauusaja Euroopa jagunes kaheks põhimõtteliselt erineva agraarkorralduse alaks, mille piir kulges Elbe-Saale joonel. Sellest lääne pool valitses põhimikuhärrus (Grundherrschaft), ida pool mõisahärrus (Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Tüüpiline põhimikuhärrus valitses Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus siin kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle edasi talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad maaomanikule enamasti raharenti. Juba 15. saj. lõpuks oli pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Elbe-Saale joonest ida pool (Ostelbien) tõi turunõudluse kasv Läänes kaasa teravilja ekspordiks
annaabi.ee 
