ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja Suurelt enamuse permikomi kirjanduse permikomi asualadest rajajad. "igaveseks ja päritavaks 1960-ndad algab valduseks", permikomid permikomide massiline pärisorjastatakse. väljarändamine oma 1925 - rajatakse Komi- ajalooliselt asualalt. Permi autonoomne ringkond. Rahvaarv Aasta Rahva Kokku arv Vene F-s 1926 117,400 149,40
ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s
elanike elujärg olenes templist ja seda juhtivatest preestritest, kõrgema preesterkonna ülessanne oli ka riigijuhtimine. Kuid aja möödudes läks riigi juhtimine preestritest sõltumatu kuninga kätte. Kuninga võimuletulekuga suurenes ka kuningalossi tähtsus linna arhidektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, tema võimu tugevnemine võiski tuleneda sagedastest sõjaolukordadest. Peale väejuhtimise kuulus kuninga ülessannete hulka ka kõrgeim kohtupidamine. Ühtlasi oli ta ka suurmaaomanik. Nii kuidas võim kuningale koondus, hakkasid templid ja preestriskonnad oma senist iseseisvust kaotama. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek
mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" polis- Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. aristokraat-suurmaaomanik Kreekas sümpoosion-aristokraatide koosjoomingud rahvakoosolek-ekleesial e. rahvakoosolekul oli kohal vähemalt 6000inimest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. aristokraatia-Üks kolmest valitsemisvormist Kreekas. Võim koondus aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. demokraatia- demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik - jõukad kodanikud keisririigi ajal Nobiliteedid Rooma kangelaseepos "Aeneis". Ristiusu kuulutaja ja levitaja - apostel avalikud saunad -termid 2. Kes oli : Rooma esimene keiser - Caesar Gallia vallutaja, kuulutas end diktaatoriks G. J. Caesar Sõjajumal - Mars Kristuse apostel , esimene Rooma piiskop Paulus Tarsosest
Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted. Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide
ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses. ERIKA OSKAR MÄNNIK (1894 Viljandi 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail 1937 1940, enne seda NKK Sakala ringkonna esinaine ning NKK peasekretär. Lõpetas aastail 1915 1918 kõrgemad põllumajanduskursused Moskvas õpetaja kutsega, töötas Viljandi Gümnaasiumis õpetaja ja juhataja abina. Tema abikaasa, Olustvere Põllutöökooli juhataja ja suurmaaomanik Villem Männik küüditati 14.juunil 3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures.
Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu. Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud hävitava ja lõpliku löögi tagajärjel hääbus eestlane kui suurmaaomanik. Kuuldes eestlaste vastuhakust, tungisid leedulased 1344.a. kuni Valgani, kus ordumeister lõi nad tagasi. Saaremaal puhkes uuesti mäss. Ka sinna ilmusid piiskopi läänimehed. Toimus uus ristimine, maakond kaotas oma eriseisundi. Mäss suruti ordu poolt veriselt maha. Langenute ja karistussalkade poolt hukatud eestlaste arv olevat küündinud kümnete tuhandeteni. Kõigele lisaks haaras ka Liivimaad Euroopas aastail 1347-1350 levinud suur katk, nn. Must
H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia. (1632 rajati TÜ) Per Brache, kes oli kuninga asemikuks, rajas Turu Akadeemia. Ta lasi üldse palju rajada- postijaamu, teid, kõrtse jne. Ta oli rootsi suurmaaomanik. Kohusetundliku mehena hakkas ta harima ,,idamaad". Arvas, et soome ametnikud olid lollid ja tahtis neid harida. Selleks rajaski akadeemia. Avarongkäigus osalesid kõik kõrgemad inimesed. 249 üliõpilast asus akadeemias kohe õppima, pooled neist olid rootslased, professoreid oli 12. 1643 korraldati esimene promotsioon, ehk esimene õpilane lõpetas. Hakati kirjutama soome keelset luulet, tänukõnesid. See näitas, et nende soome keele oskus oli hea. 1642 rajati Turgu esimene trükikoda
· Aristokraat, kes ei väärtusta tavainimese võimeid, samas esindab piirkonda, kus orjus likvideerub · Presidendina surus läbi immigratsiooni ja mässamist piiravad seadused (kehtis 1798- 1801) radikalismi leviku tõkestamiseks · Tugev keskvalitsus, kommerts- ja finantshuvid · Ebapopulaarsena kaotas valimised · Föderalistide partei likvideerub 1814, kuna said sõjas riigireetjate maine Jefferson · Suurmaaomanik Virginiast, kes üle 200 orja omanik · Teadlase tüüpi mees ja seltskonnategelane · Vaatamata taustale sai temast tavainimeste esindaja ja eestkõneleja: vabadus, vendlus, meeste võrdsus · Põllumajanduse huvide esindamine · Pooldas osariikide vabadust ja välispoliitikas sümpaatia Pr vastu, Inglismaa ,,Põlisvaenlane" · Presidendina salliv: sõnavabadus ! Demokraatia areng USA-s: ,,Jacksoni demokraatia" 1828-1850 Andrew Jackson presidendina (1829-37)
Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud). Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon. Reaalselt tähendas seda, et pearahukohtunikust sai kõige tihedamini lordleitnant. Abileitnandid olid rahukohtunike abid. See tõstis veelgi rahukohtunike positisooni oma piirkonnas. Lordleitnantitele anti 16.sajandil kihelkonna kogukonna kontroll. Kuninga kohtud: KUNINGA KOHTUNIKUD (assize kohtu). Olid omaette liin, juba 12.sajandist, allikatest selgelt nähtav 14.sajandist
kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. See kõik kujundas Mesootaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist. · Templid ja preesterkond etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, mis olid osalt nende endi kasutuses. · Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Kõrgem kohtupidamine, suurmaaomanik. · Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Atlas ja leheküljed 27 ja 28 VIII AJALOOLISED ISIKUD EESTI Jaan Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti
annaabi.ee 
