täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda. Suurem toodang tuligi just suurmajanditest, mida toetades oleks majandus riigis kindlasti tõusnud, kuna inimesed oleksid tundnud riigi toetust ja nad oleksid tööd teinud vabatahtlikult. Selle asemel aga neid sunniti tööle ning langes tootlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liit mõjutas Eesti majandust negatiivselt, sest mõeldi ainult Liidu vajaduste rahuldamisele ja Eesti jäi tagaplaanile. Eesti elanikele oli see halb, paljudes kohtades ei saanud hakkama enam eesti keelega ning talunikel ei läinud enam hästi
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus
aastal Karksi kolhoosiga 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald 3 ja riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosiga ühendati väikemajandid Pööglest Lillini. Omaette jäi Polli Aianduse Instituut aianduse teaduskeskusena. Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992- 1993 Karksi ja Kõrgemäe suurmajanditest mitmed põllumajanduslikud ühistud. Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus
Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks. Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Muutused kultuurivallas
annaabi.ee 
